• OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 225−0,94%68 309,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
Aasias üritati eestlastele kuuluva kõveraid põrandaid tootva firma Bolefloor kaubamärki registreerida teise firma nimele, samuti on seda üritanud ettevõtte toodangu edasimüüjad.
Rain Eisler, Bolefloori asutaja, partner ja tegevjuht.
  • Rain Eisler, Bolefloori asutaja, partner ja tegevjuht.
  • Foto: Andras Kralla
Mis on mis
Kuidas kaubamärgile õiguskaitset saada? Eestis on selleks neli võimalust.1. Kaubamärgi registreerimine ­patendiametis.
2. Kaubamärgi registreerimine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo registris, soovides saada õiguskaitset Eestis.
3. Kaubamärgi muutmine Eestis üldtuntuks.
4. Kaubamärgi registreerimine Euroopa Ühenduse kaubamärgina Sise­turu Ühtlustamise Ametis.
Oma kaubamärgile maailmas õiguskaitse saamine muutub aina tähtsamaks, kuid kaubamärkide taotlemine ja hoidmine on üsna kulukas, kirjutab 26. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.
Unikaalseid kõveraid põrandaid tootev Bolefloor asub Paldiskis. Ettevõtte toodangu kontseptsioon on geniaalselt lihtne: põranda või parketi tootmisel ei lõigata puust välja sirgeid parketilaudu, vaid jälgitakse puu enda kuju ja süvist, mille tulemusel valmivad nii-öelda voolavad põrandapinnad.
Kogu Bolefloori toodang läheb Eestist ­välja ja ettevõte on kaubamärgi kaitsnud peale Euroopa Liidu veel 30 riigis. Kauba­märkide kaitsmise ja hoidmisega kaasnevad suured kulud, kuid paraku alternatiivi pole, nentis ettevõtte juhatuse liige Rain Eisler. “Kaubamärk on meie firma vara ning vara loomine ja hoidmine maksab,” tõdes ta.Halvad kogemused
Pane tähele
Kui palju maksab kaubamärgi registreerimine?
Kõige odavam on kaubamärgi registreerimine patendiametis, mis tagab kaubamärgile ­õiguskaitse Eestis.
Riigilõiv kaubamärgitaotluse esitamise eest ühe kauba- või teenusklassiga on 145 eurot. Iga lisaklassi eest tuleb tasuda 45 eurot. Kui kaubamärki hakatakse pärast ekspertiisi ja avaldamist Eesti Kaubamärgilehes registrisse kandma, tuleb tasuda riigi­lõiv 45 eurot registrisse kande eest. Kui omanik soovib kaubamärgi kehtivust pikendada, saab seda teha iga kümne aasta järel ja pikendamise riigilõiv on 195 eurot.
Siseturu Ühtlustamise Ametis maksab kaubamärgi registreerimine veebis 900 eurot (paberil 1050) ja sellel moel saab kaubamärgile kaitse kõikides Euroopa Liidu riikides.
Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioonis maksab kaubamärgi registreerimine ühes riigis ja ühes klassis minimaalselt 650 Šveitsi franki.
Allikas: Eesti Patendiamet, Siseturu Ühtlustamise Amet
Ettevõtja kaitseb kaubamärki üha enam
Ettevõtjate huvi kaubamärkide registreerimise vastu on tõusnud, ütles patendiameti kaubamärgiosakonna juhataja Karol Rummi.
“Kui 2012. aastal esitasid Eesti ettevõtjad ja isikud 857 kaubamärgi registreerimistaotlust, siis 2013. aastal 992 ja 2014. aastal juba 1112 taotlust,” tõi ta näite. Kaubamärke registreerivad peale suuremate ettevõtjate ka väikefirmad ning isegi eraisikud.
Patendiamet annab kaubamärgile õiguskaitse ainult Eestis. Kui soov on oma kaubamärki kaitsta Euroopa Liidu territooriumil või mujal maailmas, tuleb pöörduda kas Hispaanias Alicantes asuva Sise­turu Ühtlustamise Ameti (OHIM) või Genfis asuva Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (World Intellectual Property Organization ehk WIPO) poole. “OHIM annab kaubamärgile õiguskaitse Euroopa Liidu territooriumil, kuid WIPOst saab taotleda kaitset põhimõtteliselt üle maailma,” selgitas Rummi.
Vahe kahe organisatsiooni toimimises seisneb ka selles, et WIPOs saab taotleda kaitset eraldi riikide ulatuses, näiteks kas ainult Saksamaal või USAs.
OHIMis saab Eesti ettevõtja taotleda kaubamärgile õiguskaitset otse, kuid enne Genfis asuva WIPO poole pöördumist peab Eesti patendiametis olema sama kaubamärgi kohta kas registreering või registreerimiseks esitatud taotlus.
Rahvusvahelise registreerimise taotlus tuleb esitada patendiametile, kes kontrollib selle vastavust põhitaotlusele või -registreeringule ning edastab taotluse WIPO-le.
Pane tähele
Mis on Madridi süsteem?
Eesti on liitunud Madridi protokolli nimelise rahvusvahelise lepinguga, mis võimaldab registreerida kaubamärgi rahvusvaheliselt kõigest ühe taotlusega. Süsteemi haldab ­Šveitsis Genfis asuv Maailma Intellektuaalomandi ­Organisatsioon (WIPO).
Madridi süsteem annab kaubamärgi omanikule võimaluse kaitsta kaubamärki paljudes riikides, esitades ühe taotluse oma riigi või regiooni ameti ehk päritoluameti kaudu. Sel viisil registreeritud kaubamärgil on võrdsed õigused iga riigi ametisse vahetult esitatud kaubamärgitaotluse või seal tehtud registreeringuga.
Tänu Madridi süsteemile on märgi hilisem haldamine lihtsam, kuna ühe menetlusega on võimalik teha muudatusi või pikendada märgi kehtivust kõigis riikides, kus märk sai õiguskaitse.
Allikas: Eesti Patendiamet
Kodutöö tuleb ära teha
Enne kui innovaatilise toote või teenusega turule tulla, tasuks kaubamärk või disainilahendus registreerida.
Enne kaubamärgi taotlemist tuleks ettevõtjal ära teha korralik kodutöö: nii patendi­ameti kui ka Sise­turu Ühtlustamise Ameti andmebaasist tuleb vaadata, ega sarnast või identset kaubamärki pole juba registreeritud.
Ka äriregistrist tasub kontrollida, kas sellist ärinime pole sarnases valdkonnas registreeritud. Kui kaubamärgitaotluse loetelus on ravimid, tuleb otsing teha ka ravimiregistris. Kui kaubamärk sarnaneb mõne varasema kaubamärgi või ärinimega, lubab seadus kaubamärki registreerida, kui on nõusolek varasema ­õiguse omanikult.
Eelmise aasta lõpu seisuga võttis Eestis kaubamärkide registreerimine aega keskmiselt 11 kuud. Veatud taotlused said otsuse keskmiselt 7 kuuga.
Autor: Sander Silm, kaasautor (Õhtuleht)

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele