Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäeva käive kasvas I kvartalis 6,4%

    Äripäeva käive kasvas esimeses kvartalis.Foto: Panthermedia/Scanpix

    2015. aasta esimese kvartali käibeks kujunes Äripäeval 3,45 miljonit eurot, mis näitab eelmise aastaga võrreldes 6,4% arengut.

    Kulude kiirema kasvu tõttu jäi aga kulumieelne kasum ehk EBITA möödunud aasta tulemile 16% alla ning ulatus 0,34 miljoni euroni.
    Pärnu Konverentside lisandumine Äripäeva konverentside perre ning portfelli tugevatele sündmustele panustamine on hakanud vilja kandma. Konverentsiäri piletikäive koos sponsortuludega ulatus aasta esimeses kvartalis 0,448 miljoni euroni, mida oli ligi 29% rohkem kui aasta varem. Samas olid meie ootused veelgi suuremad. Kvartali suurim konverents oli Saku Suurhallis toimunud turundusinimeste aastasündmus "Password", mida külastas ligi pool tuhat inimest. Suurematest sündmustest toimusid veel veebruaris kiiresti kasvavatele ettevõtetele suunatud Gaselli konverents ning Pärnu Tarneahelakonverents.
    Sarnaselt konverentsidega oleme tugevalt investeerinud koolituste müüki. Akadeemia esimese kvartali käive jäi küll aastatagusele 24% võrra alla, ulatudes 0,120 miljoni euroni, kuid aasta teise poole ootused on jõuda kindlalt plusspoolele.
    Reklaami müük ulatus esimeses kvartalis 1,11 miljoni euroni, mida on 18,4% rohkem kui möödunud aastal. Kui mullu toetasid müüki pabertooted, siis sel aastal on teinud suure hüppe veebireklaami müük, mis on paisunud aastatagusega tervelt 41%. Eriti väärivad märkimist teemaveebid, kuhu müüdi kolme kuuga reklaami ligi kaks korda enam kui aasta eest. Sellest tingitult on veebireklaami osakaal Äripäeva reklaami kogutuludes kasvanud 26,5%-lt 31,6%ni.
    Suurem rõhk e-toodetele
    Reklaami müüki veebis toetavad ka uued veebiplatvormid. Praeguseks on lisaks Äripäevale ja Delovõje Vedomostile saanud uue näo ka ehitusuudised.ee, raamatupidaja.ee ja meditsiiniuudised.ee. Uute veebilehtede puhul on kasutatud dünaamilist veebidisaini, mis teeb need lihtsalt kasutatavaks peale tavaarvuti ka tahvlites ja mobiilides, kuhu liigub üha rohkem lugejaid ja reklaamiraha.
    Tellimuste müügikäive ulatus esimeses kvartalis 1,46 miljoni euroni, ületades eelmise aasta näitajat 5,1% võrra. Äripäeva, Delovõje Vedomosti ja Meditsiiniuudisete tellimustulud summeerituna jäid möödunud aasta tasemele. Ajakirjade tellimustulude kasv ulatus 12% ning äriajakirjadel ja käsiraamatutel 8% juurde. Hoolimata erinevatest müügikasvudest käib iga väljaande juures praegu tõsine töö tellijate hoidmise ja kasvatamisega, mida toetavad just uued ja tellijatele lisaväärtust pakkuvad veebisaidid.
    Kasumlike klientide hoidmise ja leidmisega teevad tugevat tööd ka raamatuklubid. Aastaga on klubiliikmete arv langenud kümnendiku võrra, kuid viimastel kuudel on näha liikmete arvu languse pidurdumist. Mõningal määral oli klubiliikmete arvu langust ka ette näha, kuna möödunud aasta lõpust on klubiliikmeks saamise eeldus olnud reaalne raamatute ostmine. Aastaga on raamatuklubi käive langenud viiendiku võrra 0,156 miljoni euroni, mida on mõjutanud ka väiksem trükitud raamatute arv (9 vs 11). Raamatuklubi on sel kevadel investeerinud e-raamatute tootmisse, mis avardab raamatuklubi liikmete valikuvõimalusi. Lisaks peaks e- raamatute ja ka teiste Äripäeva toodete müügile kindlasti positiivset mõju avaldama investeerimisjärgu lõpuetapis olev Äripäeva e-pood.
  • Hetkel kuum
Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva punases
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Krunt linna ääres – atraktiivne ainult kodu rajajale või ka investorile?
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.