• Jaga lugu:

    "Olen viimane, kes ettevõtte tulumaksu toetab"

    Lasse Lehis on kindlalt ettevõtte tulumaksu vastu.Foto: Eiko Kink

    Maksuekspert Lasse Lehis ütles intervjuus Äripäevale, et maksude muutmise ettepanekuid tehes ei mõelda, et need võivad kellelegi haiget teha.

    Miks pigem väikeettevõtete juhid pooldavad ettevõtte tulumaksu taastamist?
    Üks variant on see, et nad maksavad dividende ja neil pole vahet, tulumaksusüsteem võib jääda samaks. Teine on see, et nad ei tea päris hästi, mida tahavad. Ta võib-olla arvab, et see teeb tema jaoks midagi lihtsamaks. Põhjusi on erinevaid. Inimesed üldse arvavad maksudest rohkem, kui nad teavad. Neil võib olla omapärane arusaam ja selleks peaks neilt ükshaaval üle küsima, et oskaks öelda, mida nad tegelikult mõtlesid.
    Meil ei ole 15 aastat seda maksu olnud, paljud enam ei mäleta ja nooremad ei teagi, mismoodi see praktikas välja näeb ja sellepärast ma olen viimasel ajal kohanud üsna eluvõõraid arvamusi, aga ma ei saa seda kellelegi ette heita. Me ei peagi teadma asju, mida meil ei ole.
    Kas teie hinnangul võiks ettevõtte tulumaksu taastada?
    Mina olen ilmselt viimane, kes seda toetama hakkab.
    Ettevõtjad on pakkunud, et ettevõtte tulumaksu võiks taastada selleks, et välismaale tulu viijad, näiteks pangad, jätaks osa oma tulust Eestisse.
    Alustame sellest, mismoodi pangad oma tulu välja viivad. Kas keegi on näinud, kui palju, kus, mis kuupäeval, mis summas? See on paljuski väljamõeldis, inimestele meeldib seda uskuda, aga mis ta päriselt on, see kedagi ei huvita. See on enesepettus, mõeldes, et kusagilt oleks võimalik nii palju raha saada, et meie ei pea enam tööd tegema ja makse maksma. Ärge lootke, seda ei tule kunagi.
    Kas sellest vaatepunktist oleks mõistlik ettevõtte tulumaks taastada, kui sellevõrra vähendataks tööjõumakse?
    Kes nii arvab, soovitan lugeda Luksemburgi materjale, mis hiljuti avalikuks tulid ja millega Junckerit tahetakse maha võtta (kuu alguses avalikustati, kuidas sajad suurettevõtted liigutasid sadu miljardeid dollareid läbi Luksemburgi ja säästsid maksudelt miljardeid ajal, kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oli Luksemburgi peaminister – toim). Vaadake neid pilte seal ja mõelge, kas Eestis tegutsevad ettevõtted ei oskaks selliseid skeeme kasutada. Me võime lõpuks avastada, et seda maksu hakkab laekuma vähem, mitte rohkem. Üldiselt ei maksa näppida asju, millest ise aru ei saa.
    Kas praegu on üldse mõni selline ettevõtteid puudutav maks, mida peaks teie meelest muutma?
    Praegusel hetkel, kui ma vaatan, millega siin tegeletakse – käibedeklaratsiooni lisad ja autod –, siis mul oleks väga hea meel, kui kas või mõni kuu mitte midagi ei tehtaks. Inimesed hakkavad ära väsima.
    Vaja oleks stabiilsust?
    Jah, ja ma saan aru, et inimesed, kes neid maksumuudatusettepanekuid teevad, neid ennast see otseselt ei puuduta, nemad ei hakka seadust tegema ja nad ei saa aru, et teevad võib-olla teistele sellega haiget. Minul on iga päev 40 raamatupidajat, kellele teen koolitust ja mina pean neile midagi ütlema, et mis toimub. Mõte oleks küll see, et võiks lihtsalt vait olla, kui asja päris lõpuni ei jaga. Mina ei tule arste õpetama, kuidas paremini operatsioone teha, aga maksudes millegi pärast kõik arvavad, et nad on jõle pädevad ja oskavad nagu käisest igasuguseid ettepanekuid teha. Tegelikult nad ei saa aru, kui palju nad võivad sellega halba teha.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nokia kasumiüllatus julgustas analüütikuid hinnasihte tõstma
Nokia teatas neljapäeval 423 miljoni euro suurusest tegevuskasumist, mis jättis analüütikute ootused kaugele maha. Mitmed analüütikud on pärast tulemuste avalikustamist ettevõtte aktsia hinnasihti tõstnud ning andnud ostusoovituse, kirjutab Kauppalehti.
Nokia teatas neljapäeval 423 miljoni euro suurusest tegevuskasumist, mis jättis analüütikute ootused kaugele maha. Mitmed analüütikud on pärast tulemuste avalikustamist ettevõtte aktsia hinnasihti tõstnud ning andnud ostusoovituse, kirjutab Kauppalehti.
Täna saab viimast päeva teisest pensionisambast lahkumisest loobuda Seni on avalduse tagasi võtnud ligi 4000 inimest
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Läti majandus kasvas üle 10 protsendi
Läti teise kvartali majanduskasv oli sealse statistikaameti esialgsetel andmetel 10,3 protsenti, eelmise kvartaliga võrreldes oli kasv 3,7 protsenti.
Läti teise kvartali majanduskasv oli sealse statistikaameti esialgsetel andmetel 10,3 protsenti, eelmise kvartaliga võrreldes oli kasv 3,7 protsenti.