• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skype'i viga annab ligipääsu firmade siseinfole

    Skype'i Eesti üksuse juhi Andrus Järgi sõnul peaks piisama programmi viimase versiooni kasutamisest, et parandada Skype'i viga.Foto: Raul Mee

    Skype'i grupivestlustesse ilmuvad aeg-ajalt tagasi sealt eemaldatud isikud, mis ettevõtjatele tähendab olukorda, kus võib lekkida siseinfot.

    Äripäeva toimetuses on korduvalt tekkinud olukordi, kus kollektiivist lahkunud ja grupivestlusest eemaldatud isik on ilmunud vestlusesse tagasi. Ettevõtted, kes samamoodi Skype'i grupivestlust kasutavad, peavad seega arvestama, et endistel töötajatel on võimalus saada täiesti tahtmatult juurdepääs siseinfole.
    Skype'i Eesti üksuse juht Andrus Järg ütles, et kirjeldatud viga tuleb ette äärmiselt harva ja Skype'i tarkvara viimase versiooniga ei saa sellist veaolukorda tekkida. Seega ei peaks tarkvara viimast versiooni kasutavad inimesed muret tundma.
    Siiski võib praegu tekkida olukordi, kus ei ole võimalik tagada, et kõigi vestluse endiste ja praeguste osalejate tarkvara on uuendatud, näiteks siis, kui vestluses on suur hulk inimesi. Järgi sõnul saab kõige kindlamini veaolukorda vältida, luues uue grupivestluse, milles oleksid kõik endised kontaktid peale juba eemaldatud kontakti. „Sel juhul on täielikult välistatud ebasoovitava kontakti vestlusesse naasmine,“ nentis ta.
     
    Riik valib turvalisema tee
    Probleemi, kus eemaldatud kontakt ilmub vestlusesse tagasi, pidas suhtlusprogrammi Fleep tegevjuht ja endine Skype'i töötaja Henn Ruukel tõsiseks. Tema sõnul on Fleepi, Skype'i või mõnda teist suhtluskeskkonda ehitades väga oluline teada, kellele on sõnumid nähtavad ja kes on vestluse liikmed. „See on nagu üsna selle asja vundament ja kõik taolised juhtumid, kus mina arvan, et mina kirjutan ainult Peetrile, aga selgub, et seda näeb ka Mart mingi tarkvaravea tõttu – need on väga tõsised vead,“ ütles Ruukel.
    Riigi Infosüsteemide Ameti infoturbeekspert Anto Veldre ütles, et ametis on probleemist kuuldud ning edastatud ka vastav info Skype'ile. Veldre sõnul on riigisektoris eraldi nõuded ja lahendused, kui töötajad peavad omavahel turvaliselt vestlema. „Tundliku info käsitlemisel pole paljude osalistega avalik teenus kuigivõrd mõeldav. Nii on see riigisektoris ja nii peaks olema ka äris,“ märkis Veldre. Ta lisas, et Skype on asjalik kasutamiseks üksikisikutele mõeldud mugavusteenusena.
     Lõputu uuendamine
    Järg ütles, et Skype'i tarkvarasse tehakse pidevalt parandusi ja täiendusi, kuid tegemist on keeruka ja mitmete eri seadmete vahel toimiva tarkvaraga, millel on maailmas sadu miljoneid kasutajaid. Seega leidub tema sõnul alati vigu, milleni kasutajad jõuavad enne kui tarkvara testijad.
    Sama tõdes ka Ruukel. „Kõikides tarkvarades, aga eriti just keerukates tarkvarades nagu Fleepis või Skype'is on alati tarkvaravigu, küsimus on lihtsalt selles, kui kiiresti sa nendele reageerida jõuad ja kui kiiresti need parandatud saavad,“ märkis ta.
    Viga, mille tõttu endised grupivestluse osalised saavad ligipääsu tagasi, on Järgi sõnul peagi välistatud. „Oleme lõpusirgel Skype'i kolimisega P2P (peer-to-peer) vestlustelt pilvepõhisele arhitektuurile, sellega jäävad minevikku ka kõik P2P loogikast tulenevad sünkroniseerimisprobleemid,“ märkis Järg.
    Ruukeli sõnul on veaolukordade parandamine Fleepis lihtsam kui Skype'is. Ta lausus, et kui viga jõuab Tallinna Skype'i kontorisse ja see ka kiiresti parandatakse, siis kasutajani jõuab parandus alles pärast seda, kui tuleb järgmine avalik Skype'i versioon ja kasutaja selle endale installib. Seevastu Fleep jookseb brauseris ning sellele saab lasta veaparanduse peale kohe, kui viga on kõrvaldatud. „Need on sellised, ma ütleks, põlvkonnaerinevused,“ sõnas Ruukel.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.