Kuhu takerdus Eesti tark toode?

Artikkel

- Uudised
- 29. jaanuar 2015 kell 5:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuhu takerdus Eesti tark toode?
Protex Balti ärijuht Helena Almqvist ütles, et efektiivse töörütmi kõrval on oluline kvalifitseeritud töötaja.Foto: Raul Mee, Äripäev
Vähestel tekstiilitöösturitel on aega arendada tarku tooteid, selle asemel tegeldakse ellujäämise nimel efektiivsemaks muutumisega.
“Eestis on ettevõtteid, kus kasutatakse väga tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, aga on ka ettevõtteid, mis on ajale väga tõsiselt jalgu jäänud,” hindas 1998. aastal asutatud naisterõivaste tootearendusega tegeleva ettevõtte Baltic Intertex juhatuse liige Ulvi Kala. Kala sõnul on iga firma eesmärk hoida end konkurentsivõimelisena ja seetõttu tuleks kaalukauss rahaga kallutada sinnapoole, mis parasjagu täiustamist vajab.Möödapääsmatu uuendus
Kala on ettevõtte juhatuses olnud üle 15 aasta. Tema sõnul paisatakse turule pidevalt uudseid tehnikaseadmeid, antakse välja uusi arvutiprogramme või tõstetakse olemasolevate turvalisust. “Ettevõtjad satuvad sageli sundseisu, kus tuleb välja vahetada programme ja arvuteid, mis tegelikult ettevõtte vajadusi rahuldavad,” nentis Kala. Samas ütles Kala, et kogu ettevõtte tööks vajalik tehnoloogia peab töötama laitmatult, mistõttu on investeeringud möödapääsmatud.
Näiteks nägi Baltic Intertex mullu palju vaeva, et luua tarkvaraprogramm, mis arvestaks ettevõtte vajadustega. Arendusega alustati mullu märtsis ja see kestab praeguseni. Kala usub, et korralikult välja töötatud programm kingib töötajatele päevas justkui lisatunde. “Lisatundide arvel on neil võimalik midagi kasulikumat teha, kui kuhugi topeltandmeid sisestada,” kirjeldas Kala. Seega on ettevõtte viimane tarkvarauuendus otseselt seotud sihiga suurendada firma igapäevatöö efektiivsust.Tööjõud on tähtsam kui tehnoloogia
Efektiivsuse poole püüdleb oma investeeringutes ka Norra päritolu tekstiiliettevõte Protex Balti, mis tegutseb Eestis alates 1994. aastast. Ärijuht Helena Almqvist ütles, et tänavu on ettevõttel plaanis investeerida uude ERP-süsteemi (ettevõtte ressursside planeerimine – toim).
Suurtest tehnoloogiainvesteeringutest on ettevõttele Almqvisti sõnul olulisem panustada kvalifitseeritud tööjõudu. “Praegu on meil märksa suurem vajadus oskusliku rõivakonstruktori ja tehnoloogide järele,” ütles ta. Ainuke tehnoloogiainvesteering, mille ettevõte on alanud aastasse kavandanud, on uue paelamasina ost.Ootamatud tagasilöögid
Tehnoloogiauuendus on igale ettevõttele alati justkui takistuste raja läbimine, kinnitas Kala. “Tagasilööke võib tulla väga erinevatelt tasanditelt ning tihti sealt, kust neid oodatagi ei oska,” märkis ta.
Kala hinnangul tasuks enne tehnoloogiauuendusega alustamist üles leida pudelikael, mis võib firma tegevuse halvata. Kui see on leitud, tuleks leida parim lahendus selle likvideerimiseks. “Kurb on vaadata, kui uut ja kallist tehnoloogiat ei saada töökorda või kui ei kasutata seadme kõiki võimalusi,” nentis ta.Kas toetustest on kasu?
Ettevõttel on vaja lakkamatult uueneda ja kui seda saab teha toetuste abiga, on see tore, kinnitas Kala. Tema sõnul on näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetuste jagamine positiivne, kuid ettevõtte arengut ei saa planeerida lähtuvalt sellest, kas on lootust toetust saada. Siiski nentis Kala, et Baltic Intertex on saanud EASist toetust ja see on firma arengule kindlasti kaasa aidanud.
Toetustel on Kala hinnangul varjukülg: ühelt poolt jagatakse neid liialt kergekäeliselt, teisalt on taotlemine tehtud liiga keeruliseks. “Suures osas sõltub sinu projekti edu firmale määratud konsultandi pädevusest,” märkis ta.
Peamiselt finantseerib Kala ettevõtte arendustegevust siiski firma enda eelarvest. Ta peab vajalikuks rõhutada, et sageli toovad ettevõttele edu ka väikesed parendused, mis nõuavad suurte investeeringute asemel pigem tahtmist.
Väljakutseid või piiranguid arendustegevusele võib osutada ka see, kas ettevõttes on piisavalt ressurssi töötajate väljaõppeks ja selleks, et täiendõppega saadud teadmisi kolleegidega jagada. Omaette väljakutse on ka õpitu rakendamine töösooritusse. Helena Almqvisti sõnul on see väljakutse, millega Protex Balti iga päev silmitsi seisab.
