Uudised
Harry Tuul
14. aprill 2015 kell 7:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jaapani peaminister sai e-residendiks tagaukse kaudu

Jaapani peaminister Shinzo Abe sai tahtmatult Eesti e-residendiksFoto: EPA

Kui tavaliselt peab Eesti e-residendiks soovija esitama selleks avalduse, siis Jaapani peaministrile avati tagauks.

taotlusankeet (arvuti ekraanil täidetav; välja prinditav ning käsitsi täidetav. Taotlusankeet on vajalik täita posti ja e-posti teel taotlemisel. Taotlusankeedi täitmise juhis);
välisriigi isikut tõendav dokument või dokumendi koopia, kui taotlus esitatakse posti või e-posti teel;
üks värvifoto mõõtmetega 40x50 mm; E-postiga esitatava digitaalse värvifoto min. mõõtmed on 480x600 pikslit (formaat on JPG);
vabas vormis kirjalik selgitus digitaalse isikutunnistuse kasutamise kavatsuse ja selle kasutamise asjaolude kohta (lisadokumenti ei pea esitama teenistus- või diplomaadikaardi omanikud);
riigilõivu tasumist tõendav dokument;
kui e-residendi digi-ID taotleja on välisesinduse töötaja, esitab taotleja lisaks teenistus- või diplomaadikaardi.
Allikas: PPA

Üldjuhul võib e-residendi digi-ID anda välismaalasele, kellel on seos Eesti riigiga või põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid. E-residentsuse saamiseks on vaja täita taotlus, lisada foto, kirjutada vabas vormis põhjendus ning tasuda riigilõiv. Taotlus tuleb omakorda esitada isiklikult politsei- ja piirivalveameti teeninduses, Eesti Vabariigi välisesinduses, posti või e-posti teel.

Selgub aga, et need reeglid ei kehti kaugeltki kõigile ning e-residendiks on võimalik saada ka siseministri eriotsusel. Nii kinkis majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka eelmisel nädalal suurima kärata Jaapani peaministrile Shinzo Abele Eesti e-residentsuse. Abe võttis selle ka vastu.

Kotka rääkis toona ERRile, et idee Abele e-residendi kaart kinkida tuli sellest, et Jaapan on välja töötamas omaenda riiklikku digitaalset ID-kaarti, milles on ka Eesti kaasa löönud. Tähelepanuta jäi, et Abe ei esitanud e-residendiks saamiseks avaldust, taotlust ega palvet. Samuti ei pidanud Abe külastama Eesti välisesindust ega ammugi politsei- ja piirivalveametit.

E-residendi digi-ID on digitaalne dokument, mis on kasutatav üksnes elektroonilises keskkonnas isiku tuvastamiseks ja digitaalse allkirja andmiseks. E-residendi digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast. E-residendi digi-ID ei anna Eestis elamise õigust.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Kapo ja MTA heakskiidul

See sai võimalikus, sest isikut tõendavate dokumentide seadus lubab välja anda e-residendi digitaalset isikutunnitust kaaluka avaliku huvi korral ning selleks on ette nähtud tavapärasest erinevad dokumendi taotlemise ja väljastamise toimingud. „Nimetatud dokument taotletigi sellistel tingimustel,“ selgitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Härson. Samal alusel on välja antud juba 18 e-residendi digi-IDd.

„Kui mõnel avalik-õiguslikul asutusel on soov anda kellelegi e-residendi digi-ID avaliku huvi kaalutlusel, peab ta esitama põhjendatud sooviavalduse siseministrile. Heakskiitmise korral edastatakse PPA-le siseministri käskkiri dokumendi saaja andmetega ning tingimustele vastavust kontrollitakse tavapärases korras,“ rääkis Härson.

Dokumendiregistrist nähtub, et sellisele palvele annavad oma hinnangu ka maksu- ja tolliamet ning kaitsepolitseiamet. Härson jätkas, et kui taotleja vastab e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise tingimustele, siis väljastatakse e-residendi digi-ID sooviavalduse esitanud asutuse kontaktisikule ning dokumendi saaja sellele teenindusse järele tulema ei pea. „Dokument ise on täpselt samade funktsionaalsustega, nagu tavakorras saadud e-residendi digi-ID,“ lisas pressiesindaja.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.