Marta Jaakson • 30. juuni 2016
Jaga lugu:

Ettevõtluskeeld suure kelmi peal ei tööta

Vasakul advokaat Aadu Luberg ja paremal Oleg Belokrõlov, kes jäi kohtus süüdi, ent lahkus pärast otsuse väljakuulutamist valge Bentlyga.
Vasakul advokaat Aadu Luberg ja paremal Oleg Belokrõlov, kes jäi kohtus süüdi, ent lahkus pärast otsuse väljakuulutamist valge Bentlyga.  Foto: Andres Haabu

Oleg Belokrõlov tõestas maksu- ja tolliametile, et seadusepügal, mis peaks kelmid ettevõtluskeskkonnast eemal hoidma, ei tööta. Maksuamet korraldab oma töö ümber, et nii enam ei juhtuks.

Kaks aastat tagasi soovis maksu- ja tolliamet (EMTA) kehtestada 30miljonilise maksupettuse korraldanud ärimehele Oleg Belokrõlovile majandustegevuse keelu. Harju maakohus tunnistas Belokrõlovi maksupettuses süüdi ja mõistis talle karistuseks viis aastat ja neli kuud vangistust, mida ei pöörata täitmisele, kui Belokrõlov ei pane katseajal toime uut kuritegu.

Lisakaristusena soovis EMTA Belokrõlovile majandustegevuse keeldu, ent kohus seda ei määranud. Ärimehe advokaat suutis kohut veenda, et keeld rikub maksupetturi põhiseaduslikke õigusi, kuna kehtiks kõigis valdkondades. Keeldu saab aga kohus kohaldada ainult valdkonnas, milles kelmus või kuritegu on toime pandud.

Pärast süüdi mõistvat kohtuistungit istus Belokrõlov valgesse luksusautosse Bentley, jättes maksuameti pika ninaga.

Belokrõlov tasus 30 miljoni eurose kelmuse eest veidi üle kahe miljoni euro ja pääses nii vangistusest kui ka majandustegevuse keelust.

Enne kohtuistungit tasus Belokrõlov maksukahju hüvitamiseks vabatahtlikult 1,05 miljonit eurot. Lisaks kanti riigituludesse tema pangaarvetelt arestitud ja kinnipidamisel äravõetud raha, kokku 573 731 eurot. Konfiskeeriti kolmanda isiku nimel olnud kaks autot, korter ja kolm parklakoha – koguväärtuses 485 000 eurot.

Belokrõlovile mõisteti maksudest kõrvalehoidmiseks loodud kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest  viie aasta ja nelja kuu pikkune vangistus, millest ta 107 päeva viibis eeluurimise ajal vahi all. Ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.

Belokrõlov oli esimene, kelle puhul soovis maksuamet kohaldada seadusepügalat nimega majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MTSÜS). Seadusele pandi suured lootused, et see võimaldab maksuametil ja teistel võlausaldajatel oma vara välja nõuda, kelme õiglaselt karistada ning turult mingiks ajaks eemaldada, ehk teisisõnu rakendada majandustegevuse keeldu. Kui algul andis maksuamet koos Belokrõlovi juhtumiga sisse veel kaks majandustegevuse keelu hagi, võttis maksuamet need kohtust aegsasti tagasi, et mitte oma kulusid veelgi suurendada. Belokrõlovi kohtuasjas selgus tõsiasi, et seaduspügal, millele palju lootusi pandi, ei tööta.

EMTA peadirektoril Marek Helmil on see siiani südamel. „Praegu ei ole riigil ühtegi projekti, mis tooks varimajandusest 30 miljonit eurot maksutulu tagasi, mitte ühtegi,“ võrdles Helm selle pettusega seotud maksukahju.

Ta meenutas, et kui 1000euroste arvete projekt tõi ühiskonda tagasi umbes 100 miljonit eurot, siis sarnase tulususega projekti riigil praegu pole ning katteallikate leidmine järgmise riigieelarve jaoks on keerulisem. 

