Eesti ärikliimat jahutavad tööturumured

Tarbijate kindlustunne viimase kuuga natuke tõusis (kindlustunde indikaator –7) ja on parem pikaajalisest keskmisest (-9), samas on kindlustunne endiselt halvem kui aasta tagasi augustis (-4) ja aastaga on halvenenud eelkõige elanike tööturu prognoos.

"Elanike hinnanguid mõjutavad ilmselt uudised mitmetest suurkoondamistest ja probleemid osades majandussektorites, näiteks põllumajandus, transport, logistika," kommenteeris instituudi juht Marje Josing.

Hinnates oma pere rahanduslikku olukorda väitis 49% vastanutest, et tuleb ots otsaga välja, säästa suudab 44% ja “miinuses elab” 7% vastanutest.    

Teenindusettevõtete kindlustunne on halvem kui eelmise aastal samal ajal (indikaator –1). Seda tingib eelkõige transpordi ja logistikasektori kehvem turukonjunktuur. Kui hotellide ja restoranid suvekuude müük on läinud normaalselt (tänu siseturistide suuremale hulgale), siis lähikuude prognoos on halvem kui eelnevatel aastatel ja see toob kaasa suurema sesoonse hinnalanguse ja töötajate arvu vähendamise.

Tööstus tammub paigal

Tööstusettevõtete kindlusunne (indikaator +2) on natuke halvem eelmise aasta augusti tasemest ja pikaajalisest keskmisest. Toodangu maht pole viimasel 3 kuul oluliselt muutunud ja endiselt on igal neljandal ettevõttel tellimusi tavapärasest vähem.

Toiduainetetööstuse ettevõtete kindlustunne on positiivne, kuid joogitööstuste ettevõtetel on kindlusunne negatiivne ja igal teisel ettevõttel on viimaste kuude toodangu maht olnud alla tavapärast. Vähem on ka välisturgude tellimusi ja töötajate arvu plaanitakse vähendada.

Nõrk välisturgude konjunktuur ei võimalda endiselt tööstuseettevõtetel oma tootmisvõimsusi efektiivselt kasutada ning mitmes harus plaanitakse lähikuudel töötajate arvu vähendada (paberitööstus, keemiatööstus, joogitoomine). Pingeline turukonjunktuur lähikuudel hinnatõusuks olulist ruumi ei jäta.