Tippjuhid seisavad tulumaksu vastu

Välisettevõtete tulu jääks Eestisse

Üks neile näitajatele vastav ettevõte on kalatoodete hulgimüügiga tegelev Trigendi OÜ, kus mullu oli kolm töötajat. Eelmisel aastal 32 miljoni eurose käibe juures 160 000 eurot kasumit teeninud Trigendi juht ja omanik Kuldar Kirikal ongi seda meelt, et ettevõtete teenitud tulu võiks taas maksustama hakata. „Küsimärgi alla läheb muidugi see, kui suur see tulumaks oleks. Kui ta läheb kolossaalseks, siis võiks muidugi mitte taastada,“ sõnas Kirikal.

Tema hinnangul oleks mõistlik, kui ettevõtte tulumaks oleks maksimaalselt 20% ja oleks kindlasti väiksem kui füüsilise isiku tulumaks. Kirikal märkis, et ühest küljest toetab praegune süsteem raha kantimist ja teiselt poolt suurettevõtteid, näiteks pankasid, mis viivad raha Eestist välja. Ettevõtte tulumaksu taastamisega saaks tagada selle, et välisettevõtete suurtest tuludest jääks osa Eestisse.

Väikeettevõtjana ei näe Kirikal probleemi ka ise seda maksu maksta. „Kuna mul on üks haldusfirma, mis omab kõiki teisi firmasid ja kui ma tahan haldusfirmasse kanda omanikutulu, peaksin niikuinii selle pealt tulumaksu ära maksma. Selle koha pealt vahet ei ole,“ selgitas ta. Samas tõdes Kirikal, et tulumaksu rakendumisel võiks pigem vastu tulla mingite muude maksudega.

Ei saa eraldiseisvana vaadata

Kuid ka suurettevõtjad ei ole alati ühel meelel. Nii märkis Liviko juht Janek Kalvi, et ettevõtte tulumaksu taastamisel ei saa anda ühest ei- või jah-vastust. „Ma ei ütleks selle jah, võiks taastada, enne kui ma ei tea, mis juhtub teiste maksudega. Samas mingis komplekssuses ei saaks seda ka välistada. Tegemist oleks üsna põhimõttelist laadi muudatusega eesti maksunduses. Seda ei saa vaadata kui ühte eraldiseisvat asja,“ ütles ta ja lisas, et see lõhnab pigem maksureformi järele. Maksureformi vajadust mainis ka Kirikal, kuid ei osanud konkreetselt välja tuua, milliseid makse muutma peaks.

Kalvi hinnangul peaks maksude reformimisel eelkõige silmas pidama seda, et Eestis ei halveneks ettevõtluskeskkond ja ettevõtete elu ei muutuks raskemaks. Ta märkis, et meie regionaalne konkurentsivõime ei ole nii hea, kui võiks tahta. „Võib-olla Soomega võrdluses on Eesti olnud oma maksupoliitika poolest soodsam keskkond, aga samas kui vaatame lõunanaabrit Lätit, siis ma ütleks, et so-so (nii ja naa – toim).“

Liviko juht lisas, et riik peaks mõtlema, miks on siin hea ettevõtteid asutada, hea laieneda, siia investeerida jne. „Teatud koosluses võiks ettevõtte tulumaksu taastamine tulla isegi kõne alla, aga kokkuvõttes tervikuna peaks olema selge see, et tööjõumaksud vähenevad ja ettevõtlust tuleb soodustada. Ei saa tõstatada küsimust ettevõtte tulumaksust eraldi,“ lausus Kalvi.