Minister: ärikeelud peavad looma turvatunnet

Intervjuu justiitsminister Urmas Reinsaluga.

Kuidas hindate, kas Eesti kohtud rakendavad ärikeeldu tulemuslikult?

Justiitsministeeriumi hinnang on, et aus ettevõtlus vajab tugevamat kaitset ja selle nimel käivitasime maksejõuetuse revisjoni, mille käigus analüüsime läbi ka ärikeelu regulatsiooni. Ärikeelud peavad looma turvatunnet ausatele ettevõtjatele nii, et ärikeelud oleks eesmärgipärased, lihtsamalt tuvastatavad ja üheselt kohaldatavad. Revisjoni ettepanekud saavad valmis järgmisel aastal. Lisaks oleme seadnud eesmärgiks, et ärikeelud oleks ELis vastastikku tunnustatavad. Justiitsministeerium ei anna hinnanguid kohtu tegevusele ärikeeldude määramisel.

Ärikeeld ei piira äritegevust. Näiteks likvideerija Hillar Talts ja ehitusvaldkonnas ärikeelu saanud Riho Kalve jätkavad äritegevust kohtu loal siiani. Kui palju piirab ärikeeld isikut, kellel kohus annab loa äri tegemist jätkata?

Konkreetsetele isikutele määratud ärikeeldu ei saa me samuti kommenteerida. Üldistatult on ärikeelu sisuks keeld olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Riigikohus on oma eelnevalt viidatud lahendis öelnud, et ärikeelu kohaldamine ei või olla üldine. Ärikeelu kohaldades peab kohus märkima, millise ettevõtluse või muu majandustegevusega ei või füüsiline isik tegelda. Isikul ei või keelata abstraktselt olla ettevõtja.  Lisaks on kohtul võimalik isiku ärikeeld ka tühistada täielikult või osaliselt, kui alus ärikeelu määramiseks on ära langenud.

Kes peab hoolitsema selles eest, et ärikeelu saanud isik poleks enam juhatuse liige?

Kui isikule on määratud ärikeeld, siis on eelkõige juriidilise isiku osanike, aktsionäride asi ärikeelu saanud isik juhatuse või likvideerija või prokuristi kohalt tagasi kutsuda. Automaatset kustutamist ei toimu. Küll aga on registripidajal õigus ja võimalus juhtida juriidilise isiku tähelepanu sellele asjaolule ning kui ärikeelu saanud isikut kohalt tagasi ei kutsuta, siis kasutusele võtma ka vastavad sanktsioonid.

Seda on rõhutanud ka riigikohus: „Ärikeelu jõustumine ei katkesta n-ö iseenesest isiku olekut kolmanda juriidilise isiku juhatuses või nõukogus või näiteks tema ametiseisundit kohtumääruse alusel määratud likvideerijana. Samuti ei mõjuta kohtulahendiga likvideerijaks või juhatuse liikmeks määratud isikule ärikeelu kohaldamine tema määramise kohtulahendi kehtivust. Samamoodi ei mõjuta ettevõtjaks olemise keeld ärikeelu aluse isiku tehtud tehingute kehtivust ega tema omandatud õigusi ega kohustusi.“

Mida kavatsetakse maksejõuetuse revisjoniga muuta?

Kui seni on seadused pigem võlgniku kasuks, siis plaan on muuta seaduse kaalukausid kreeditori kasuks. Kui praegu esitatakse pankrotiavaldus liiga hilises faasis, kui firma on varatu, siis see muudatus võiks menetluse aja varasemaks tuua. Samuti soovime anda tugevamaid relvi kohtutäituritele. Soovime anda täituritele õiguse saada ligipääs võlgniku pangakontodele, ent siin tuleb nõusse saada pangad.

Kui praegu pääsevad majanduskurjategijad tingimisi karistusega, siis edaspidi on soov, et karistatud kurjategija näitaks üles head tahet oma teo hüvitamisel. Kui isik ei püüa oma teo tagajärgi hüvitada, siis oleks võimaluseks rakendada vangistust. Ei saa lubada, et suure kelmuse teinud isik näitab oma tuludeks miinimumpalka ja istub samal ajal luksuslikku maasturisse või punasesse sportautosse.