25. märts 2015 kell 12:30

Eestlastelt üritati Aasias kaubamärki varastada

Rain Eisler, Bolefloori asutaja, partner ja tegevjuht.   Foto: Andras Kralla

Aasias üritati eestlastele kuuluva kõveraid põrandaid tootva firma Bolefloor kaubamärki registreerida teise firma nimele, samuti on seda üritanud ettevõtte toodangu edasimüüjad.

Kuidas kaubamärgile õiguskaitset saada? Eestis on selleks neli võimalust.1. Kaubamärgi registreerimine ­patendiametis.

2. Kaubamärgi registreerimine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo registris, soovides saada õiguskaitset Eestis.

3. Kaubamärgi muutmine Eestis üldtuntuks.

4. Kaubamärgi registreerimine Euroopa Ühenduse kaubamärgina Sise­turu Ühtlustamise Ametis.

Oma kaubamärgile maailmas õiguskaitse saamine muutub aina tähtsamaks, kuid kaubamärkide taotlemine ja hoidmine on üsna kulukas, kirjutab 26. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.

Unikaalseid kõveraid põrandaid tootev Bolefloor asub Paldiskis. Ettevõtte toodangu kontseptsioon on geniaalselt lihtne: põranda või parketi tootmisel ei lõigata puust välja sirgeid parketilaudu, vaid jälgitakse puu enda kuju ja süvist, mille tulemusel valmivad nii-öelda voolavad põrandapinnad.

Kogu Bolefloori toodang läheb Eestist ­välja ja ettevõte on kaubamärgi kaitsnud peale Euroopa Liidu veel 30 riigis. Kauba­märkide kaitsmise ja hoidmisega kaasnevad suured kulud, kuid paraku alternatiivi pole, nentis ettevõtte juhatuse liige Rain Eisler. “Kaubamärk on meie firma vara ning vara loomine ja hoidmine maksab,” tõdes ta.Halvad kogemused

Bolefloori kaubamärki on üritatud kuritarvitada. Näiteks on proovitud Aasias seda registreerida teise firma nimele. Sama on üritanud ka ettevõtte toodangu edasi­müüjad.

“Aasias meil juba esimesed vaidlused käivad, kuid kohtusse pole veel läinud, üritame esialgu läbi rääkida. Samuti on meie enda edasimüüjad üritanud registreerida meie kaubamärki enda nimele, et saavutada turul eksklusiivsus, millega siduda meid nende kaudu müüma,” tõi Eisler mõne näite.

Eisler lisas, et nende firma võtab kaubamärkidega seonduvat väga tõsiselt - ei möödu nädalatki, mil laual poleks teemat kaubamärgi registreerimise või pikendamise kohta.Raskustes aitab patendibüroo

Eisleri sõnul on koostöö ettevõtte ja patendibüroo vahel ülitähtis. “Meie teeme koostööd patendibürooga Lasvet ja minu hinnangul on nad väga professionaalsed ning ma võin neid pimesi usaldada, mistõttu julgen väita, et ­Eestis on selles vallas maailmatasemel kompetents,” ütles ta. Samas peab ettevõtja tema sõnul ka ise täpselt teadma, mida tahab.

Kaubamärgi registreerimisele kuluv aeg on riigiti erinev – mõni riik registreerib taotluse kohe, teised esitavad lisaküsimusi. ­Aega võib kuluda poolest aastast pooleteiseni.

Alati ei tasu kaubamärgi registreerimine siiski ära. “Iga ettevõte peab ise otsustama, kui oluline talle kaubamärgi registreerimine on. Kui ettevõte müüb hinda, siis pole see nii tähtis, kuid kui ettevõtte müüb väärtust ja disaini, siis on kaubamärgil hoopis teine väärtus,” märkis ta. “Meil on unikaalne toode ja me oleme olulise lisaväärtuse tootjad, mistõttu on meie brändid meile olulised,” selgitas Eisler.

Alati ei tasu ka Bolefloori-taolisel ettevõttel oma kaubamärki igas riigis kaitsta. Näiteks on ettevõtte kaubamärk kaitstud Lõuna-Ameerika riikides, kuigi seal toodangut praegu ei müüda – puidutoodete imporditollid on väga kõrged. Firma kaalub, kas kaubamärgi kaitstust tasub seal ikka pikendada.

Kolmerattalisi tõukerattaid tootva Ray­bike'i juhatuse liikme Märt Pikkani sõnul on Raybike'i kaubamärk kaitstud nii ­Euroopa Liidus kui ka väljaspool. “Meie strateegia tugineb ühele nimele, mistõttu pidime kindlustama, et mitte keegi ei hakka sama nime all samu asju tegema,” ütles ta.

Kui palju maksab kaubamärgi registreerimine?

Kõige odavam on kaubamärgi registreerimine patendiametis, mis tagab kaubamärgile ­õiguskaitse Eestis.

Riigilõiv kaubamärgitaotluse esitamise eest ühe kauba- või teenusklassiga on 145 eurot. Iga lisaklassi eest tuleb tasuda 45 eurot. Kui kaubamärki hakatakse pärast ekspertiisi ja avaldamist Eesti Kaubamärgilehes registrisse kandma, tuleb tasuda riigi­lõiv 45 eurot registrisse kande eest. Kui omanik soovib kaubamärgi kehtivust pikendada, saab seda teha iga kümne aasta järel ja pikendamise riigilõiv on 195 eurot.

Siseturu Ühtlustamise Ametis maksab kaubamärgi registreerimine veebis 900 eurot (paberil 1050) ja sellel moel saab kaubamärgile kaitse kõikides Euroopa Liidu riikides.

Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioonis maksab kaubamärgi registreerimine ühes riigis ja ühes klassis minimaalselt 650 Šveitsi franki.

Allikas: Eesti Patendiamet, Siseturu Ühtlustamise Amet

Ettevõtja kaitseb kaubamärki üha enam

Ettevõtjate huvi kaubamärkide registreerimise vastu on tõusnud, ütles patendiameti kaubamärgiosakonna juhataja Karol Rummi.

“Kui 2012. aastal esitasid Eesti ettevõtjad ja isikud 857 kaubamärgi registreerimistaotlust, siis 2013. aastal 992 ja 2014. aastal juba 1112 taotlust,” tõi ta näite. Kaubamärke registreerivad peale suuremate ettevõtjate ka väikefirmad ning isegi eraisikud.

Patendiamet annab kaubamärgile õiguskaitse ainult Eestis. Kui soov on oma kaubamärki kaitsta Euroopa Liidu territooriumil või mujal maailmas, tuleb pöörduda kas Hispaanias Alicantes asuva Sise­turu Ühtlustamise Ameti (OHIM) või Genfis asuva Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (World Intellectual Property Organization ehk WIPO) poole. “OHIM annab kaubamärgile õiguskaitse Euroopa Liidu territooriumil, kuid WIPOst saab taotleda kaitset põhimõtteliselt üle maailma,” selgitas Rummi.

Vahe kahe organisatsiooni toimimises seisneb ka selles, et WIPOs saab taotleda kaitset eraldi riikide ulatuses, näiteks kas ainult Saksamaal või USAs.

OHIMis saab Eesti ettevõtja taotleda kaubamärgile õiguskaitset otse, kuid enne Genfis asuva WIPO poole pöördumist peab Eesti patendiametis olema sama kaubamärgi kohta kas registreering või registreerimiseks esitatud taotlus.

Rahvusvahelise registreerimise taotlus tuleb esitada patendiametile, kes kontrollib selle vastavust põhitaotlusele või -registreeringule ning edastab taotluse WIPO-le.

Mis on Madridi süsteem?

Eesti on liitunud Madridi protokolli nimelise rahvusvahelise lepinguga, mis võimaldab registreerida kaubamärgi rahvusvaheliselt kõigest ühe taotlusega. Süsteemi haldab ­Šveitsis Genfis asuv Maailma Intellektuaalomandi ­Organisatsioon (WIPO).

Madridi süsteem annab kaubamärgi omanikule võimaluse kaitsta kaubamärki paljudes riikides, esitades ühe taotluse oma riigi või regiooni ameti ehk päritoluameti kaudu. Sel viisil registreeritud kaubamärgil on võrdsed õigused iga riigi ametisse vahetult esitatud kaubamärgitaotluse või seal tehtud registreeringuga.

Tänu Madridi süsteemile on märgi hilisem haldamine lihtsam, kuna ühe menetlusega on võimalik teha muudatusi või pikendada märgi kehtivust kõigis riikides, kus märk sai õiguskaitse.

Allikas: Eesti Patendiamet

Kodutöö tuleb ära teha

Enne kui innovaatilise toote või teenusega turule tulla, tasuks kaubamärk või disainilahendus registreerida.

Enne kaubamärgi taotlemist tuleks ettevõtjal ära teha korralik kodutöö: nii patendi­ameti kui ka Sise­turu Ühtlustamise Ameti andmebaasist tuleb vaadata, ega sarnast või identset kaubamärki pole juba registreeritud.

Ka äriregistrist tasub kontrollida, kas sellist ärinime pole sarnases valdkonnas registreeritud. Kui kaubamärgitaotluse loetelus on ravimid, tuleb otsing teha ka ravimiregistris. Kui kaubamärk sarnaneb mõne varasema kaubamärgi või ärinimega, lubab seadus kaubamärki registreerida, kui on nõusolek varasema ­õiguse omanikult.

Eelmise aasta lõpu seisuga võttis Eestis kaubamärkide registreerimine aega keskmiselt 11 kuud. Veatud taotlused said otsuse keskmiselt 7 kuuga.

Autor: Sander Silm, kaasautor (Õhtuleht)

Hetkel kuum