Eestist sobilikku kangast ei leiaUrmas Leeman, Lenne ASi juht
Ostame väga väikese osa materjalist Eestist, selle osatähtsus on praktiliselt olematu. Põhjus on lihtne – siin ei toodeta kangaid, mida vajame, saame siit ainult lihtsamaid asju, nagu helkurid või haagid. Põhjus, miks ei toodeta, on ilmselt kogemuse puudumises, lisaks rahanappuses. Meil on pikaajaline kogemus puuvillakanga tootmisega, aga vettpidava kanga tootmine eeldab suurt mahtu, investeeringuid ja kogemust, mida meie ettevõtetel ja turul pole.
Ostame Ameerikast ja Aasiast, kus kogemus ja maht tootmiseks on olemas. Eesti tootja suudaks odava toodanguga konkureerida uudsema tehnoloogiaga, aga paraku pole meil selleks kogemusi ja väga raske on ka sellist tootmismahtu saada, et tegutsemine ära tasuks, nii et ei usu, et Eestis selles kiire areng toimuks.
Loo endale tarkvarauuendusega uus turunišš
Investeeringud on hea võimalus oma tegevuses uus kurss leida ja võtta endale värske turunišš. Kas tehnoloogiauuendused võivad aidata hätta sattunud tekstiiliettevõtte tagasi ree peale, sõltub soovist ning tehnoloogiauuenduse suurusest.
Kala märkis, et ühelt poolt võib ümberorienteerumiseks pidada näiteks sedagi, kui niinimetatud põlve otsas tegijast saab korralik organiseeritud firma. “Teisalt võib tehnoloogiauuendus muuta firma ärimudelit nii palju, et satud hoopiski teise tegevusvaldkonda,” lausus ta.Investeeringud teenivad end tagasi
Almqvisti sõnul on nende ettevõttes Protex Balti selgelt näha, kuidas investeeringud ettevõtte arendusse ja innovatsiooni on hakanud ennast tasa teenima. “Me oleme üks väheseid ettevõtteid Põhja-Euroopas, kes võimaldab oma klientidel disainida ja masstoota tarka tekstiili,” ütles Almqvist.Praegu on Protex Baltil töös kaks suurt tekstiiliarendusprojekti koostöös ühe Norra suurema tehnoloogiauuringute instituudiga.
Almqvist on Eestis tegutsevate tekstiili- ja rõivatööstusettevõtete juures tähele pannud trendi, et kõiksuguste odavate tekstiilide tootmine on liikunud ära teistesse Baltimaadesse või hoopis Aasiasse. Almqvisti sõnul on siinsete ettevõtete tulevik tehniline tekstiil ja tark tekstiil. “Aga seetõttu on tehnoloogia- ja tööjõuinvesteeringud ellujäämiseks vältimatud,” lausus Almqvist.
Milliseid edukaid arendustöid on tehtud Eestis?
Suuremad investeeringud kergetööstusesse eeldavad kindlust majanduses ja ettevõtte julgust, ütles rõiva- ja tekstiililiidu juhatuse esimees Meelis Virkebau.
“Et investeeritaks, on vaja selgust, mis juhtub müügiga ja mis toimub turul,” märkis Virkebau. “Ent võib öelda, et meist igas ilmakaares valitseb ebastabiilsus, nii Ukraina-Venemaa suunal toimuv kui ka langevad valuutakursid muudavad olukorra tootjale ebasoodsaks,” ütles ta.
Virkebau märkis, et kergetööstuses on siiski ka praegu näha julgeid samme investeeringutes. Ta tõi näiteks hiljutise uudise, et Sangar ostis Rootsi kvaliteetsärkide tootja Oscar of Sweden ettevõtte ja brändi.Ilusad näited
Virkebau sõnul on viimasel ajal mitu firmat teinud edukat arendustööd. Üks neist on OÜ Lade, mis toodab uue põlvkonna päästeveste, mis võimaldavad eemalt mõõta päästja näitajaid, näiteks pulssi.
Hästi läheb autotööstusele tekstiilmaterjale tootval Mistra-Autexil, Soomes tehase ostnud Deluxil, Haljala firmal Baltic Fibres, kelle eesmärk on müüki kasvatada üle 30%, loetles Virkebau.
Virkebau lisas, et ehkki edulugusid on, on suurem osa ettevõtteist väikeses kasvufaasis. “On ka mõni üksik hädas ettevõte, aga neid on vähe ja need on sellised, kes on keskendunud ainult ühele-kahele tootele, mistõttu muutused mõjuvad eriti kiiresti ja valusalt,” ütles ta.Kuidas eksportida?
Usinaks ekspordiks peab Virkebau hinnangul olema kvaliteetne toode. Sektor ekspordib 86% toodangust. Kergtööstussektori aastakäive on 400 miljonit eurot. “Võrreldes aastaid 2000 ja 2013, on käive toote kohta kasvanud üle kahe korra. See, mida ja kuidas me müüme, on hoopis teine kui aastal 2000,” märkis ta.
Autor: Siiri Liiva, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tööstus
Hetkel kuum