• OMX Baltic−0,06269,75
  • OMX Riga−1,51906,06
  • OMX Tallinn−0,051 753,65
  • OMX Vilnius0,31991,33
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 100−0,458 215,56
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,02
  • OMX Baltic−0,06269,75
  • OMX Riga−1,51906,06
  • OMX Tallinn−0,051 753,65
  • OMX Vilnius0,31991,33
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 100−0,458 215,56
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,02
  • 04.02.15, 16:15

Eesti tabuteema Soomes laual

Ajal, kui Eestist rändavad tööealised elanikud välja, püüab Soome meelitada riiki aina rohkem sisserändajaid.
Valdar Liive sõnul on rändepoliitikaga tegelemine Soomes nähtavam kui Eestis.
  • Valdar Liive sõnul on rändepoliitikaga tegelemine Soomes nähtavam kui Eestis.
  • Foto: Raul Mee
Nii kasvas Soomes rahvastik kümne aastaga 237 000 võrra, millest 146 000 on sisserändajad. Samal ajavahemikul kahanes Eestis rahvastik 46 000 inimese võrra, millest 33 000 moodustab väljaränne. Enamgi, värskest Soome mõttekoja Majanduselu Delegatsioon raportist nähtub, et riik peaks tööealise elanikkonna säilimise nimel sisserännet kahekordistama, samas kui Eesti rändepoliitika sisserändajate arvu suurendamist praegu ette ei näe, vaatamata aastaid püsinud negatiivsele iibele ja väljarändele.
Käärid on ka Soome ja Eesti suhtumises teemasse. Helsingis asuva EASi välisesindaja Valdar Liive ütles, et Soomes on tööealise elanikkonna vähenemise probleemiga tegelemine oluliselt nähtavam kui Eestis ja see on poliitilise debati üks osa. “Soomes on see teema aktuaalne ja minu hinnangul ka üks teema, mida enne valimisi käsitletakse,” märkis ta.
Samuti on olnud jõuliselt üleval küsimus, kuidas suhtuvad soomlased immigratsioonipoliitika käiku. Liive sõnul nõuab see veel harjumist, kuid üldjuhul hakatakse fakte järjest rohkem aktsepteerima. „Võrreldes Rootsiga ei ole soomlastel nii palju kogemusi, aga nad on kindlasti täna palju tolerantsemad, kui olid siin viis või kümme aastat tagasi,“ lausus Liive.
  • Foto: Statistikaamet
Eestis tabuteema
Seevastu Eestis pole valmisolek sellest probleemist rääkimiseks kuigi suur. “Üldiselt kui seda teemat kuidagi puudutada, siis vastureaktsioon on suhteliselt kiire ja terav,” lausus TTÜ professor Rainer Kattel. Praxise juhatuse liikme Laura Kirsi sõnul peitub põhjus mitmetes asjaoludes, muuhulgas on osa parteide puhul tegemist teemaga, kus nende maailmavaade ei näegi ette teistsugust poliitikat kui praegune. Teisalt on parteide tähelepanu koondunud pigem siseriiklikele probleemidele, sest mitmed valijaid huvitavad Eesti elu olulised küsimused vajavad lahendusi.
„Immigratsioonipoliitika on küsimus, kus siinsele valijale ei ole võimalik ilmselt midagi atraktiivset lubada,” nentis Kirss. Ta selgitas, et erakonnad võisid hinnata praeguses julgeoleku olukorras ning arvestades ka hiljutisi sündmusi Prantsusmaal, et rände teemasid ei ole otstarbekas n-ö avada.
Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar arvas samuti, et Eesti elanikkond pole veel valmis rände üle avameelselt arutama, kuigi see oleks vajalik. Näiteks võib tema sõnul küsida, mitu pensionäri on iga pere valmis võtma oma toidulaua äärde. „Kas parem on muukeelne naaber, kes ise palju teenib ja makse maksab, või üks eestikeelne pensionär, keda tuleb ülal pidada? Siin pole õiget ega vale vastust, on vaid valikud oma vooruste ja ohtudega,“ arutles Tamsar.
Pane tähele
2013. aastal kaotas Eesti väljarände tõttu 6740 inimest, sisserännanuid oli samal aastal 4098.
2013. aastal oli Eestis ligi 50 000 inimest, kes plaanisid tulevikus välismaale kõrgema sissetuleku nimel tööle asuda.
Üha rohkem rännatakse Eestist välisriiki elama koos perega: 2013. aastal kahanes Eesti rahvastik 1500 väljarännanud alaealise võrra.
Keskmiselt toob immigratsioon aastas Eestisse 3000-4000 inimest, Soomesse 18 000
 
