Mari Mets • 8. märts 2015
Jaga lugu:

Baruto seitse äri

Kaido Höövelson
Kaido Höövelson  Foto: Andres Haabu

Oma saade, leping Jaapani suurima reklaamiagentuuriga, rahvusvahelised sumovõistlused, enda pruulitud vetikaõlu ja veisefarm on vaid mõned märksõnad tippspordist ärisse maandunud Kaido Höövelsoni tegemistest siin- ja sealpool Jaapani merd.

Kaido Höövelsoni, sumomaailmas Baruto, pendelränne toimub liinil Lääne-Virumaa-Tokyo. Jaapanist tuli ta nädalaks Eestisse alles eelmisel reedel. „Praegu on Jaapanis kiired ajad, suvel on seal palavas rahulikum, siis olen Eestis ja puhkan rohkem. Jaapan on meil ju peaaegu nagu naaberriik, ainult Venemaa on vahel,“ naljatleb Höövelson.

Tippspordi lõpetamise järel on Höövelsonile tulnud erinevaid pakkumisi uksest ja aknast. „Üle iseenda varju hüpata ei saa, peaasi on kahe jalaga maa peal olla ja mitte mingeid hiigelprojekte ette võtta,“ ütleb ta.

Äripäev teeb ülevaate Höövelsoni äriprojektidest, mis ta viimase aasta eest sumomaailmast taandumise järel ette on võtnud.

Barto Corporation Jaapanis

Kuna tänavu on Höövelsonil Jaapanis ees palju televisiooniprojekte, lõi ta produktsioonifirma, mille kaudu müüb iseennast nii reklaamide kui telesaadete tarvis.

„Sellise nime pani sponsor, ju see siis peab nii olema. Mul on Jaapanis kohalik asjaajaja, kes ajab korda kõik paberid ja räägib läbi lepingute tingimused. Jaapanis on palju selliseid mänedžeride firmasid, kes otsivad talendid kokku ja pakuvad neid siis igale poole. Mina sõlmisin lepingu maailma mõistes hiidsuure ja Jaapanis suurima reklaamifirmaga Dentsu,“ jutustab ta.

Detailselt ei taha Höövelson eesseisvatest teleprojektidest rääkida – las need tulevad enne ära, siis räägime. „Sel aastal on kindlasti tulemas kaks reklaami. Valdkonnad on ühest äärmusest teise. On pakutud ka näiteks tuntud kiirtoidurestorani KFC ehk Kentucky Fried Chickeni reklaamis osalemist.“

Kuu lõpus aga peaksid hakkama Höövelsoni esimese oma saate võtted Jaapani televisioonis. Tema ülesandeks on sõita rongiga mööda Jaapanit ringi, astuda väikestes jaamades maha ning maitsta kohalike restoranide toitu.

„Ma olen vist üldse üks esimesi eurooplasi, kes Jaapanis oma saate saab. Eks Jaapanis on ikka nii, et ma saan neid sööke ainult kiita. Kui midagi maha teen, on saade läbi ka,“ sõnab Höövelson muiates.

Kolmandiku oma elust Jaapanis veetnud Kaido Höövelson peab saareriiki oma teiseks kodumaaks ja näeb mõlemal maal kõvasti vaeva, et kahe riigi vahel häid ja kestvaid sidemeid luua.

 „Eesti ja Jaapani silda tuleb tasapisi ehitada. Nagu maja ehitadeski, laod kive üksteise peale tasapisi, mitte ei kalla koormat kividega maha ja siis ongi maja püsti. Ma usun, et ükspäev on sellest meile kõigile, tervele Eesti riigile abi ja kasu. Aga ega ma üksinda sellega kindlasti hakkama ei saa. Mul on oma meeskond, me oleme praegu väga tugevalt töötanud Eestist Jaapani ja Jaapanist Eesti suunal, et kahe riigi vahel tugevaid kontakte luua,“ ütleb ta.

Nii suurt Jaapani tõmmet, et koliks saareriiki tagasi, pole Höövelsonil siiski tulnud.

„Ja sellist Eesti tõmmet ka pole, et koliks siia püsivalt elama. Siia jõuan ma alati tagasi tulla. Minu jaoks on praegu oluline need otsad kokku viia. Jaapan on minu teine kodumaa, olen 11 aastat, kolmandiku oma elust seal elanud,“ sõnab Höövelson.

Vetikaõlu Eestis

Hiljuti lülitus Jaapani õlut maale toova OÜ Biiru omanikeringi ka endine sumomaadleja. Nüüd on Põhjala pruulikoda koos Biiruga valmis timminud vetikaid sisaldava õlle, mis kannab nime Yurikiri – see on Baruto lemmikvõte sumos.  Müüki jõuab õlu umbes pooleteise kuu pärast ja vetikas on seesama, mis ümbritseb jaapanlaste igapäevaseid sushirulle. Höövelson pole Jaapanis ühtegi vetikatega tehtud õlut varem näinud.

„Jaapanlastel on õlle joomise kultuur täiesti olemas, nad käivad sageli õhtuti oma töökaaslastega õlut joomas. Kes karjääriredelil kõige kõrgemal, see maksab,“ naerab ta.

Esmalt müüakse Yorikiri õlut peamiselt Eestis, kuid väikese koguse loodab Baruto ka oma fännidele ja koostööpartneritele Jaapanisse saata. „Siis on muidugi oht, et nad hakkavad ise samasugust tegema,“ ütleb ta.

Kunagi võiks Höövelsoni meelest olla ka tema turismitalus Kulinas oma väike kodune pruulikoda. „Jaapanis on normaalne, et igal endast lugu pidaval turismitalul on oma väike pruulikoda, kus tehakse aastaajale vastavat õlut – kevadel õitsevad kirsid, seega juunis saab kirsiõlut, sügisel tehakse õunaõlut, talve poole aprikoosidest-mandariinidest.“

 

Jaapanipärane veiseliha

Eelmisel suvel pidas Höövelson plaani hakata tootma eksklusiivset Japanese beefi ehk jaapanipärast veiseliha, mis on tuntud nii oma õllega masseerimise või õllega joodetud veiste, erilise marmorja tekstuuri, kui ka kalli hinna poolest.

„See projekt on praegu proovimisjärgus. Aprilli alguses lähen koos Eesti inimestega vaatama, kuidas Jaapanis täpselt neid maailmakuulsaid Kobe, Miyazaki ja Yonezawa beef'e kasvatatakse. Need nimed on kõik Jaapani erinevate regioonide järgi ja need asuvad üksteisest päris kaugel, aga kõikide nende kuulsate piirkondade liha jaoks on vasikad saadud ühest piirkonnast. Neile joodetakse  õlut ennast või antakse õlle tegemisel kasutatud linnaseid. Eile käisid meil Lääne-Virumaal just välismaa inimesed, kes olid nendest veistest väga huvitatud,“ räägib ta.

Sügisel said Höövelsoni endises Rahkla farmi remonditud kolhoosilaudas elavad Šotimaalt toodud Aberdiin-anguse tõugu veised „teised passid“ ehk suureks kasvanud veised müüdi edasi Türki ja Horvaatiasse. Varsti hakkab pihta uute vasikate sündimise periood. „Kari ei laiene praegu eriti, sest ruumi lihtsalt pole. Otsime erinevaid variante, kuidas neid ära mahutada. Ma võtaks nad Tokyose ka kaasa, kui vaid saaks,“ sõnab Höövelson.

Barto Tours ja Barto puhkemaja

Esimene grupp jaapani turiste käis eelmisel suvel Eestis laulupeol ja Baruto pulmas. „Pulmas käis 25 jaapanlast, aga hästi paljud tulid laulupeole iseseisvalt. Üks grupp tuli meil puhkemajja ööbima pärast laulupidu, kokku umbes 40 inimest. Ma ei saa öelda, et neid hordidena tuleks. Jaapanlastel pole lihtsalt reisimiseks aega, kümnepäevane puhkus on nende jaoks enamasti ilmvõimatu,“ räägib ta.

Barto Tours on ühes filmimehe ja Vabaerakonna esinumbri Artur Talviku ja Soraineni advokaadi Reimo Hammerbergiga loodud reisifirma, mis toob jaapani turiste nende iidoli Baruto kodumaad avastama.

 „Nüüd mais, juunis ja juulis peaks siia paras hulk gruppe tulema. Loodame, et müüme kohad täis ja siis saame sellest rääkida. Ühe suure Jaapani reisibürooga on meil ka nüüd edasimüügi leping olemas. Kuna idanaabritega on suhted praegu sellised nagu nad on, siis on ka sealt poolt turiste vähemaks jäänud. Meil pole venelasi küll kunagi väga palju käinud, aga natuke siiski,“ selgitab ta.

Jaapanlastel on suur huvi Baruto näituse vastu Rakveres, puhkemaja ja Lääne-Virumaa vastu.

„Programmis ongi üks päev ongi koos minuga, käime Rakveres ja puhkemajas söömas. Nende jaoks on juba Tallinnast Rakverre sõit esimene elamus. Eelmisel suvel just üks jaapanlane küsis, et me oleme juba 40 minutit sõitnud, aga ma pole ühtegi maja näinud – kas siin keegi elab ka üldse? Ütlesin, et rahu-rahu, kohe tuleb linn! Metsas vaatasid nad puid ja imestasid, et kuidas teil nii palju on neid ja meil nii vähe. Miks puul sammal küljes kasvab, oli ka nende jaoks paras müstika.“

Autoremondi töökoda

OÜ AutoAgri on peamiselt autode, kuid ka põllumajandustehnika remondi ja hooldusega tegelev firma, mille remondibuss stardib väljakutse peale Jõgevalt. Selle sama ettevõttega sattus Höövelson aasta eest enda teadmata inkassofirma huviorbiiti.

 „Ostsin alguses poole firmast ja siis umbes nädala pärast lugesin, et Kaido Höövelson on inkassos. Vanu võlgu hakkas lihtsalt välja tulema järjest. Need said kõik klaaritud ja nüüd olen mina seal üksi ainuomanik. Pärast lugesin netikommentaari, et näe, Kaido on inkassos, ju tal on raha otsas ja läks Jaapanisse juurde teenima, see ajas küll naerma. Võlg, see minu arust ei ole võõra oma. Oli mis oli, midagi pahasti ei läinud ja kõik sai ära makstud. Nüüd ajame asja edasi ja aasta tuleb töökas,“  ütleb ta.

Veel üks asi: sport ja poliitika

„Eelmisel aastal tuli korra mõte poliitikasse minna, aga ma laitsin selle suhteliselt kiiresti maha. Aga kes meist ei mõtleks: kui oleksin seal mina, mis ma siis teeksin… . Aga kui minna, siis juba elukogenuma palju näinud inimesena,“ lausub Höövelson.

 „Spordielu küsimused on järgmises valitsuses hääl kõrbes. Ma väga loodan, et keegi võtab spordivaldkonna kaitsmise ja selle eest kõnelemise enda südamele. Tänapäevased spordiliidud on suhteliselt keeruline inimmasside kokkutulek. Kui need inimesed jõuaksid suhete tasandil rohkem üksmeelele, saavutaksid nad juba rohkem edu.“

Novembriks on Höövelson suutnud meelitada Rakveresse Euroopa juunioride meistrivõistlused sumos. See on tema pisike panus Eesti sporti, mis teeb meele rõõmsaks. Eile lendas Kadio Höövelson tagasi Jaapanisse ja seal särab ta jälle Barutona  mai alguseni. 

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt