Helsingi linnapea: investorid tulevad pärast Rail Balticut

Minu teada on juba ettevalmistusi tehtud, et me saame saaksime projektiga alustada, kui aeg kätte jõuab. Helsingi linnaplaneerimisamet on arvestanud sellega, et selle ala peale tuleb ühel päeval tunnel.

Kas mõned investorid Soomes on juba huvi tundnud tunneli projekti raha panemise vastu?

Ükski pole veel endast avalikult märku andnud, aga investeeringu tasuvust arvestades on oluline kõigepealt saavutada ühendus Rail Balticuga, muidu pole sellel projektil mõtet. Teiseks tuleb sellele projektile ELi rahastus taha saada, ma usun, et see on võimalik. Kui ELiga on partnerlus loodud, on ka erainvestoreid lihtsam leida, eraraha on vaja ju 50-60 protsendi ulatuses.

Seega on loogiline investeerimisjärjekord: EL, valitsused, erainvestorid. Kuna see pole järgmise viie aasta projekt, on selle viimase lüliga veel aega. Aastatel 2030-2035 oleks täitsa reaalne tunnel valmis saada.

Uuringu hinnangul tahavad paljud soomlased tunneli valmides Tallinna kolida, kas te ei karda Helsingi maksumaksjate kaotamist?

Ma usun, et pikas perspektiivis muutuvad Helsingi ja Tallinn üheks piirkonnaks, mõlemad riigid on ELi liikmed, meil on sama valuuta, räägime väga sarnast keelt. Me peaks vaatama meie kaksiklinna üha enam kui ühisettevõtmist. Kahe-kolme miljoni elaniku perspektiivis on see keskmise suurusega Euroopa linn.

Millised sektorid Soome majanduses saaksid tunnelist enim kasu?

Tähtsaim on ikka inimeste liikumine, mistõttu on 30 minuti saavutamine hädavajalik, see annab linnadele täiesti uue dünaamika. Teises järjekorras tuleb mõelda erasektorile, töötajate igapäevane logistika paraneb. Alles kolmas alustala on tööstustoodangu transport, see kogus suureneks kindlasti märgatavalt.