Eesti äriliidrite toetus tuumaenergiale väheneb

Suur toetus tuumaenergiale Tšehhi Vabariigis (77 protsenti vastanutest), Slovakkias (66 protsenti) ja mitmes teises riigis tähendab, et 40 protsenti Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) äriliidritest peab seda eelistatud energiaallikaks, kuid Eestis on toetus viimastel aastatel vähenenud, näitab KPMG regionaalne uuring ”Majanduse Pulss 2014”. Piirkonnas erinevatele taastuvenergialiikidele osaks saav kogutoetus on märkimisväärne, ulatudes 40 protsendini, teatas KPMG Baltics OÜ.

Kaheksas KIE riigis - Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovakkias, Tšehhis ja Ungaris (edaspidi „KIE8“) – läbi viidud uuringu raames paluti äriliidritel vastata, millist energiaallikat tuleks eelistada riigi energeetikaportfelli arendamisel.

Kui Eestis eelistas 2012. aastal tuumaenergiat 37 protsenti vastanutest, siis tänavu on neid 25 protsenti. Samas on taastuvenergiale osaks saanud toetus kasvanud 2012. aasta 31 protsendilt 48 protsendile.

„Slovakkia ja Tšehhi Vabariigi puhul, kus tuumaenergia osakaal elektritoodangus on vastavalt 52 ja 36 protsenti ei ole uuringu tulemused üllatavad,“ ütles KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers. „Kuid tuumaenergia pälvis märkimisväärse toetuse ka Balti riikides ja Poolas, kus tuumajaamu pole. Samas ei saa jätta tähelepanuta fakti, et taastuvenergia erinevad liigid nagu biomass, tuule-, päikese- ja hüdroenergia leidsid KIE8 riikides kokku 40 protsendi vastajate toetuse.“

Näiteks Lätis pooldab 75 protsenti erinevaid taastuvenergialiike, samas kui tuumaenergia toetajaid (13 protsenti) oli seal KIE8 lõikes kõige vähem. Ka Rumeenias (66 protsenti) ja Ungaris (63) valis enamus taastuvenergia, samas kui Tšehhi Vabariigis (11 protsenti pooldajaid) ja Poolas (22 protsenti) ei peeta alternatiivseid energiaallikaid niivõrd oluliseks.

Erinevate energialiikide lõikes leiab biomass suurt poolehoidu Leedus (32 protsenti) ja Lätis (31). Päikeseenergiat toetatakse enim Ungaris (39 protsenti) ning hüdroenergiat Lätis (31) ja Rumeenias (28). Enamik uuringus osalenutest ei näe tulevikku fossiilkütustele, välja arvatud üksikutele „rahvusmaavaradele”, nagu Eestis põlevkivi (16%) ja Poolas kivisüsi (34%). Erinevat tüüpi gaasi eelistab 8 protsenti vastanutest.