• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui karmiks minna maksuvõla sissenõudmisel?

    Rahandusminister Maris Lauri.Foto: Eiko Kink

    Tänu Hollandi karmidele meetmetele maksuvõlgade sissenõudmisel on riigil laekumata käibemaksu maht pea kolm korda väiksem kui Eestis. Siinsed maksuasjatundjad aga Madalmaade eeskuju järgima ei kibele.

    Näiteid Madalmaade maksuvõlgade sissenõudmise meetmetest

    Kui võla katmiseks ei piisa tema pangakontode, majade ja mööbli arestimisest, võidakse piirata tema liikumisvabadust nii, et maksuvõlglane ei saa taotleda uut reisidokumenti ja/või ei saa Madalmaade lennujaamade kaudu enne maksuvõla tasumist maalt lahkuda.

    Kui maksuvõlglane sihilikult keeldub vastamast maksuametniku küsimusele, kus ta oma omandit või päraldisi peidab, siis võib maksuvõlglase kohtu loal maksimaalselt aastaks kinni pidada. Maksuvõlgnevus aga ei kao, vaid kasvab intresside tõttu terve kinni istumise aja edasi.

    Kui politsei peab tee ääres maksuvõlglase kinni, on viimasel valida, kas maksta oma võlg ära või jääda autost ilma.

    Ka kolmas isik, kellel on mingi äriline seos maksuvõlglasega, vastutab isegi siis, kui tal endal pole süüd maksuvõla tekitamises ja ta pole midagi valesti teinud.

    Holland on maksuvõlglaste ja –pettuste vähendamiseks võtnud kasutusele karmid meetmed. Näiteks ei lase Hollandi politsei tee ääres peatatud maksuvõlglasel enne edasi sõita, kui võlg on tasutud. Samuti võib maksuameti küsimustele vastamata jätmine kaasa tuua aastase vanglakaristuse.  Sellised meetmed on Hollandis olnud vägagi tulemuslikud – kui keskmiselt jääb Euroopa Liidu riikidel kogumata 16% käibemaksust, siis Hollandis jääb kogumata 5%. Eestis on Euroopa Komisjoni hinnangul laekumata jäänud käibemaks 14%.
    Rahandusminister Maris Lauri ütles, et meetmed, mis on Hollandi edukad, ei pruugi automaatselt ka Eestile sobida. „Pole võimalik ega ka õige lihtsalt asju ühest riigist teise üle tõsta,“ märkis ta. Sellegipoolest tasub ministri sõnul teiste riikide kogemusi uurida ja analüüsida.
    Lauri ütles, et Hollandi ühiskond on ausa majanduskeskkonna eest valmis suuremat vastutust võtma. Eestis aga poleks tema arvates isikuvabadust piiravad meetmed mõeldavad. „Oleme karistuspoliitiliselt valinud leebema tee, kus inimese isikuvabadusi piiratakse vaid äärmisel juhul,“ ütles Lauri. Selle asemel jäetakse maksuvõlglasele Eestis võimalus teenida võla tasumiseks ausalt tulu, samuti ei tee Lauri sõnul riik lisakulutusi maksuvõlglase kinnipidamiseks.

    Eesti maksuvõla portfell

    Umbes pooltest uutest võlgadest likvideeritakse juba järgmiseks kuuks ja üldse jooksva aasta võlgnevustest kandub järgmisse kalendriaastasse vähem kui pool protsenti.

    2013.aastal tekkinud võlgadest tasuti aasta lõpuks 99,5%. 2014.aastasse kandus 0,51% kandus võlgasid summas 37,6 miljonit eurot.

    2014 aastal 11 kuuga tekkinud võlgadest on tasutud samuti 99,5%. Praeguseks on tasumata veel umbes 32,3 miljonit eurot.

    Detsembri alguseks oli maksuvõlgade portfelli kogusuurus 238,8 miljonit eurot.

    Allikas: Maksuamet

    Karistused õiglasemaks
    Lauri lisas, et maksuvõlglaste arvu on vaja vähendada ja olemasolevaid õiglaselt karistada. Tema sõnul motiveerib makse maksma teadmine, et vastasel juhul ootab karistus. Riigi teha on see, et karistus oleks tasakaalus kuriteo raskusega – et makspettuseid toime panna poleks kasumlik.
    Lauri märkis, et sarnaselt Hollandiga on ka Eestis lisaks klassikalisele vara arestimisele võimalus äriühingu juht, mõningal juhul ka varjatud tegelik juht vastutusele võtta ja neilt tekitatud maksuvõlg sisse nõuda. Selleks on Lauri sõnul tõhus meede eelarest, mida saab kohaldada enne maksuotsuse vormistamist nii kinnisvarale kui ka muule varale. Paraku on Eesti kohtutäituritel väiksemad õigused kui Hollandi omadel, mistõttu koormavad nende toimingud ettevõtjat küll vähem, ent on sellevõrra ka väiksema tulemuslikkusega. Lauri ei pea õigeks Eestis isiku põhiõigusi riivavate võla sissenõudmise meetmete kasutuselevõtmist kohaseks.
    „Kahtlematult võiksid nii töötajad kui ka ettevõtjad maksupetturitesse suhtuda kui kelmidesse, kes varastavad meie tagant,“ ütles Lauri, lisades, et maksupetturluse vähendamine võimaldaks makse alandada ja riigil rohkem kulutada.
    Lauri sõnul on viimastel aastatel on lisandunud mitmeid täiendavaid võimalusi maksupetturitega võitlemiseks, näiteks kriminaaltulu konfiskeerimise võimalus, töötamise registreerimine, käibemaksudeklaratsiooni lisa juurutamine ja  rahvusvaheline infovahetus FATCA. „Kindlasti töötame selles suunas, et neid meetmeid tuleks pidevalt juurde,“ ütles ta.

    Kristel Siitam-Nyiri, kriminaalpoliitika asekantsler

    Maksuvõlgade sissenõudmise meetmeid arendatakse

    Ka Eestis mitmeid meetmeid maksuvõlgade kätte saamiseks. Tuleb arvestada, et alati on ka võlgnikke, kellel ei ole vara, mille arvelt võlgnevusi täita. Uute meetmete rakendamine võlgnike suhtes nõuab põhjalikumat analüüsi, et kaaluda meetmega kaasnevaid mõjusid.Kui tegemist on sellise maksuvõlgnikuga, keda on alust kahtlustada maksukuriteos, siis on Eestis võimalused kasutada samasugused tõkendeid kui teistegi kuritegude puhul. Näiteks saaks liikumisvabadust piirata vahistamise ja elukohast lahkumise keeluga.Täna peab maksuamet esitama hagi ehk maksunõude haldusmenetluses, isegi kui tegemist on kuriteoga. Seega on kitsendatud ka kriminaalmenetluses kasutatavate hagi tagamise meetmete kasutamine. Uuel aastal kaalume seda, et avalik-õigusliku nõude saaks teatud tingimustel  esitada ka kriminaalmenetluses. Ühest küljest võimaldaks see vältida olukorda, kus ühe ja sama juhtumi kohta käib nii kriminaal- kui haldusmenetlus. Teisalt võimaldab see kohaldada teatud kuritegudes tõhusamalt sunnivahendeid, näiteks vara arestimist tsiviilhagi tagamiseks.Märtsis jõustusid ka karistusseadustiku muudatused laiendatud konfiskeerimise osas, mis pole küll seotud üksnes maksukuritegudega, kuid laienevad ka neile. Laiendatud konfiskeerimise osas, kus teatud raskemate kuritegude puhul võib kohus konfiskeerida kogu kurjategija vara, kui on alust arvata, et see on saadud kuriteo tulemusel. Enam ei pea isikule laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks mõistma vähemalt 3-aastase vangistuse, vaid piisab 1-aastasest vangistusest.Lisaks saab laiendatud konfiskeerimist nüüd kohaldada ka juriidilisele isikule. Maksuasjades võib see kõne alla tulla näiteks juhul, kui juriidiline isik on moodustatud üksnes maksupettuse toimepanemise või selles osalemise eesmärgil.

