Kuhu takerdus Eesti tark toode?

“Eestis on ettevõtteid, kus kasutatakse väga tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, aga on ka ettevõtteid, mis on ajale väga tõsiselt jalgu jäänud,” hindas 1998. aastal asutatud naisterõivaste tootearendusega tegeleva ettevõtte Baltic Intertex juhatuse liige Ulvi Kala. Kala sõnul on iga firma eesmärk hoida end konkurentsivõimelisena ja seetõttu tuleks kaalukauss rahaga kallutada sinnapoole, mis parasjagu täiustamist vajab.Möödapääsmatu uuendus

Kala on ettevõtte juhatuses olnud üle 15 aasta. Tema sõnul paisatakse turule pidevalt uudseid tehnikaseadmeid, antakse välja uusi arvutiprogramme või tõstetakse olemasolevate turvalisust. “Ettevõtjad satuvad sageli sundseisu, kus tuleb välja vahetada programme ja arvuteid, mis tegelikult ettevõtte vajadusi rahuldavad,” nentis Kala. Samas ütles Kala, et kogu ettevõtte tööks vajalik tehnoloogia peab töötama laitmatult, mistõttu on investeeringud möödapääsmatud.

Näiteks nägi Baltic Intertex mullu palju vaeva, et luua tarkvaraprogramm, mis arvestaks ettevõtte vajadustega. Arendusega alustati mullu märtsis ja see kestab praeguseni.  Kala usub, et korralikult välja töötatud programm kingib töötajatele päevas justkui lisatunde. “Lisatundide arvel on neil võimalik midagi kasulikumat teha, kui kuhugi topeltandmeid sisestada,” kirjeldas Kala. Seega on ettevõtte viimane tarkvarauuendus otseselt seotud sihiga suurendada firma igapäevatöö efektiivsust.Tööjõud on tähtsam kui tehnoloogia

Loo endale tarkvarauuendusega uus turunišš

Investeeringud on hea võimalus oma tegevuses uus kurss leida ja võtta endale värske turunišš. Kas tehnoloogiauuendused võivad ­aidata hätta sattunud tekstiiliettevõtte tagasi ree peale, sõltub soovist ning tehnoloogia­uuenduse suurusest.

Kala märkis, et ühelt poolt võib ümberorienteerumiseks pidada näiteks sedagi, kui niinimetatud põlve otsas tegijast saab korralik organiseeritud firma. “Teisalt võib tehnoloogia­uuendus muuta firma ärimudelit nii palju, et satud hoopiski teise tegevusvaldkonda,” lausus ta.Investeeringud teenivad end tagasi

Almqvisti sõnul on nende ettevõttes Protex Balti selgelt näha, kuidas investeeringud ette­võtte arendusse ja innovatsiooni on hakanud ennast tasa teenima. “Me oleme üks väheseid ettevõtteid Põhja-Euroopas, kes võimaldab oma klientidel disainida ja masstoota tarka tekstiili,” ütles Almqvist.Praegu on Protex Baltil töös kaks suurt tekstiiliarendusprojekti koostöös ühe ­Norra suurema tehnoloogiauuringute instituudiga.

Almqvist on Eestis tegutsevate tekstiili- ja rõivatööstusettevõtete juures tähele pannud trendi, et kõiksuguste odavate tekstiilide tootmine on liikunud ära teistesse Baltimaadesse või hoopis Aasiasse. Almqvisti sõnul on siinsete ettevõtete tulevik tehniline tekstiil ja tark tekstiil. “Aga see­tõttu on tehnoloogia- ja tööjõuinvesteeringud ellujäämiseks vältimatud,” lausus Almqvist.

Milliseid edukaid arendustöid on tehtud Eestis?

Suuremad investeeringud kergetööstusesse eeldavad kindlust majanduses ja ettevõtte julgust, ütles rõiva- ja tekstiililiidu juhatuse esimees Meelis Virkebau.

“Et investeeritaks, on vaja selgust, mis juhtub müügiga ja mis toimub turul,” märkis Virkebau. “Ent võib öelda, et meist igas ilmakaares valitseb ebastabiilsus, nii Ukraina-Venemaa suunal toimuv kui ka langevad valuutakursid muudavad olukorra tootjale ebasoodsaks,” ütles ta.

Virkebau märkis, et kergetööstuses on siiski ka praegu näha julgeid samme investeeringutes. Ta tõi näiteks hiljutise uudise, et Sangar ostis Rootsi kvaliteetsärkide tootja Oscar of Sweden ettevõtte ja brändi.Ilusad näited

Virkebau sõnul on viimasel ajal mitu firmat teinud edukat arendustööd. Üks neist on OÜ Lade, mis toodab uue põlvkonna päästeveste, mis võimaldavad eemalt mõõta päästja näitajaid, näiteks pulssi.

Hästi läheb autotööstusele tekstiilmaterjale tootval Mistra-Autexil, Soomes tehase ostnud Deluxil, Haljala firmal Baltic Fibres, kelle eesmärk on müüki kasvatada üle 30%, loetles Virkebau.

Virkebau lisas, et ehkki edulugusid on, on suurem osa ettevõtteist väikeses kasvufaasis. “On ka mõni üksik hädas ettevõte, aga neid on vähe ja need on sellised, kes on keskendunud ainult ühele-kahele tootele, mistõttu muutused mõjuvad eriti kiiresti ja valusalt,” ütles ta.Kuidas eksportida?

Usinaks ekspordiks peab Virkebau hinnangul olema kvaliteetne toode. Sektor ekspordib 86% toodangust. Kergtööstussektori aastakäive on 400 miljonit eurot. “Võrreldes aastaid 2000 ja 2013, on käive toote kohta  kasvanud üle kahe korra. See, mida ja kuidas me müüme, on hoopis teine kui aastal 2000,” märkis ta.

Autor: Siiri Liiva, kaasautor