• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas teha õigeid otsuseid?

    Foto: Anti Veermaa

    Sageli on otsuste langetamisel vaja arvestada rohkemate mõjuritega, kui me hoomata suudame. Selle keerukuse vähendamiseks on loodud palju juhtimis- ja otsustamismudeleid.

    Küllap on enamik meist kasutanud Benjamin Franklini poolt- ja vastuargumentide nimekirja koostamise meetodit või SWOT-analüüsi. Need on kõige lihtsamate otsustusmudelite näited. Mikael Krogerus ja Roman Tschäppeler on aga koondanud oma raamatusse "50 edumudelit. Väike strateegiliste otsuste käsiraamat" poolsada parimat mudelit.
    Tänapäeva infotehnoloogiliste vahenditega on võimalik luua ka väga keerukaid mudeleid ja seda tehaksegi, kuid ka lihtsustavatel visuaalsetel mudelitel on oma kindel koht. Mudelid aitavad meil olukorda struktureerida ja nii seda paremini mõista. Need aitavad ebaolulist kõrvale jätta ja keskenduda ainult olulisele.
    Mudelid ei paku valmis lahendust, vaid omamoodi vaatenurka. Neid saab kasutada enda või teiste paremaks tundma õppimiseks ja meeskonna loomise, projektijuhtimise või parima turuniši leidmise abivahendina. Lihtsustamine on ühtlasi nii mudelite pluss kui ka miinus.

    Mudelid on:

    lihtsustavad. Ei hõlma kõiki tegelikkuse aspekte, vaid üksnes neid osi, mis tunduvad olulised;

    pragmaatilised. Lähtuvad kasulikkusest, kokkuvõtlikud. On keerukate seoste kergesti hoomatavad kokkuvõtted;

    visuaalsed. Selgitavad piltide abil asju, mida oleks keerukas sõnadesse kätkeda;

    korrastavad. Struktureerivad ja tekitavad lahtreid;

    metodoloogilised. Ei anna vastuseid, vaid püstitavad õigeid küsimusi, millele tuleb vastused leida.

    Tulemuse optimeerimise mudel
    Projekti planeerimisel lähtutakse tavaliselt sellest, kui palju on projekti valmis saamiseks aega, ja kavandatakse plaan, kuidas kõigi tegevustega õigeks ajaks valmis jõuda. Tavaliselt projekti käigus kogutakse ja rikastatakse ideesid ning viimaks tehakse valik ja toodetakse. Tulemuse optimeerimise mudel sunnib aga jagama aja kolmeks võrdse pikkusega silmuseks ning jõudma kolm korda kindla tulemuseni. See annab võimaluse iga järgneva töösilmuse käigus tulemust viimistleda ja parendada ning jõuda nõnda viimaks palju parema tulemuseni.Tagajärgede mudel
    Taanlaste Kristian Kreineri ja Søren Christenseni mudel aitab selgelt mõsta, miks otsuse edasilükkamine on samuti otsus ja mida see endaga kaasa toob. Me toome sageli otsuse edasilükkamise põhjuseks pealtnäha vettpidava argumendi, et otsuse tegemiseks on alles liiga vähe andmeid. Tagajärgede mudel näitab, et just projekti algusjärgus, kui meie teadmised kõigist võimalikest teguritest on alles napid, on vaja julgeid otsuseid, sest need otsused on kõige kaugemale ulatuvate tagajärgedega. Projekti lõpujärgus on meil teadmisi rohkem ja kahtlusi vähem, kuid siis pole tehtud otsuste tagajärgedel enam kaalu.Eisenhoweri maatriks
    Ameerika presidendilt Dwight ­­Eisenhowerilt pärinev maatriks õpetab eristama olulist pakilisest ja sellega oma aega tõhusalt jaotama. Ühest küljest on väga tähtis välja selekteerida tööd, mis on pakilised ja olulised ehk vajavad kohe tegemist. Teisest küljest ­aitab see maatriks plaanida ka pikaajaliste strateegiliste tegevuste ajakava, et need pakiliste ja oluliste toimetuste kõrval hoopis unarusse ei jääks.Kummipaelamudel
    Kummipaelamudel on hea näide sellest, kuidas väikese nüansiga saab mõttemudeli teistsuguseks pöörata. See soovitab poolt- ja vastuargumentide nimekirja koostamise asemel esitada endale kaks küsimust: “Mis mind tõmbab?” ja “Mis mind kinni hoiab?”BCG-tabel
    BCG-tabel (firma Boston Consulting Group nime järgi) pärineb 1970. aastatest, mil Bostoni konsultatsioonifirma arendas välja meetodi investeeringuportfelli hindamiseks. Tabeli nelja lahtrisse paigutatakse neli investeeringute tüüpi:rahalehmad – äriüksused, millel on suur turuosa, kuid pole enam erilist kasvupotentsiaali. Neid tuleb lüpsta;tähed – äriüksused, millel on suur turuosa ja kiire turukasv. Neisse tuleb investeerida;küsimärgid – äriüksused, millel on suur kasvupotentsiaal, kuid väike turuosa. Nad nõuavad suuri investeeringuid ja nende üle otsustamine nõuab tõsist kaalumist;koerad – äriüksused, millel on väike turuosa küllastatud turul. Need tuleks likvideerida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nafta hind on täna tõusu jätkamas
Nafta hinnatõus on täna jätkumas, eelmisel nädalal tõusis tooraine hind juba kaheksandat nädalat järjest, sest globaalne energiaturu kriis suurendab enne talve nõudlust, vahendab Bloomberg.
Nafta hinnatõus on täna jätkumas, eelmisel nädalal tõusis tooraine hind juba kaheksandat nädalat järjest, sest globaalne energiaturu kriis suurendab enne talve nõudlust, vahendab Bloomberg.
Kas tõesti mõjutab alateadvus era- ja äritegevust?
See on olnud juba sajandeid huviorbiidis, et kuidas ja millest edukus ning saavutused sõltuvad. Kõik on teadus! Nii nagu matemaatika on teadus, nii on ka äritegemine teadus, nii nagu matemaatika põhineb kindlatel alustel, nii põhineb ka äritegemine oma kindlatel alustel. See ei ole midagi uut.
See on olnud juba sajandeid huviorbiidis, et kuidas ja millest edukus ning saavutused sõltuvad. Kõik on teadus! Nii nagu matemaatika on teadus, nii on ka äritegemine teadus, nii nagu matemaatika põhineb kindlatel alustel, nii põhineb ka äritegemine oma kindlatel alustel. See ei ole midagi uut.
Lõunakeskuse juht: e-pood ei ole kaubanduses ainuke edu võti
E-kaubandus küll kasvab jõudsalt, kuid füüsilisi kauplusi see siiski nii pea troonilt ei tõuka, usub Lõunakeskuse juht Marju Jeedas. „Inimesed on väsinud ekraani vahtimisest,“ ütles ta.
E-kaubandus küll kasvab jõudsalt, kuid füüsilisi kauplusi see siiski nii pea troonilt ei tõuka, usub Lõunakeskuse juht Marju Jeedas. „Inimesed on väsinud ekraani vahtimisest,“ ütles ta.