• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Helsingi linnapea: investorid tulevad pärast Rail Balticut

    Helsingi linnapea Jussi Pajunen.Foto: Andras Kralla

    Kõigepealt tuleb garanteerida Tallinna–Helsingi tunneli ühendamine Rail Balticu trassiga, alles siis saame rääkida erainvestorite huvist sellesse projekti raha panna, ütles Helsingi linnapea Jussi Pajunen Äripäevale antud intervjuus.

    Pajunen kinnitas, et Helsingi linn on eraldanud maad tunnelisuudme rajamiseks, kuid erainvestorite ligimeelitamiseks tuleb neile tõestada selle tunneli tasuvust reaalsete sammudega, mille aluseks on Rail Balticu loomine.
    Järgneb intervjuu Jussi Pajuneniga:
    Mis seisus on Helsingis tunnelisuudme piirkond mere ääres?
    Minu teada on juba ettevalmistusi tehtud, et me saame saaksime projektiga alustada, kui aeg kätte jõuab. Helsingi linnaplaneerimisamet on arvestanud sellega, et selle ala peale tuleb ühel päeval tunnel.
    Kas mõned investorid Soomes on juba huvi tundnud tunneli projekti raha panemise vastu?
    Ükski pole veel endast avalikult märku andnud, aga investeeringu tasuvust arvestades on oluline kõigepealt saavutada ühendus Rail Balticuga, muidu pole sellel projektil mõtet. Teiseks tuleb sellele projektile ELi rahastus taha saada, ma usun, et see on võimalik. Kui ELiga on partnerlus loodud, on ka erainvestoreid lihtsam leida, eraraha on vaja ju 50-60 protsendi ulatuses.
    Seega on loogiline investeerimisjärjekord: EL, valitsused, erainvestorid. Kuna see pole järgmise viie aasta projekt, on selle viimase lüliga veel aega. Aastatel 2030-2035 oleks täitsa reaalne tunnel valmis saada.
    Uuringu hinnangul tahavad paljud soomlased tunneli valmides Tallinna kolida, kas te ei karda Helsingi maksumaksjate kaotamist?
    Ma usun, et pikas perspektiivis muutuvad Helsingi ja Tallinn üheks piirkonnaks, mõlemad riigid on ELi liikmed, meil on sama valuuta, räägime väga sarnast keelt. Me peaks vaatama meie kaksiklinna üha enam kui ühisettevõtmist. Kahe-kolme miljoni elaniku perspektiivis on see keskmise suurusega Euroopa linn.
    Millised sektorid Soome majanduses saaksid tunnelist enim kasu?
    Tähtsaim on ikka inimeste liikumine, mistõttu on 30 minuti saavutamine hädavajalik, see annab linnadele täiesti uue dünaamika. Teises järjekorras tuleb mõelda erasektorile, töötajate igapäevane logistika paraneb. Alles kolmas alustala on tööstustoodangu transport, see kogus suureneks kindlasti märgatavalt. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Donald Trumpi meediafirma läheb kaasama 1 miljardit dollarit
Ameerika Ühendriikide endise presidendi Donald Trumpi uus meediaettevõte teatas, et jõudis kokkulepeteni kaasata investoritelt ligikaudu 1 miljard dollarit, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide endise presidendi Donald Trumpi uus meediaettevõte teatas, et jõudis kokkulepeteni kaasata investoritelt ligikaudu 1 miljard dollarit, vahendab Reuters.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Tahe Outdoors suurendas kahjumit
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.