Eesti ettevõtluse pudelikaelad

Eesti ettevõtluse ökosüsteem on 120 riigi võrdluses kõrgel 21. kohal ja Euroopas keskmisel tasemel. Ettevõtlusega alustamist ja arengupüüdlusi mõõtev ettevõtlusaktiivsuse näitaja on Euroopa keskmisel tasemel ja  pole võrreldes aastatagusega oluliselt muutunud. Lõviosa sellest on varase faasi ettevõtlus, väljakujunenud ettevõtete osakaal on madal.  “Liiga paljud Eesti ettevõtted surevad enne 3,5 aastaseks saamist, ettevõtete elujõulisuse kasvatamine ja innovatsiooni kasutamine toote- ja teenuse arenduses on omanike ja juhtide suurim väljakutse, “ lisas Konsa.

Et Eesti inimesed oleksid ettevõtlikud ja ettevõtted toodaksid kõrget lisandväärtust, on GEM uuringu kohaselt lähitulevikus vaja investeerida  nii ettevõtjate kui noorte oskustesse ja hoiakutesse.

“Oskused on puudulikud nii ettevõtte alustamiseks kui ka kasvu saavutamiseks ja murdmaks läbi 1 mln euro käibe laest, “ kirjeldas Konsa. Ettevõtluse arenguindeksi GEDI kohaselt on probleeme ka ühiskondlike hoiakutega: ühiskond ei hinda ettevõtjaid kui väärtuse loojaid piisavalt kõrgelt ja ettevõtlusega seotud riske võrreldes võimalustega pigem võimendatakse üle. “Noored näevad oma tulevikku pigem palgatööl ja ettevõtja amet ei ole sellele tugev alternatiiv. Et see muutuks, on vaja haridussüsteemis piisavalt varases eas - alustades juba algkoolist - ettevõtlikke hoiakuid kujundada, “ selgitas Konsa.

Ettevõtete võimekust luua kõrget lisandväärtust piirab olulise pudelikaelana ettevõtjate madal motivatsioon tegeleda innovatsiooniga ja õbluke oskusteave. GEDI uuring ütleb, et Eestil on tehnoloogilised eeldused innovaatiliste toodete väljatöötamiseks, ent oskust neid rahvusvahelisel turul müüa on vähe. Konsa sõnul on start-up'ide puhul innovatsiooniga seis parem, ent nende kasvu takistab spetsialistide puudus, kuivõrd tänane inimkapital vastab ettevõtluse olemusele. “Suurendada saab start-up ettevõtete osalust ülikoolide rakendusuuringutes ja avalik-õiguslike asutuste korraldatud hangetes, samuti toetada kõrge lisandväärtuse loomiseks vajalike oskustega välistalentide ja nende perede Eesti ühiskonda sisseelamist, “ kirjeldas Konsa Eesti Arengufondi arusaama vajalikest tegevustest kasvuraskustest ülesaamiseks.

Eraldi väärib GEM uuringu järeldustest tähelepanu ettevõtete piiratud ligipääs kapitalile, mis innovaatiliste ettevõtete kasvutempot pidurdab. “Alustavatel ettevõtetel on keeruline enne panga jaoks laenuvõimeliseks saamist rahastust leida. Panga jaoks vajalikku positiivset krediidiajalugu ja elujõulist projekti rahavoogu näidata veel pole, alustajate omakapitali investeerivad äriingleid on aga Eestis siiski napilt.“ kirjeldas Konsa olukorda. Eesti Arengufondi hinnangul on vaja muuta nii seadusandlust kui ka soodustada ingelinvestorite investeeringuid, et start-up ettevõtete esimestel arenguaastatel oleks siinsed kapitalikaasamise võimalused mitmekesisemad.