    On ka pehmemaid samme
    Ehitusettevõtte Nordneti tegevjuht Madis Laansalu Hollandi meetmeid eeskujuks ei võtaks. „Need on politseiriigi tunnused,“ märkis ta. Laansalu sõnul oleks Eestil maksupetturluse vähendamiseks astuda ka lihtsamaid ja väiksemaid, ent tulemuslikke samme. Näiteks peaks tema arvates keelustama riigihangetel osalemise ettevõtjatel, kes on varem maksupettusega tegelenud. Ehitussektoris on Laansalu sõnul selliseid ettevõtteid küllaga. „See on koht, kus riik saaks vähendada ebaausat konkurentsi,“ ütles ta.
    Laansalu ütles, et samuti aitaks maksupetturlust ja -võlgasid vähendada see, kui korduvalt vahele jäänud ettevõtjatelt äritegevuse õigus ära võtta. „ Pätt teeb pättusi niikuinii. Nad leiavad selleks alati mõne lahenduse,“ märkis ta. Kui aga kelmusega tegelevatel isikutelt äritegevuse õigus ära võtta, jääb Laansalu sõnul lõpuks ka tankiste ja variisikuid üha vähemaks.
    Laansalu lisas, et viimastel aastatel on maksuameti töö tase tõusnud ning läinud täpsemaks ja analüütilisemaks. Tema sõnul teeb käibemaksudeklaratsiooni lisa seadus pilti maksumaastikul kindlasti selgemaks. „Ettevõtja, kes on makse ausalt maksnud on kindlasti õnnelik, sest nii jääb ebaausaid konkurente vähemaks. Pettusi avastatakse kiiremini,“ ütles Laansalu.
    Reformierakondlasest Riigikogu liige ja endine maksuameti peadirektor Aivar Sõerd märkis, et enne seaduste karmistamist tuleb kõigepealt aru saada, millised on maksuvõlgade sissenõudmise kitsaskohad. Üheks Eesti nõrkuseks on Sõerdi sõnul kriminaalmenetluses tuvastatud kahju sisse- või väljanõudmise süüdimõistetud isikutelt suurtes maksupettuste juhtumites. Ta tõi näiteks Oleg Belokrõlovi kaasuse, kus riik sai 30 miljoni suurusest tekitatud kahjust kätte vaid veerandi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Pankroti veerel ettevõtja: kui tuleb süüa *****, ära näksi!
Suurtesse raskustesse sattunud Imepilt Studiose asutaja Almondi Esco kirjutab avameelselt, millest ta unistas ettevõtet asutades, mida hakkas tundma asjade arenedes ning kuidas mõtleb praegu.
Suurtesse raskustesse sattunud Imepilt Studiose asutaja Almondi Esco kirjutab avameelselt, millest ta unistas ettevõtet asutades, mida hakkas tundma asjade arenedes ning kuidas mõtleb praegu.
Elektriautotootjad SECiga pahuksis
USA Väärtpaberi-ja Börsikomisjon (SEC) on nii Tesla kui ka Lucid Motorsi uurimise alla võtnud, vahendab Yahoo Finance.
USA Väärtpaberi-ja Börsikomisjon (SEC) on nii Tesla kui ka Lucid Motorsi uurimise alla võtnud, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Nädala lood: töötajad langevad kiusu ohvriks ja uued ideed otsivad investoreid
Selle nädala olulisemate teemade hulka jõudsid töökius, hulk investeerimisideid ja tuntud pangajuhi hoiatus kinnisvaraturul toimuva kohta.
Selle nädala olulisemate teemade hulka jõudsid töökius, hulk investeerimisideid ja tuntud pangajuhi hoiatus kinnisvaraturul toimuva kohta.