ALLIKAS: Praxise teemapaber töökäte puudusest. Valimised 2015; Majanduselu Delegatsioon raport
Tuhanded puuduvad töökäed
Tamsar ütles, et kui praegused protsessid jätkuvad, on 25 aasta pärast ühiskonda ülal pidamas vaid 400 000 erasektori töötajat. „Et kõik, kes vaja, saaks ülal peetud ning ka tööinimese elujärg võiks edasi paraneda, ei aita kaardipõrgu blufiringi meenutavad palgalubadused. Selleks on ainult üks toimiv viis – peame tegema rohkem tööd, peame tegema keerulisemat tööd ning peame seda kallimalt maailmale müüma.“
Valimiseelset arutelu analüüsinud Laura Kirss sõnas, et oluline on töökäte puuduse probleemile lähenemine terviklikult ehk tegeleda tuleb korraga nii tööturult eemalolijatega, tootlikkuse suurendamisega ning rändeolukorra analüüsimisega. Tema sõnul aga erakondade platvormidest seda praegu välja ei loe ja nende lähenemine on pigem lünklik, näiteks keskendutakse lasteaiakohtadele, töövõimetute tööturule toomisele või täiskasvanute täiendõppele. „Üksikküsimustega tegelemine ei anna aga tõenäoliselt soovitud efekti ja sedasi ei saa piisavalt täita lünka, mis tuleneb rahvastiku vananemisest ja vähenemisest,“ märkis ta.
Piiritagune tööjõud
Rainer Katteli hinnangul võiks oluliselt leevendada elamis- ja töölubade andmiste piiranguid, eriti neid, mis puudutavad immigratsiooni väljaspoolt Euroopa Liitu. „See on ikkagi väga jäigalt reglementeeritud,“ nentis ta. Katteli sõnul on seejuures oluline silmas pidada kvalifikatsiooni ning püüda täita valdkondi, kus valitseb tööjõupuudus, näiteks infotehnoloogia.
Soome raporti ettepanekut kahekordistada aastaste sisserändajate arvu peab Kattel eeskujulikuks ka Eestile. „Ma arvan, et piirangute paarikordistamine ei oleks paha ja pigem vastupidi, ma arvan, et oleks just positiivne,“ märkis ta. Tema hinnangul võikski just rändepoliitikat pidada peamiseks lahenduseks töökäte mure leevendamisel. Katteli sõnul on Eesti areng sedavõrd kõrge, et esile kerkivad väärtused nagu eneseteostus ja vaba valik ning sündivus selle taustal iseenesest väga kiiresti ei kasva. „Ma arvan, et me võime siin naisi üritada veenda, et kõik sünnitaksid, aga see ei ole reaalne,“ lausus ta.
Valdar Liive sõnul võib Soomes märgata, et üha rohkem eemaldatakse takistusi inimestelt, kes tahavad tulla Soome tööle, elama või ettevõtet asutama. “On loogiline, et sama teeme ja hakkame jõulisemalt tegema ka Eestis,” ütles ta ja nentis, et kui üks ettevõte tahab Eestisse tulla ning oma töötajaid kaasa võtta, siis peaks see ka olema võimalik.
Toomas Tamsari hinnangul seisneb töötajate puuduse probleemi lahendus paremas hariduses, tööviljakuses ning suuremas töötajate arvus. Seejuures rõhutas ta, et abi pole valimatust ja läbimõtlematust töökäte sissetoomisest, nagu on juhtunud paljudes Vana-Euroopa riikides, vaid et riskid tuleb hoolega läbi mõelda ja maandada ehk valida, keda Eesti siia kutsub. “Kuid enne külaliste kutsumist tuleb kõigepealt kodus asjad korda saada,” lisas Tamsar ja selgitas, et tema hinnangul tuleks esimese asjana tegeleda nende 40 000 noorega vanuses 15-29, kes ei õpi ega tööta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.07.24, 11:20
Põlvkondade vahetust tuleks hakata varakult planeerima
Kui oled midagi suure hoole ja armastusega üles ehitanud, on loomulik, et soovid tagada ka selle püsimise. Olgu tegemist ettevõtte või perekonna varade edasiandmise planeerimisega, siis LHV privaatpanganduses ollakse oma klientidele toeks, et korraldada põlvkonnavahetus sujuvalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele