Mikser: lepe on paljuski sotside nägu

Reformierakonna, SDE ja IRL volikogud andsid koalitsioonilepingule heakskiidu ja kolmikliidu lepe kirjutati alla täna lõunal.

SDE esimees Sven Mikser ütles, et on väga rahul leppe nende osadega, mis puudutavad lastega perede toimetulekut, erinevaid toetusi ja madalapalgaliste toimetulekut läbi tagasimakse süsteemi ja toimetuleku piiri tõstmise. Sotsiaalmaksu 1% langetamine, mis mitmete ettevõtjate sõnul on küll samm õiges suunas, ent ei avalda reaalsuses mingit mõju, oli Mikseri sõnul selgelt Reformierakonna südamesoov. „Teistel tuli nende soovi aktsepteerida. Kas üheprotsendilisest langusest ka kasu on, sai ka kõneluste laua taga tuliselt vaieldud,“ ütles ta, lisades, et ka Reformierakonnal tuli läbirääkimiste partnerite soovidele vastu tulla.

Mikser lisas, et kuigi ta ei taha enne koalitsioonileppele allakirjutamist ühegi punkti üle nuriseda, on selge, et sotsiaaldemokraadid oleksid nii mõnegi teema teisiti lahendanud. Sotsiaalmaksule oleksid nad rakendanud täpsemalt sihitud erisused ja vähendanud maksumäära 3% neil, kelle elu- ja töökoht on väljaspool Harjumaad. „See oleks kindlasti suurt mõju avaldanud,“ ütles Mikser.

Lepet tervikuna vaadates ei saa Mikseri sõnul kuidagi öelda, et SDE osakaal selles oleks ebaproportsionaalselt väike. „Pigem vastupidi,“ ütles ta.

SDE juhatus kinnitas eile moodustatava valitsusliidu ministrikandidaadid. Kaitseministrikandidaadiks kinnitati Sven Mikser, ettevõtlusministriks Urve Palo, kultuuriministriks Indrek Saar ning tervise- ja tööministriks Rannar Vassiljev.

Koalitsioonileppe järgi loob uus valitsus madala sissetulekuga töötavate inimeste iga-aastase tagasimakse süsteemi, millega riik toetab inimesi elujärje parandamisel ja soodustab nende tööle siirdumist. Süsteem jõustub järgmise aasta esimesest jaanuaris. Uus skeem ei asenda toimetulekutoetuse maksmise süsteemi, vaid on mõeldud täisealisele täiskoormusega püsivalt töötavale vähemalt alampalka saavale inimesele, kelle igakuine töötasu on tema ainukene sissetulekuallikas. Tagasimakse kujunemisel arvestatakse alampalga ja vaesuspiiri muutumisega. Makse suurus arvutatakse, lahutades absoluutse vaesuse piirist 35% inimese brutokuupalgast ning korrutatakse töötatud kuude arvuga.

Valem vaadatakse vajadusel üle iga-aastase riigieelarve koostamise käigus. Tagasimakse administreerimisel kasutatakse Maksu - ja Tolliameti andmeid, et tagasimakse jõuaks inimeseni võimalikult mugavalt ja riigi halduskoormust suurendamata.

Uus valitsus tõstab ka puuduses olevate pere toetamiseks toimetulekutoetuse määra 130 euroni ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb 205 euroni kuus. Rööbiti riigipoolsete meetmete rakendamisega tööturu osapooltele teeb valitsus ettepaneku tõsta nelja aasta jooksul alampalk tasemele vähemalt 45% keskmisest palgast. Samuti algatatakse noorte tööle aitamiseks projekti „Minu esimene töökoht” ning toetatakse 55+ vanuses töötajate täiendõpet. Osutatakse tööturuteenuseid töövõimelistele vanaduspensionäridele ja laiendatakse ümberõppevõimalusi töötuskindlustuse vahenditest.

Sotsiaalkindlustusameti alla luuakse elatisabi fondi, kust saavad 100 euro ulatuses kohtuotsuse kohta kuus tuge need lapsed, kellele lahuselav vanem ei maksa elatist. Analüüsitakse elatisabi ülempiiri seadmist arvestades fondist tuge taotleva vanema leibkonna sissetulekut liikme kohta.

Esimese ja teise lapse toetust tõstetakse 60 euroni ja igale noorele kindlustatakse võimalus osaleda spordi- ja huvitegevuses, luues selleks tervikliku riikliku sihtotstarbelise huvitegevuse toetussüsteemi. Edasi arendatakse ka demograafiliselt toimivat perepoliitikat, makstes igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 eurost lasterikka pere toetust, täiendavalt kehtivale 100 eurosele kolmanda ja enama lapse toetusele.