Vales mõõdus palk võib tulu kahandada

Artikkel

- Uudised
- Kadrin Karner
- 10. veebruar 2015 kell 6:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vales mõõdus palk võib tulu kahandada
Harvester.Foto: Veiko Tõkman
Kõige targem on palgitegu alustada saeveski või ostja valikuga, sest nõuded palgi pikkusele ja läbimõõdule võivad erineda ning nii saab juba töödega alustades ostja soovidega arvestada.
Ka paar sentimeetrit vales mõõdus metsamaterjal võib tähendada juba olulist tulude kahanemist, kirjutab 11. veebruari Äripäeva kuukiri "Metsandus".
“Raiete puhul on üks tähtsamaid osi selgitada välja, kuhu varutud metsamaterjal müüa. Erinevatel ostjatel, kui sa just palki enda tarbeks ei tee, on erinevad mõõdud ja kvaliteeditingimused,” selgitas Saaremaa Metsaühing MTÜ konsulent ja juhatuse liige Kaido Humal. Kui pikkusega n-ö puusse panna, võetakse palk vastu lühemas mõõdus ja omanik kaotab nii mahus kui ka hinnas.
Kuidas määrata palkide mahtu
Eelnevalt mõõdetakse palkide diameetrid ja pikkused.
Ladvaläbimõõt on palgi ladvaotsa keskmine kooreta diameeter.
Diameeter mõõdetakse palgi pikiteljega ristisuunas ühe millimeetri täpsusega.
Mõõtmistulemus peab võimalikult objektiivselt kajastama ladvaotsa keskmist diameetrit.
Koore pealt mõõtes lahutatakse mõõtmistulemusest maha kahekordne koore paksus. Keskmise diameetri võib ümardada täissentimeetriks harilikul viisil (nt 21,4 cm -> 21 cm, 21,5 cm -> 22 cm).
Pikkus on palgi otspindade keskkohtade vahele tõmmatud sirge pikkus. Mõõtmisliinidel mõõdetakse pikim pikkus.
Mahuarvutuses kasutatakse kokku lepitud ilma ülemõõduta arvestuspikkuseid täisdetsimeetrites. Kui pikkus (arvestuspikkus koos ülemõõduga) on lubatust lühem, kasutatakse mahuarvutuses järgmist madalamat kokkuleppelist arvestuspikkust.
“Kõige halvemal juhul arvatakse palk praaki, ja praagi hind on veel väiksem kui paberipuul,” selgitas ta. Laias laastus võib öelda, et kui palgi hind on umbes 65 eurot tihumeeter, siis praaki arvatud puidu eest makstakse umbes 15 eurot tihumeeter. Kui kogused on väikesed, võib rahakaotusest veel üle olla, suurte koguste puhul on tegemist märkimisväärse saamata jäänud tuluga.
ASi Toftan palgiostujuhi Jaanus Lehese sõnul ei taheta sageli mugavusest või teadmatusest ühest tüvest erinevaid pikkusi järgata, mistõttu satuvad koormasse ka defektiga palgid. “Kui palk ei vasta nõuetele, võib metsaomanik kaotada isegi kuni 60 eurot tihumeetri kohta. Lihtsast hooletusest ülemõõdu suhtes võib kaotada 5 eurot tihumeetri kohta,” rääkis ta ja lisas, et valedest järkamisotsustest tulenev kvaliteedi langus võib tuua juba 20eurose kao tihumeetri kohta.
Lehes sõnas, et praegu on peamiseks praagi põhjuseks palgi kõverus. Saeveskites on lühema palgi hind pikematest 6 kuni 10 eurot odavam, kui aga defekti ehk kõveruse kohalt järgata näiteks üks lühem ja odavam palk, saab kokkuvõttes kännu kohta arvestatavalt tulu suurendada.
Ole kursis RMK palkide standardiga
Suur osa Eesti saeveskeid kasutab palgi kvaliteedi hindamisel RMK palkide standardit. Tähelepanelik tasub olla siis, kui tingimused kipuvad RMK omadest karmimad olema, ütles Toftani palgiostujuht. “Ka meie kasutame vastuvõtmisel alati RMK kvaliteedistandardit. Küll aga on oluline teada, kas vastu võetakse kõiki või ainult mõnda üksikut palgipikkust,” rääkis ta. Lehes lisas, et sama kehtib ka palgi läbimõõdu kohta. Kui lähiümbruses pole saeveskit, kus erineva pikkuse ja läbimõõduga palki vastu võetakse, peaks metsamaterjali koondamise käigus eelsorteerima ja eraldi virnastama, soovitas ta.
Üldiselt on palkide tegemisel vajalik ülemõõt 10 cm. Mõnikord on ostja välja toonud lõikuspikkuse. Kindlasti tuleb jälgida, kas ostja on andnud palgi mõõdud koos ülemõõduga või tuleks nõutud 10 cm lisada. Nõutud ülemõõdus ja lõikuspikkuses eksida ei tohi, sest seistes tekivad palgi otstesse praod, mis saeveskis maha võetakse. Tulemuseks täpselt õige pikkusega lauad. “Kui palgi ülemõõt on lühem, võivad praod ka palgi nõutud pikkusesse küündida ning sellest enam plaanitud mõõdus kvaliteetseid laudu ei saa.”
Humala sõnul vajab inimene metsaga ümber käimiseks teadmisi ja oskusi. “Vanasti öeldi, et talumees teab ise, mis ta teeb. See tähendas, et metsateadmised anti isadelt poegadele üle aastasadadepikkuse kogemuse pinnalt,” ütles ta. Kogemuse jagamise lõikasid läbi Eestis aset leidnud ajaloosündmused, lisas ta. Omandireform, mis andis tagasi eestlastelt ära võetud metsamaad, teadmisi tagasi ei andnud.
Õigus saada nõustamist
Kõikidel metsaomanikel on õigus saada tasuta 15 tundi atesteeritud metsakonsulendi nõustamist aastas. Metsaühistu liikmetele on need 15 tundi tasuta, teised peavad teenuse hinnast pool ise kinni maksma. Humala sõnul aitab konsulent omanikul metsa üle vaadata ning annab nõu selle majandamiseks. Kui oskusi ja teadmisi ei ole, ei maksa ka ise metsa tegema hakata. Täpselt sama oluline on ka see, et ettevõte, kelle hoolde oma mets usaldatakse, oskaks sellega targalt ümber käia.
“Ajalehekuulutuses lubatakse tihti parimat hinda tihumeetri eest. Tegelikult ei ole omaniku jaoks nii oluline, kas sortimendi hind on paar eurot kõrgem või madalam. Kordades olulisemad on tegija oskused,” selgitas metsakonsulent.
Jälgi eelneva töö kvaliteeti
Humal teab rääkida juhtumitest, kus puit oli oskamatusest nii nässu keeratud, et palgid asusid paberipuu hunnikus ja paberipuu või peenpalk küttepuu hunnikus. “Sellisel juhul kaotab inimene väga suuri summasid ja see ei ole kaugeltki võrreldav paarieurose võiduga, mida kuulutuses tihumeetri pealt lubatakse.” Samas on ka näiteid, kus oskuslik järkamine on toonud metsaomanikule lisatulu. Tasub vaadata, kuidas metsatöö tegijal eelnevad tööd õnnestunud on. Kindlasti paistavad siin silma need, kes mingigi aeg riigimetsas töötanud, selgitas Humal.
Ta andis veel ühe nõuande: kui metsa ülestöötamine, vedamine ja kokkuostmine kõik erinevate firmade hooleks jätta, tekib mitmekordne kontroll. Iga etapp kontrollib sortimendi kvaliteedi ja kogused üle, ning metsaomanik võib materjali mõõtmistulemustes oluliselt kindlam olla.
Eksida ei tohi ka masinad
Konekesko müügijuhi Tarmo Saksi sõnul tuleb harvesteri ehk metsaraiemasinat alati enne tööde alustamist uuel langil kalibreerida. “Et masin õigesti töötaks ja näiteks kuuemeetrised palgid tõesti kuuemeetrised oleks ning mõõteseadmed ei valetaks, masinad kalibreeritakse.” Selleks langetatakse langil esimesena nn kalibreerimispalgid. Harvesteri mõõtmise tulemusi võrreldakse võrdlusandmetega, misjärel masin vastavalt vajadusele kalibreeritakse. Saksi sõnul tuleb harvesteri ka vastavalt ilmaoludele kalibreerida. “Kui temperatuur on miinus kümme kraadi, on puu koor kõva ja söödurullid ei lähe nii sügavale koore sisse kui tavaliselt. See tähendab, et palgi paksusele lisandub 5–10 mm. Näiteks pehme ilmaga on palgi diameeter 1 cm väiksem.”
RMK palkide standardid RMK kodulehelt (www.rmk.ee) leiab Puidu müük / Palk rubriigist PDF-dokumendi palkide kvaliteedi, mõõtmise ja mahu määramise nõuetega.
Kuidas harvester järkab?
Eestis kasutatakse söödurullidega mõõtmist. See tähendab, et hetkel, kui harvesteri pea võtab puust kinni ja paneb söödurullid kokku, arvutab ta umbes meetri kõrguselt puu paksuse ning puu pikkuse, selgitas Konekesko Eesti ASi müügiesindaja Tarmo Saks.
“Kohe, kui harvester teab, kui pikk on puu, jaotab ta selle vastavalt masinasse salvestatud hinnakirjale tükkideks,” ütles Saks ja lisas: “Hinnakirjad pannakse enne metsa minemist piinliku täpsusega paika.” Hinnakiri on masinale ette antud eelistused ehk millise pikkusega palk on esimene eelistus, milline teine ja kolmas.
Saksi sõnul on harvesterid targad ning alati tuleb puude puhul ette erisusi, millega masin arvestama peab. “Kui selgub, et puidus esineb mõni koht, mida peetakse praagiks ja mida ei sobi palki jätta, arvutab masin kohe uue lahenduse,” ütles Saks.
Uuemate masinate suur eelis on nende kõrge tehnoloogiline tase ehk samal ajal kui havester metsas töötab, jõuab info tehtu kohta operatiivselt kontorisse. “Kui puu on langetatud, siis kontor juba teab, mida ta müüa saab, ehk enam ei pea ootama, kuni vedaja puu metsast välja veab või see laoplatsil hoiustatud saab.”
Head mehed on kallid
Kaido Humal, Saaremaa Metsaühing MTÜ konsulent ja juhatuse liige
Võin tuua näite oma praktikast, kus harvendusraiet tegid väga head teenusepakkujad. Puud võeti maha nii, et tulemuse oleks võinud panna metsanduse õpikusse. Peene materjali juures, mis harvendamata jätmisel lähiaastatel ära surnud oleks, osati välja võtta tervelt 60% peenpalki. Selle tulemusel võitis omanik umbes 5 eurot iga tihumeetri pealt. Metsaomanikul ei tasu peljata, et teenus on kallis – head mehed ongi kallid. Nad toovad sulle selle raha oma oskusliku tööga tagasi ja rohkemgi veel.
Lugu ilmub 11. veebruari kuukirjas Metsandus. Lisaks saad teada, millised on erakondade tulevikuplaanid metsanduses ja kuidas ohutult metsatöid teha.
Hetkel kuum