Hoida ära uued süüteod

Advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat ning advokatuuri äriõiguskomisjoni juht Karin Madisson otseselt Helmiga ei nõustu: „Riik on kohaldanud ettevõtluskeeldu väga mõistlikult ja põhjendatult, mida näitab ka keelu üsna harv kohaldamine. Tegemist on ikkagi põhiseaduses sätestatud vaba eneseteostuse piiranguga ja seda tuleb väga hoolikalt kaaluda.“

Ettevõtluskeeldu kohaldab kohus lisakaristusena isikute vastu, kes on süüdi mõistetud kelmuse, usalduse kuritarvitamise, altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise, avaliku usalduse vastase kuriteo või majandusalase kuriteo eest. Ettevõtluskeeluga isik ei tohi olla kohtu määratud ajavahemikul ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. Ettevõtluskeelu võib määrata kuni viieks aastaks. 

Alates 2011. aastast on kohus määranud ettevõtluskeelu üheksale isikule. Ettevõtluskeelu on saanud Anna-Maria Galojan, kes mõisteti süüdi pea 60 000 euro omastamises ja dokumentide võltsimises, likvideerija Raul Lehing, kes on kriminaalkorras karistatud ning tekitanud pahameelt Eesti tuntuimas likvideerijas Raul Pindis, sest kasutas tema domeeniga sarnast – likvideerija.eu.

Ärikeeldu saab kohaldada vaid pankrotimenetluses. Isik ei tohi pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Küll aga võib kohus teha erandi ning lubada ärikeeluga isikul edasi tegeleda. Nii näiteks on saanud edasi tegutseda likvideerija Hillar Talts.

Kui varem oli ärikeelu määramine pigem tagasihoidlik, siis viimasel kahel aastal on see kahekordistunud. Äriregistris on ärikeelu saanud 541 isikut.

Madisson rõhutas, et ärikeelu ja ettevõtluskeelu eesmärk on võlausaldajate preventiivne kaitse – hoida ära, et isik paneb toime uued süüteod. Probleem on tema hinnangul see, kui äri- ja ettevõtluskeeld on sisutühi ja tegelikult tegutsetakse edasi variisikute kaudu.

Selle vastu aitab tema sõnul mõneti aga hiljuti aset leidnud täiendus äriregistris, nimelt kuvab äriregister nüüd ärikeelde ka ühingute B-kaardil. „Pelgan, et see ei ole piisav, kui märge on tehtud vaid äriregistrisse, ja leian, et kõnealused isikud tuleks ka äriregistri andmebaasist juhatuse liikmena/prokuristina kustutada,“ arvas Madisson. Siis oleks tema hinnangul takistatud keeldudega isikute tegutsemine, nende tegevus muutuks veidi enam raskendatuks. Madisson soovitab ettevõtjatel olla hoolsamad oma koostööpartnerite andmete kontrollimisel.

Võlg nõutakse välja

Kuna ärikeelu saab rakendada isikule ainult pankrotimenetluse kaudu ja see eeldab, et isikul on isiklik võlg, kasutab maksuamet võla väljanõudmiseks ka vastutusmenetlust. Maksuvõlg nõutakse välja võla põhjustanud juhatuse liikmelt. Sellist meedet on kasutatud viimased kümme aastat. 500 isikut peaks ametile tasuma ühtekokku 62 miljonit eurot. Iga kuues firmade mahajätja on võetud vastutusele tekitatud võla eest ning sel moel on amet välja nõudnud 37 miljonit eurot.

Eesti Võlausaldajate Liidu (EVUL) värskest maksejõuetuse uuringust selgus, et Eestis tegutseb ligi 700 variisikut, kellest neljateistkümnel on ärikeeld. EVULi andmeil oli variisikutele võõrandatud võlgadega ettevõtete seas nii sundkustutatud, pankrotistunud kui ka raugenud äriühinguid.

Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt