- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,8
- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pool rikkusest luuakse Tallinnas
Esialgsetel andmetel loodi 2013. aastal 61,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Harju maakonnas, teatas Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2013. aastal 18,7 miljardit eurot, millest Harju maakonna osatähtsus oli 11,5 miljardit eurot ja sellest omakorda Tallinna osatähtsus 9,3 miljardit eurot. Harju maakonnale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 7,6%.
Harju, Tartu ja Ida-Viru maakond kokku andsid 84% teeninduse lisandväärtusest ning ligi kolmveerandi tööstuse ja ehituse lisandväärtusest.
Eesti SKP-s olid väikseima osatähtsusega Hiiu, Lääne ja Põlva maakond. Nende maakondade osatähtsus kokku andis 2013. aastal Eesti SKP-st 2,5%.
2013. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 67% teeninduses, 29% tööstuses ja ehituses ning 4% põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal.
Kõigis maakondades oli suurim sektor teenindus, välja arvatud Ida-Virumaal. Kõige suurem osatähtsus oli teenindusel Harjumaal (75%) ja Tartumaal (69%), seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna suure panuse tõttu.
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus oli suurim Jõgeva maakonnas (22%). Tööstuse ja ehituse osatähtsus oli suurim Ida-Viru maakonnas (53%), mis näitab mäetööstuse ja energeetika olulist rolli selle maakonna majandustegevuses.
2013. aastal oli SKP elaniku kohta 14 218 eurot, võrreldes 2012. aastaga on see näitaja tõusnud 884 euro võrra. SKP elaniku kohta oli 2013. aastal suurim Harju maakonnas, ületades Eesti keskmist 42%. Sellele järgnesid Tartu ja Lääne-Viru maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 86% ja 73% Eesti keskmisest. Väikseim oli näitaja Põlva maakonnas, kus SKP elaniku kohta jäi alla poole Eesti keskmisest.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele