Naljaärimees: jäine vaikus on kõige hullem

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 31. märts 2015 kell 14:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naljaärimees: jäine vaikus on kõige hullem
Louis Zezeran on uhke, et Comedy Estonia on suutnud tuua Eestisse autentse stand-up-kultuuri.Foto: Andres Haabu
Firmad Comedy Estonia, Finland ja Latvia moodustavad komöödiakontserni, mis kuulub Tallinnas pesitsevale austraallasele Louis Zezeranile, kes on teinud naljaärist viie aastaga oma elukutse ning teab, et haletsusest eestlased isegi ei muiga.
Homme, rahvusvahelisel naljapäeval on Comedy Estonia püstijalakoomikute kalendris kaks esinemist: päeval noortele Elva gümnaasiumis ja õhtul Paide kultuurikeskuses. Need on kaks esimest paarikümnest aprillikuu ülesastumisest Eesti erinevatel lavadel. Lisaks ka mõned ingliskeelsed sõud Lätis. Seda on väga palju.
Comedy Estonia juht Louis Zezeran rõhutab, et koomikud pole bänd, kes võib nädalas viiel õhtul lavale minna ja alati samu lugusid mängida. „Kui palju me ikka samu nalju teha jõuame ja inimesed neid kuulata? Nali peab olema värske. Sellepärast ongi meil paar võtmekohta, kus esineme ja püüame teha iga sõu unikaalseks,“ ütleb ta.
Eestlastele meeldivad must huumor ja sarkasm. Väga hästi lähevad peale erinevate inimeste vaatenurgad elule.
„Näiteks minu kui austraallase vastu tunnevad eestlased lõputult uudishimu, miks ma ikka Eestis elan ja mida siin teen. Kui laupäeva õhtul välja lähen, jõuan vastata sellele küsimusele viis korda. Inimesed küsivad seda õnneks viisakalt ja sõbralikult,“ räägib Louis.
"Kui ma teaksin, kust tuleb inspiratsioon naljade tegemiseks, siis ma toodaksin neid päevad läbi," ütleb Louis.Foto: Andres Haabu
Zezeran Consulting OÜ
Aastal 2010 toonase nimega Comedy Estonia OÜ asutatud stand-up ehk püstijala huumori grupp, kes annab etendusi üle Eesti
Lisaks kuuluvad Zezeranile ka Comedy Finland ja Comedy Latvia, Soomes ja Lätis tegutsevad kohapeal oma koomikud, Zezeran püüab populariseerida peamiselt ingliskeelset huumorit
Firma käive oli 2013. aastal 124 000 eurot
Ettevõtte toob maale nii rahvusvaheliselt tuntud koomikuid, korraldab kohalike koomikute esinemisi kui open mic ehk vaba mikrofoni üritusi
Koomikud on andnud ka pealelugejatena erinevatele tegelastele oma hääli, esinevad erapidudel ning astuvad sageli üles õhtujuhtidena, kirjutavad reklaamiagentuuridele lepinguliselt ka naljakaid tekste ja videoid, hiljuti näiteks advokaadibüroole Sorainen
Firma omanik ja juht on Louis Zezeran, teine juhtfiguur tema kõrval on Stewart Johnson
Lendstart kevadises Tartus
Eestlastele omase uudishimu rahuldamiseks olgu lühidalt öeldud, et seljakotirändurina Euroopasse reisinud IT-haridusega Louis elas paar aastat ka Stockholmis ja Helsingis, aga Tallinn hakkas talle lihtsalt rohkem meeldima.
„Eric Seufert Rootsist, kes on üks Comedy Estonia kaasasutaja, kirjutas mulle ja ütles, et ma kuulsin, et sa elad Tallinnas. Mida sa sealsest stand-up-komöödiast tead? Ütlesin, et siin vist ei tehtagi seda ja tema tutvustas mind juba Stewiega, kellega koos alustasime,“ meenutab Louis.
Algajad stand-up-koomikud, austraallane Louis Zezeran ja ameeriklane Stewart Johnson korraldasid viie aasta eest Tartus tudengite kevadpäevade ajal Vilde kohvikus esimese stand-up-õhtu ja nende üllatuseks tuli kohale 150 inimest.
„Keegi ei tahtnud meid alguses esinema võtta, sest Eesti baaride omanikud ei teadnud, mis on stand-up. Meid aitas välja praegune Pudel baari, toonane Drink baari omanik James Ramsden. Tema on inglane ja teadis väga hästi, mis on stand-up-komöödia.“
Louist ei ehmatanud tõsiasi, et eestlased pole naljadele just maailma avatuim rahvas.
„Ma olin elanud kaks aastas Rootsis ja nemad polnud paremad. Ma olin elanud ka aasta Soomes ja nägin, et seal stand-up töötab. Kui see töötas juba seal, pidi toimima ammugi siin,“ ütleb ta.
Ta ütleb, et alguses peeti neid ikka „inglise tüüpideks“, kes oma naljaasja ajavad. Nüüd on tema jaoks väga oluline, et stand-up-etendused toimuksid järjepidevalt ka eesti keeles ja koomikute pealekasv teeks eestikeelseid nalju, hoolimata sellest, et Louis ise neist suurt midagi aru ei saa. Nii on võimalik siinsele publikule lähemal olla.
Harilik komöödia on end ammendanudKarl Kermes, endise Monoteatri ja praeguse stand-up-teatri Point looja ja mänedžer
Tegijaid on stand-up-maastikul palju, aga Comedy Estoniaga mina konkurentsi ei tunne, sest meie publik ja suund on väga erinevad. Point töötab professionaalsete Eesti näitlejatega ja me toome lavale täispikki enam kui tunniajaseid etendusi. Comedy Estonia etendused on mitme erineva koolitamata koomikuga ja üks etteaste on enamasti lühem.
Ma olen nõus, et tuleb selgelt eristada monolavastust ja stand-up’i. Esimesel juhul võib esineja võtta kellegi teise rolli ja tekst on ka võib-olla kellegi teise kirjutatud, aga stand-up-materjali autor on ise ka esitaja. Küll aga ei nõustu ma, et stand-up peaks olema vaid kõrtsis esitatav kümneminutiline ülesastumine, see saab olla ka pikem.
Pointi etendustel esitatakse küsimusi, mis on näitlejale olulised nii isiklikus kui ühiskondlikus plaanis ning huumori abil lahendatakse need ka mingil moel ära. Ma usun, et Comedy Estonia on väga jätkusuutlik, sest stand-up annab võimaluse teha kriitilistel teemadel väga teravat huumorit, igal juhul puudutab see kuulajaid. Harilikust pikatoimelisest komöödiast on inimesed juba väsinud.
Hea Savisaare-nalja ootel
Tänaseks on saanud püstijalakomöödiast Louisele täiskohaga töö, millega kaasneb ka palju paberimajandust, mida ta oma Telliskivi loomelinnakus asuvas pisikeses kontoris korraldab.
„Stand-up'is on üks kuldreegel: mida karmim on nali, seda parem peab see olema. Näiteks see, mis Savisaarega juhtus, on ühe inimese jaoks tõeline tragöödia ja ma saan selle tõsidusest igati aru. Aga kui kellelgi on praegu varuks mõni tõeliselt hea Savisaare-nali, siis ma tahan seda kuulda! Või näiteks 9/11 – selle üle võib praegu nalja teha, sest nii palju aega on möödas, aga kohe pärast õnnetust poleks see mingil juhul kõne alla tulnud," ütleb ta.
„Nalja võib teha kõige üle, aga natuke peab ikka tunnetama, kui kaugel inimesed mingi teema mõtestamisega parasjagu on,“ selgitab Louis.
Comedy Estonia otsib omale pidevalt uusi koomikuid ning on loonud selleks ka eraldi arenemissüsteemi.
„Comedy Estonia üks edu võti ongi minu meelest see, et me oleme esindatud võimalikult erinevatel tasemetel, mida on kokku viis. Kõige kõrgem on ilmselt tuur, kus me sõidame oma sõuga mööda erinevaid Eesti paiku ringi. Aga alustuseks on meil ka open mic ehk vaba mikrofoni üritused, kus kõik soovijad võivad baaris lavale astuda ja viis minutit nalja teha. Alustajatele anname mõned näpunäiteid, kui nad soovivad,“ räägib ta.
Loevad vaid naerupahvakud
Louis ütleb, et koomikute leidmiseks nad casting'uid ei korralda. Stand-up-huumori testimiseks pole muud võimalust, kui seda lihtsalt publikule esitada.
„Ma ei saa nalja paberilt lugeda ja mõistatada, kas see oleks laval hea. Stand-up tähendab nii nalja kirjutamist, toimetamist kui esitamist. Kui keegi minu ees nalja harjutada püüaks, oleks see lihtsalt veider,“ sõnab Louis.
„Mulle on paar korda nalju ka lugemiseks saadetud, aga ma pole seda kunagi teinud. Olen andnud nõu, kuidas oma nalja toimetada: märgi oma käsikirjas ära kõik kohad, kus sa ootad naerupahvakut ja viska kõik muu välja! Meil pole vaja mingit süžeed või tegelaskujude arengut, see on teater. Meie tahame nalja. Stand-up on kontsentreeritud ja selle eesmärk on ajada inimesi võimalikult palju naerma.“
Louis tõdeb, et Eestis on mitmeid tegijaid, kes peavad end stand-up-koomikuteks, aga sageli pole tegelikult seda.
„Mis on stand-up'i ja monoteatri vahe? Me püüame mõelda nii, et kas meie Londonis ja New Yorgis elavad kolleegid peaksid lugu sellest, mida me siin teeme. Kas nad peaksid seda tõeliseks stand-up-komöödiaks? Stand-up'i fundamentaalne reegel on see, et oma naljad tuleb kirjutada ise,“ ütleb ta.
Hommikul laua taha istumine ja otsustamine, et nüüd ma kirjutan nalju, on väga oluline tehnika, aga selleks peab täiel rinnal elu elama, et oleks, millest kirjutada, kinnitab Louis.Foto: Andres Haabu
Staarkoomikud armastavad Eestit
Viie aastaga on Comedy Estonia suutnud Louis Zezerani kinnitusel panna rahvusvaheliselt tunnustatud stand-up-koomikud Eesti publikust lugu pidama ja Eestisse tullakse parema meelega kui Soome või Lätti.
„Ma olen uhke, et oleme loonud Eestis autentse stand-up-komöödia kultuuri. Me oleme suutnud luua Eestist koha, kuhu rahvusvaheliselt tuntud koomikud tahavad tulla. Nad ei tea Lätit ega Leedut, võib-olla teavad Soomet, aga nad võivad olla kindlad, et Eestis on nad oodatud. Seda on öelnud nii Jimmt Carr kui ka Bill Bailey, kes on Eestis käinud,“ ütleb ta.
Louise arvates on stand-up ja hip hop oma positsioonilt popkultuuris väga sarnased: mõlemad kogukonnad töötavad kollektiivina koos, kuid laval on enamasti igaüks iseenda eest ja ihuüksi.
Kasvuootuses kultuurkapitalilt ei nuia
Varem start-up'ides ja IT-ettevõtetes töötanud Louis selgitab, et äriliselt on Comedy Estonia pigem isemajandav, mitte supertulus ettevõtmine. Ettevõtte aastakäive on pisut üle 100 000 euro, aga kätte jääb sellest nii palju, et lihtsalt ära elada.
„Minu jaoks on hämmastav, et oleme jäänud ellu riigis, kus on 1,3 miljonit elanikku - meie turg pole ju tegelikult isegi nii suur – ja me kasvame. Meil on kolm palgalist töötajat ja kõik koomikud on lepingulised. Kui me viis aastat tagasi alustasime, polnud meil ilmselgelt mingit raha. Töötasin IT-s Comedy Estonia kõrvalt veel kolm aastat, aga nüüd on see juba kaks aastat mu ainus töö.“
Ta teab, et nii nagu igas äris tuleb seada paika prioriteedid ning keskenduda sellele ühele kõige tähtsamale asjale, on ka stand-up'is.
„Ma arvan, et ma pole enam uute IT-trendide ja tehnoloogiatega isegi piisavalt kursis. Mul pole enam IT vastu mingit kirge,“ lausub Louis.
Louis kinnitab, et Comedy Estonia pole kunagi kultuurkapitalilt raha taotlenud ja vaevalt nad seda ka tulevikus teevad.
„Püüame teha iga sõu nii, et see vähemalt kulud tasa teeniks. Meile ei meeldi raha küsida. Oleme vaadanud kultuurkapitali taotlusi ja otsustanud, et teeme nende täitmise asemel hoopis oma asja paremini,“ sõnab ta.
„Ma näen, milliseid suuri plakateid teatritrupid enda reklaamimiseks üles riputavad ja ma tean ka seda, kui kallid need on ning kui palju nende etenduste piletid maksavad. Neid reklaame on võimalik teha vaid kultuuriraha abil. Meie aga usume aeglasse orgaanilisse kasvu, kulutamata ämbrite viisi raha turundusele,“ ütleb Louis.
Naljastipendium Eesti parimatele koomikutele
Antakse välja teist korda 28. aprillil algaval Tallinn Comedy Festivalil, kandideerimistähtaeg on 1. aprill.
Mõeldud paljulubavatele koomikutele eestikeelse püstijalakomöödia arendamiseks.
Eelmisel aastal anti välja esimest korda ning kuni 1500eurose stipendiumi said Tigran Gevorkjan ja Kaarel Nõmmik.
Stipendiumit annavad välja välismaiseid koomikuid vahendav Komeediklubi, Kinoteater ja stand-up-teater Point.
Halastusnaeru siin ei kuule
Louis märgib, et Eestis äri ajavate välismaalaste puhul on ta pannud tähele, kui lihtne on muutuda isoleerituks.
„Sa võid siin elada, aga kui sa ühiskonda ikka ei mõista, jääb alatiseks mingi distants. Kuna ma eesti keelt veel ei räägi, toetungi ma sellepärast nii tugevalt meie koomikutele, arutan alati kõik ideed nendega läbi ja küsin, kas neile meeldiks ja kuidas Eesti publik võiks reageerida,“ räägib ta.
Louis teab, et kui Eesti publikule nali ei meeldi, ei karjuta neid sellest hoolimata kunagi lavalt maha. Publik on lihtsalt vait.
„See jäine vaikus on kõige hullem. Algusaegadel oli veel nii, et publik oli kogu sõu ajal täiesti vait ja pärast tuldi meile ühekaupa ütlema, et me olime suurepärased ja inimestele väga meeldis," meenutab ta.
"Me saame aru ka sellest, kui uus meie publik on: esimest korda stand-up-etenduse külastajad ei reageeri väga ning kiidavad hiljem vaikselt ja salaja. Kui me oleme mõnes uues linnas, siis paari kuu pärast reageerib publik juba normaalselt, nad teavad selle aja peale, et võivad naerda, karjuda, plaksutada, hõisata ja teha mida tahavad."
"Meie eesmärk ongi kutsuda inimestes need reaktsioonid esile. Kui eestlane naerab, teame, et see on südamest,“ ütleb Louis.
Hetkel kuum