Marta Jaakson • 9. aprill 2015 • 4 min
Jaga lugu:

Ärikeeld ei ole äri ajamisel takistus

Ligi poolsada ärikeeluga isikut tegutseb ettevõtte juhatuse liikmetena edasi.   Foto: Ilmar Saabas/Delfi /Scanpix

"Ütleme nii, et pragmaatilistel kaalutlustel leidis ka kohus, et on otstarbekas lubada mul need ettevõtted veel ära lõpetada, millega ma seotud olen," kommenteeris ärikeelu saanud likvideerija Hillar Talts.

Tema sõnul läheks see ääretult kulukaks, kui peaks leidma kuskilt sinna likvideerija. "Äritegevust jah, ma teha ei saa," nentis Talts.

Talts on üks 47 ärikeeluga ettevõtjast, kes endiselt kuulub mõne firma juhtkonda. Täpsemalt tegutseb Talts siiani lausa 18 firma juhatuse liikmena. Ta sai ärikeelu 2013. aasta septembris.

Talts on meedias tähelepanu pälvinud siis, kui tema firma Est-Trade Group sai 2009. aasta septembris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentuse firmalt Autorollo raamatupidamisdokumendi järgi miljon krooni sularahalaenu.

Talts selgitas, et olgugi, et tal on ärikeeld, on Pärnu maakohtu otsusega antud talle piiratud äritegevuse luba olemasoleva 18 ettevõtte lõpetamiseks. Ärikeelu sai ta oma sõnul isikliku pankrotimenetluse raames.

Enamasti kehtib ärikeeld pankrotimenetluse lõpuni. Seda, millal tema ärikeeld lõpeb, ei osanud Talts öelda. "No see võib ka kümme aastat kesta," kostis ta. Talts nentis, et üldjoontes ärikeeld siiski takistab ärimehena edasi tegutsemist.

Hillar Taltsi sõnul võib tema ärikeeld kesta veel kümme aastat, ent see ei takista tal olemast 18 firma juhatuse liige.   Foto: Julia-Maria Linna

Ärikeeld tähendab keeldu olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija ja prokurist.

Ärikeelu all isik ei saa esitada kandeavaldusi äriregistrile ega anda selleks volitusi.

Ärikeeld piirab kohaldamise korral isiku ettevõtlusvabadust ning on üldjuhul seotud pankrotimenetlusega.

Keelu saab määrata vaid kohus.

Keeld on ennetava iseloomuga, et vältida takistusi pankrotimenetluses ja võlausaldajate kaitseks.

Ärikeelu kohaldamine ei lõpeta juhatuse liikme õigusi ega mõjuta tema tehtud tehingute kehtivust. Eelkõige peab ärikeelu saanud isik ise astuma mõistlikke samme, et tagada ärikeelu täitmine: astuma tagasi juhatuse liikme kohalt, mitte andma nõusolekut juhtorganitesse valimiseks, mitte tegutsema keelatud tegevusalal.

Ärikeelu rikkumine on karistatav kuriteona.

Üllatus ühistu liikmetele

Tarvo Israel sai ärikeelu eelmise aasta märtsis, ta on viie firma juhatuse liige. Tema telefoninumbril vastas härrasmees, kes nimetas end Antsuks. Ta küsis korduvalt üle, kas tõesti helistan Tarvo Israelile ning kas tegemist on tõesti päris isikuga. Kõne lõpus reetis ta, et nimi pole talle võõras, küsides, kust sain numbri, millel helistasin, ning vastas sellele samuti ise. "Äriregistrist leidsite selle numbri, jah?" küsis väidetav Ants.

Andrus Herkül sai ärikeelu tänavu jaanuaris, ka tema on viie ühingu juhatuse liige. Kolm neist on ettevõtted ja kaks korteriühistud.

Temaga kontakti saada ei õnnestunud, ent võtsime ühendust temaga seotud korteriühistu teise juhatuse liikmega Hanon Barabaneriga, kes on ka Tallinna aukodanik ning tunnustatud majandusteadlane.

Barabaner kinnitas, et Herkül on koos temaga korteriühistu Kärberi 34 juhatuse liige. See, et mehel ärikeeld on, tuli talle üllatusena. Ta iseloomustas Herkülit kui professionaali. "Kui räägitakse näiteks maja renoveerimisest, siis tal on asjalikke mõtteid," iseloomustas Barabaner.

