Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Helsingi linnapea: investorid tulevad pärast Rail Balticut
Helsingi linnapea Jussi Pajunen.Foto: Andras KrallaKõigepealt tuleb garanteerida Tallinna–Helsingi tunneli ühendamine Rail Balticu trassiga, alles siis saame rääkida erainvestorite huvist sellesse projekti raha panna, ütles Helsingi linnapea Jussi Pajunen Äripäevale antud intervjuus.
Pajunen kinnitas, et Helsingi linn on eraldanud maad tunnelisuudme rajamiseks, kuid erainvestorite ligimeelitamiseks tuleb neile tõestada selle tunneli tasuvust reaalsete sammudega, mille aluseks on Rail Balticu loomine.Järgneb intervjuu Jussi Pajuneniga:Mis seisus on Helsingis tunnelisuudme piirkond mere ääres?Minu teada on juba ettevalmistusi tehtud, et me saame saaksime projektiga alustada, kui aeg kätte jõuab. Helsingi linnaplaneerimisamet on arvestanud sellega, et selle ala peale tuleb ühel päeval tunnel.Kas mõned investorid Soomes on juba huvi tundnud tunneli projekti raha panemise vastu?Ükski pole veel endast avalikult märku andnud, aga investeeringu tasuvust arvestades on oluline kõigepealt saavutada ühendus Rail Balticuga, muidu pole sellel projektil mõtet. Teiseks tuleb sellele projektile ELi rahastus taha saada, ma usun, et see on võimalik. Kui ELiga on partnerlus loodud, on ka erainvestoreid lihtsam leida, eraraha on vaja ju 50-60 protsendi ulatuses.Seega on loogiline investeerimisjärjekord: EL, valitsused, erainvestorid. Kuna see pole järgmise viie aasta projekt, on selle viimase lüliga veel aega. Aastatel 2030-2035 oleks täitsa reaalne tunnel valmis saada.Uuringu hinnangul tahavad paljud soomlased tunneli valmides Tallinna kolida, kas te ei karda Helsingi maksumaksjate kaotamist?Ma usun, et pikas perspektiivis muutuvad Helsingi ja Tallinn üheks piirkonnaks, mõlemad riigid on ELi liikmed, meil on sama valuuta, räägime väga sarnast keelt. Me peaks vaatama meie kaksiklinna üha enam kui ühisettevõtmist. Kahe-kolme miljoni elaniku perspektiivis on see keskmise suurusega Euroopa linn.Millised sektorid Soome majanduses saaksid tunnelist enim kasu?Tähtsaim on ikka inimeste liikumine, mistõttu on 30 minuti saavutamine hädavajalik, see annab linnadele täiesti uue dünaamika. Teises järjekorras tuleb mõelda erasektorile, töötajate igapäevane logistika paraneb. Alles kolmas alustala on tööstustoodangu transport, see kogus suureneks kindlasti märgatavalt.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
- Uudised
- Äripäev
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Gaasitoru värvi alt kraabiti välja keelatud Vene osad. Leedu tülis vaadatakse ka Infortari firma poole
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.