Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Odav rubla nülib puidusektorit

    Toftan ASi juht Martin Arula.Foto: Andras Kralla

    Üheks sektoriks, keda rubla nõrkus kahjustab, on Swedbanki Balti panganduse juhi Priit Perensi sõnul puidusektor. Puiduettevõtjad nõustuvad selle hinnanguga, kuid on mõju osas eriarvamusel.

    Venemaa vastusanktsioonina kehtestatud impordikeeld ELi toidukaupadele on selgelt langetanud piima- ja lihatoodete hindu. Järgmisena võib see mõjutama hakata puidusektorit.
    „Mõju võib avalduda sektorites, kus rubla nõrkus kahjustab konkurentsivõimet Venemaa odavama toorme või Venemaa toodete odavama hinna kaudu, eelkõige puidusektoris,“ ütles Perens sel nädalal Bloombergile antud intervjuus. „Räägitakse, et Venemaa odav puit otsib turgu. See on järgmine valdkond, kus probleemid võivad tekkida,“ märkis pangajuht.
    Mõju kogu maailmale
    Metsa- ja puidutööstuste liidu juht Ott Otsmann kinnitab, et säärane mõju võib tõesti olemas olla või tekkida. „Selge see, et tootjaid ja tootjariike on turul palju. Kui ühe või teise maa mahud on suured, võivad hinnatasemed saada mõjutatud. Vene mõju ei puuduta ainult Eestit, vaid kogu maailma puiduturgu,“ rääkis Otsmann.
    Tema sõnul on ka varem ette tulnud, et mõni suurema tootmisega riik mõjutab turgu nii, et langetab enda hindu. „Näiteks Lõuna-Rootsis tehakse meiega paljuski sarnaseid tooteid ja nemad on oma hindadega alla tulnud. Priit Perensi väljatoodud mõju võib Venemaa poolt täiesti olemas olla küll, jah - kui Venemaa hakkab turgudele pakkuma sama kaupa odavama hinnaga ja mõjutab niimoodi konkurentsitingimusi. See viib hinda allapoole küll,“ nentis Otsmann ja leidis, et Eesti turule teeb see ju head, kui saab puitu soodsalt sisse osta. „Kui nad hakkavad seda soodsamalt pakkuma, siis on see ju iseenesest hea,“ lisas Otsmann.
    Saematerjalitootja Toftan ASi juhi Martin Arula sõnul on Vene puidueksport kasvanud. „Statistika kinnitab liikumist Priit Perensi poolt viidatud suunas. Vene puidueksport on kasvanud 2015. aasta esimese kahe kuuga 3%," ütles Arula.
    Venemaa ei suuda turgu põhja lasta
    Kasv on täheldatav kõigil Venemaa sihtturgudel, eriti Hiinas (20%) ja Egiptuses, paranenud on Venemaa turuosa ka kõigis Euroopa tarbijamaades. "Langenud on Venemaa eksport SRÜ riikidesse ning Jaapanisse,“ lisas Arula. Tema sõnul on õnneks hetkel suhteliselt tugev nõudlus USA-s ja see kombinatsioonis Hiina tarbimisega hoiab Euroopas olukorra pingelise, kuid veel mõistlikuna, vaatamata globaalsele ülepakkumisele.
    „Vene puit on hetkel odavam, kuid Vene piiratud tootmisvõimsused ei suuda ilmselt turge põhja lasta. Hindu allapoole korrigeerida on tulnud kõigil turuosalistel, peamiselt küll ületootmise tõttu, mitte niivõrd otseselt Vene mõju tõttu,“ märkis Arula.
    Ta möönis, et tema oleks rohkem murelik siis, kui Hiina tarbimine drastiliselt väheneks, sest Venemaa osakaal maailma puidutoodangus ja ekspordis on alla 10%. „Pigem „kõrvetab“ mõne teise turuosalise tootmismahu või nõudluse kasv või kahanemine - Vene puidutööstus on pigem tuntud kui hinnasolkija, mitte turusulgeja. Hetkel on seda ohtu tunda vaid Egiptuses,“ möönis Arula.
    Eestis ostetakse Arula sõnul Vene saematerjali edasitöötlemiseks küllalt palju, sadades tuhandetes kuupmeetrites, aga oluliselt vähem, kui Eestis ise toodetakse. „Maailma puiduturg on erakordselt komplitseeritud, aga selge, et odav kodumaine raha on väga tugev ekspordiargument," selgitas Arula. "Nagu öeldud, on tootmisvõimsused Venemaal piiratud, nende kasvatamine nõuab investeeringuid, mida paraku praegu ei ole, kuna pangandus on seoses rubla olukorraga „välja lülitatud“ ja see piirab investeerimistegevust.“
    Idanaaber tegi endale karuteene
    ASi Hekotek tegevjuhi Eiki Einpauli hinnangul teeb rubla odavnemine eksportööride elu kindlasti kergemaks ja selle najal oleks Venemaa ilmselt võimeline maailmaturul rohkem müüma, kuid ta pole kindel, kas Venemaa suudab nii palju toota.
    „Maailmaturu mastaabis pole Vene turu kogused nii suured, et see puiduhinda nii palju mõjutaks. See, kui rubla odavneb, ei tähenda, et maailmaturu hind kukuks. Üks-ühest seost pole võimalik välja tuua,“ seletas Einpaul.
    Lisaks tegi Venemaa tema sõnul endale karuteene, kui ähvardas ümarpalgi tolle tõsta. „See tegelikult vähendas oluliselt Venemaal toodetava metsa mahtu. Ilmselt seda nad ette ei näinud. Kuid see olukord pole tänaseni täielikult taastunud,“ rääkis Einpaul. Ta lausus, et samuti on Venemaal suured valuutaprobleemid ning klientidel raha ja krediidi saamine järjest keerulisem.
    Suure-Jaanis asuva saeveski OÜ Combimill Sakala tegevjuhi Margus Kohava sõnul on aeg, kui Venemaalt tasus ümarpalki osta, otsas. „Transport läheb liiga kalliks, kui seda Venemaalt Eestisse tuua,“ sõnas Kohava. „Palki ei kannata sealt enam tuua, need ajad on möödas. Tooraine tuleb vääristada suhteliselt lähedal paigale, kus toore kasvab.“ Combimilli grupi üks eestvedajaid, ASi Ecobirch nõukogu esimees Peedo Pihlak lisas, et pigem üritavad nad tulevikus Venemaalt saematerjali osta.
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Elon Musk võitis Tesla aktsionäride toetuse ning säilitab rekordilise palga
Tesla aktsionärid kiitsid taaskord heaks palgapaketid, millega ettevõtte tegevjuht Elon Musk säilitab rekordilise palga, vahendas Yahoo Finance.
Tesla aktsionärid kiitsid taaskord heaks palgapaketid, millega ettevõtte tegevjuht Elon Musk säilitab rekordilise palga, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Soome laskemoonatootja ehitab uue tehase
Soome kaitsetööstusfirma Nammo sõlmis uue tehase ehitamise eellepingu omavalitsustele kuuluva kinnisvaraarendusfirmaga, kirjutas Kauppalehti.
Soome kaitsetööstusfirma Nammo sõlmis uue tehase ehitamise eellepingu omavalitsustele kuuluva kinnisvaraarendusfirmaga, kirjutas Kauppalehti.
G7 annab Ukrainale Vene külmutatud varade intresside tagatisel 50 miljardit laenu Tsahkna: aeg on liikuda ka varade enda juurde
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.