Ta lisas, et nende kontakt on piirdunud juhatuse koosolekutega ning Herküli kohta midagi negatiivset ta öelda ei saa. Barabaner märkis, et kavatseb esmalt välja selgitada, millega täpsemalt ärikeeld seotud on, ning seejärel tõstatab küsimuse juhatuses. "Vaja on selgeks teha, kas ta tohib juhatuse liige olla," lausus ta.

Ärikeeldu omab ka kahe korteriühistu ja kolme äriühingu juhatuse liige Andrus Herkül. Tema ärikeelust Korteriühistu Kärberi tn 34 teine juhatuse liige, Tallinna aukodanik Hanon Barabaner, teadlik ei olnud.   Foto: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

Kohus saadab lahendi ärikeelu kohta maakohtu registriosakonnale.

Registriosakond sisestab andmed ärikeelu kohta infosüsteemi.

Iga öö kontrollib infosüsteem automaatselt, kas ärikeelu all või ettevõtluskeeluga isik on registrisse kantud juriidilise isiku juhtorgani liikme, täisosaniku, prokuristi, likvideerija või pankrotihaldurina.

Kui selline isik leitakse, genereerib süsteem automaatselt registripidajale järelevalvemenetluse.

Ärikeeld jääb saaja hingele

Pankrotihaldur Oliver Ennok selgitas, et ärikeelu saanu peab ise pankrotti minnes pöörduma osanike või aktsionäride poole ja paluma end tagasi kutsuda. Kui füüsiline isik on pankrotis ja talle endale kuuluvad ka aktsiad või osad ning äriühingul on mingi väärtus, siis võiks ka pankrotihaldur võlgniku nimel juhatuse ümber valida, aga selleks on vaja võlausaldajate nõusolekut ja raha, et tasustada uue juhatuse liikme tegevust.Viimasel tegevusel on Ennoki sõnul mõtet ainult siis, kui see on pankrotimenetluse võlausaldajate huvides.

Ennok märkis, et kui füüsilisele isikule kuulutatakse välja pankrot, siis saab ta ka automaatselt ärikeelu ja peaks loobuma juhatuses tegutsemisest. Seega tuleks osanikel või aktsionäridel valida uus juhatuse liige. Kui aga osanikud või aktsionärid seda mingil põhjusel ei tee, siis võib ta äriregistris ikkagi kirjas olla, aga samas on ka äriregistris märge tema ärikeelu kohta.

Justiitsministeeriumi registritalituse juhataja Margit Veskimäe sõnul on ärikeeluga juhatuse liikmete arv veelgi suurem, kui Äripäeva leitud 47 nime. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse tehtud päringu järgi on tema sõnul praegu 55 ärikeelu saanud isikut, kes on kehtiva juhatuse liikmena seotud kokku 105 äriühinguga.

Veskimäe selgitas, et teatud juhtudel annab kohus loa juhatuse liikmena edasi tegutseda ning seetõttu võivad ka ärikeelu saanud isikud olla kehtivate juhatuse liikmetena endiselt registrisse kantud.

Maksuametis jälgib maksuhaldur ärikeeluga piiratud isikutega seotud ettevõtlust vastavalt oma riskikriteeriumidele. Lisaks on alates eelmise aasta suvest võimalus kasutada majandustegevuse keeldu, mis annab sarnaselt ärikeeluga võimaluse majandustegevuse nõuete rikkumisel seada vastutavatele isikutele keeld.

Mullu juulis jõustunud seaduse jõustumisest peale on maksuhaldur seda piirangut kahe juhtumi puhul rakendanud: üks neist on maksuhalduri ettekirjutus ning teine ettevõtluskeeld. Ettevõtluskeelu on maksuamet kohaldanud OÜde Adrian Arendus ja Delardin endise juhatuse liikme ja INV T endise tegevjuhi Oleg Belokrõlovi suhtes. Maksuamet on selgitanud, et Belokrõlov on rikkunud oluliselt majandustegevuse nõudeid ning ei ole andnud selgitusi oma tegevuse kohta. Muu hulgas olevat Belokrõlovi tegevus nõuete rikkumisel tahtlik. Ettevõtluskeeld on kohtus vaidlustatud.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt