Kasutu raudtee pärsib Telliskivi arengut

"Takistused võivad häirida paljusid liiklejaid, näiteks liikumispuudega inimesi, jalgrattureid, lapsevankriga emasid. Kui liikumisteed muuta kõigile iseseisvalt läbitavateks, võiks piirkonnas ettevõtlus ja ühiskondlik aktiivsus veelgi jõudsamalt areneda," ütles Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu (ELIL) juhatuse liige Jüri Lehtmets.

Üleskutsega tulid kaasa Depoo/Balti Jaama turg, GO Grupp, Telliskivi Loomelinnak, Miltonpro, ON hoonekvartal ja vabaühendused nagu Telliskivi Selts ja MTÜ Iseseisvus kuubis. Seejärel aga rullus lahti probleem.

Kuna teelõik asub reformimata riigimaal, ei saa ega tohigi kinnistu omanikud isetegevuse korras midagi otsustada, vaid kaasata tuleb Tallinna linn ja AS Eesti Raudtee (EVR).

Lahti seletatuna on tegu maatükiga, millel puudub otsus riigiomandisse jätmise kohta ning on katastris registreerimata maa. Reisijate tänava rajatised on juba Tallinna Kommunaalameti vara, mis asuvad reformimata riigimaal.

Ülekäikude ehitamiseks vajaliku nõusoleku saamiseks pöördus Depoo/Balti Jaama turu juhataja Andres Rjabov Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse ja EVRi poole. Kogu töö, kusjuures, oleks teostatud omavahenditest. Vaja oli ainult nõusolekut. Nii esitaski EVR projekteerimistingimused ja Astri Kinnisvara OÜ kui Balti Jaama turu ja Telliskivi 62 kinnistute arendaja teostas projekti. Õigemini tellis selle teostuse Sweco Project OÜ-lt. Projektiloomes sai arvestatud ka kohalike elanike ja ELILi soovide-vajadustega.

"Lähtusime reaalsetest liiklusvoogudest ehk sellest, kust inimesed üle raudtee kõnnivad. Üks ülekäik oli planeeritud ON-hoone jalakäijate tee pikendusena ja teine Balti Jaama Turu lähedale. Soovisime rajada ajutisi ülekäike umbes kaheks aastaks, kuniks raudteeharu tulevik selgeks saab," rääkis Rjabov.

Paberil sai kõik kena, kuid paraku sinna see ka jäi. Labida mulda löömiseni ei jõutud, sest nagu võluväel tekkisid kokkuleppesse lisatingimused, millest varem juttu ei olnud.

"Lisatingimused tekkisid, kui olime projekti juba kooskõlastamiseks esitanud. Üks oluline lisanõue oli see, et tuleb paigaldada raudteega paralleelne piire, mis takistaks inimeste pääsu raudteele väljaspool ülekäigukohti. See nõue aga ei olnud seotud ülekäigukohtade projektiga, vaid puudutas juba Reisijate tänava kõnniteed. Seda meie projekt ei käsitlenud," rääkis Rjabov.

EVR arendusdirektor Anvar Salomets rahustas ettevõtjaid sellega, et ka EVRi huvi on parandada ligipääsetavust Balti Jaama piirkonnas. Vastuseks Rjabovile ütles Salomets, et EVRile ei esitatud seisukohavõtuks mitte nõuetele vastavat projekti, vaid potentsiaalsete ülekäigukohtade asukohaskeemid. Vastuseks andis EVR oma seisukohad, millele peab koostatav projekt vastama.

"Rõhutan, et tegemist ei ole "EVRi reeglitega", vaid õigusruumist tulenevate nõuetega. Veelgi enam, EVR avas kogu seonduva nõuete komplekti korraga, et huvitatud isik ega projekteerija ei peaks tühja tööd tegema," sõnas Salomets.

Ligipääsetavuse huvides on EVR ellu kutsunud Tallinna-Balti Jaama laiendamise projekti. Soov on ehitada juurde reisjatele mõeldud rajatisi, mis sulanduksid ka linnaruumi. Ühe alternatiivina on ette nähtud ka vähese kasutusega raudteeinfrastruktuuri likvideerimine. Viimase hulka kuulub ka Reisijate tänaval redutav raudtee.

EVRi partner on selles plaanis olnud Tallinna linnavalitsus, sest ainult koostöös linnaga on võimalik reformimata riigimaa edasine ühiskasutus. Kui territoorium jagatud, on edasine tehnilise teostuse küsimus.

Ettevõtjatele ja vabaühendustele on Salomets enda kinnitusel öelnud, et nad väldiks võimalusel igasuguste täiendavate rajatiste tekitamist sedavõrd keerulises ja kitsas olukorras. "Varuks veel natuke kannatust, kuni EVR jõuab linnavalitsusega kompromissini. Oleme linnavalitsusega eri meelel ainult ühes tehnilises nüansis," ütles Salomets.

Tallinna kommunaalameti juht Ain Valdmann ütles, et viimati arutati aprillis EVRi soovi rajada reformimata riigimaale kaks uut perrooni koos juurdepääsuga. "Eesti Raudtee selgitas, et alates Telliskivi tänavast (sh ülesõit ja Reisijate tn) Rannamäe tee 5 kinnistuni viiv seni reformimata maal asuv raudtee ei ole nende jaoks enam vajalik. Raudtee saab likvideerida koos perroonide ehitusega," rääkis Valdmann.

Nõupidamisel võeti vastu otsus, et EVR esitab linnaplaneerimise ametile ettepaneku perroonide rajamiseks ja tööga saab alustada pärast Euroopa Liidu tõukefondidest raha taotlemist ja saamist.

Kommunaalamet oli päri kolmel tingimusel. EVR peab töö tegema oma raha eest, samuti jääb firma kanda raudteeharu asukohas pinnase reostuse uuring ning raudtee peab olema likvideeritud 2022. aastaks.

Juuli esimese nädala lõpus väisasid EVRi esindajad ka linnaplaneerimise ametit. Kokkuleppeks jäi, et enne edasisi otsuseid tuleb raudtee saatus eskiisi tasandil läbi projekteerida.

Juurdeehituse mõte on hõlbustada kõikide ühiskonnagruppide ligipääsu ettevõtluspiirkonnale. Nii EVR kui ka kommunaalamet on kinnitanud oma avatust edasisele suhtlusele.