• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriinglid nõuavad valitsuselt maksumuutusi

    Eesti Äriinglite Liidu juht Heidi Kakko sõnul tahavad ingelinvestorid maksusoodustusi.Foto: Veiko Tõkman

    Valitsus peaks looma ingelinvestoritele investeeringuteks paremad tingimused, sest vastasel juhul ei pruugi nende tegevus KredExi juurde loodava fondifondi allfondi juures ootusi täita, ütles Eesti Äriinglite Liidu juht Heidi Kakko.

    Praegu planeeritava fondifondi allfondide kapitali kaasamise tingimused on Kakko sõnul erinevad. Näiteks riskikapitali- ja kasvufondi puhul eeldatakse erakapitali osakaalu vastavalt 30% ja 40% fondi mahust, kuid äriinglite (ehk oma varalisi vahendeid alustavatesse ettevõtetesse investeeritavate isikute) puhul eeldatakse 55% ulatuses erakapitali panust. 
    Kui teised allfondid võivad investeerida olulisel määral Eestist välja, siis äriinglite puhul eeldatakse, et kõik raha investeeritakse Eestisse. “Eesti majanduse arendamise seisukohast peaks riik olema ju huvitatud eelkõige rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse investeerimisest,” tõstatas Kakko küsimuse.

    Ingelinvestor – investor, kes ei pane firmadesse mitte ainult oma raha, vaid ka teadmisi ja sidemeid.

    Start-up – ajutine organisatsioon, otsiv organism, kus kokku tulnud inimeste meeskond otsib oma toote ja turu sobivust. Kui see on leitud, tulevad äriplaan, kliendid, käive ja kõik muu, ning see on juba küps ettevõte, mitte enam start-up.

    Varase faasi fondifond – riik loob Kred Exi juurde varase faasi fondifondi, eesmärgiks idude kasvatamine ja Eestis hoidmine. Majandusministeerium eraldab aastatel 2014–2020 struktuurifondi rahast KredExi juurde loodavasse fondifondi 60 miljonit eurot. Sellega tekib ka pensionifondidel võimalus investeerida allfondidesse, mis omakorda pakuvad rahastamisvõimalusi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

    Teine murekoht on Kakko sõnul see, et valitsus peaks looma motiveerivamaid maksutingimusi ingelinvestoritele. Ta rääkis, et Euroopa Liidus on 11 riigis võetud kasutusele erinevaid maksulahendusi varase faasi investeeringute soodustamiseks. Viimati valmistasid Taani ja Saksamaa ette äriinglitele maksusoodustuse kehtestamist noortesse uuenduslikesse ettevõtetesse investeerimisel. “Ja näiteks Taani valitsus viib 2016. aastal sisse maksusoodustuse start-up-ettevõtetesse investeerivatele investoritele 87 000 euro ulatuses aastas,” märkis Kakko.
    Ta ütles, et ka Soomes tehti 2012. aasta lõpus maksumuudatus, millega said erainvestorid 2013.–2015. aastal 50% ulatuses maksusoodustust investeeringutelt, mida tehti noorte uuenduslike ettevõtete omakapitali. “Aktsiate võõrandamisel maksustatakse teenitud kasum. Maksusoodustuse saavad Soome maksuresidentidest eraisikud, kes omandavad start-up-ettevõtetes vähemusosaluse,” selgitas Kakko.
    Lähtudes arenenud riikide praktikast peaks Eestis Kakko sõnul samuti maksumuudatuse ettepanekuid kaaluma, et suurendada varase faasi kapitalipakkumist.
    Soodustused tulumaksu ja tööjõumaksude pealt
    Ühe võimalusena tõi Kakko esile tulumaksuseadusesse tehtava muudatuse, mis võimaldab äriinglitel saada investeeringutelt 50% maksusoodustust, kuni 150 000 eurot investori kohta. Seda aga ainult juhul, kui investeeritakse Eestis registreeritud ettevõttesse, mis on suunatud rahvusvahelisele turule ja investeering on tehtud esimese viie tegevusaasta jooksul.

    Maksusoodustuse asemel võiks olla riiklik investeerimisgarantiiAllan Martinson, investor

    See on küll pelgalt mu isiklik arvamus, aga ma ei näe Eestis olulist vajadust investeeringute maksusoodustusteks.

    Praktiliselt kõik inglid, keda ma tean, investeerivad oma ettevõtete kaudu, ja ettevõtte tulumaks on meil teatavasti null. Sellest soodsamaks on raske minna.

    Inglismaa maksusüsteem on teistsugune ja seal selline maksuvabastus tõesti töötab.

    Küll aga võiks kaaluda üht teist instrumenti – riiklikku investeerimisgarantiid, mis lubaks inglitel kindel olla, et halva investeeringu puhul raha täiesti kaduma ei lähe. Seda kasutavad mitmed riigid ja eriti noortel turgudel võib see abiks olla, sest tooks investeerima inimesed, kes seda võib-olla ei julge.

    Tavaliselt on see meede ajutine – inglite turu stardiperioodiks.

    Teine maksusoodustuse ettepanek oleks võimalus Eestis registreeritud rahvusvahelisele turule suunatud start-up’idel saada tööjõumaksudelt 50% maksuvabastust kolme esimese tegevusaasta jooksul. Kakko tõi näite, et Lätis on see soodustus 100%.
    “Mõlemad muudatused annavad eelkõige konkreetse signaali ja sõnumi nii ettevõtjatele kui ka investoritele, et Eestis hinnatakse noorte innovaatiliste ettevõtete pingutusi uute ärimudelite ja turuvõimaluste otsimisel,” kommenteeris Kakko. Tema hinnangul suureneks sellega ka investorite huvi ja võimekus suunata rohkem raha alustava ettevõtluse finantseerimiseks. 
    Kakko ütles, et maksumuudatused on mõeldud toimima erainvestori, mitte fondistruktuuri tasandil. “Meie arusaamise kohaselt ei peaks selline maksusoodustus laienema mitte ainult äriinglite kaasinvesteerimisfondiga seotud äriinglitele, vaid kõigile varase faasi erainvestoritele füüsilise isiku maksustamise tasandil,” märkis Kakko.
    Riik eelistab betoonargumente
    Ambient Sound Investmentsi otseinvesteeringute juhi Margus Uudami sõnul teeb riik riskikapitaliinvesteeringute geograafilise piiramisega kõigile karuteene. “Vastasel korral kaotavad potentsiaalselt kõik – fondijuhil on oluliselt väiksem tõenäosus teha positiivset tootlust investeeringutelt, tema eelised start-up'e rahvusvahelisele turule aidata on väiksemad, negatiivne tootlus peletab turult ära fondiinvestorid ning pettub ka riik ise, olles rajanud kogu projekti kaheldavale vundamendile,” selgitas Uudam.
    Kui mingil põhjusel tuleneb piirang ­Euroopa Liidu tingimustest, siis tuleb Uudami hinnangul tõsiselt kaaluda, kas sellist instrumenti äriinglitele üldse turule tuua.

    Kaasinvesteerimisfondi võiks juhtida äriingel

    Äriinglid sooviksid fondifondi ühe allfondi, äriinglite kaasinvesteerimisfondi juhtimist. Praeguse mudeli järgi võib fondi­valitsejaks sinna valida ka kellegi, kes ei ole äriingel, vaid lihtsalt sobiv fondijuht.

    Kui suur on äriinglite huvi kandideerida sellise kaasinvesteerimisfondi juhiks, sõltub oluliselt fondi plaanitavatest tingimustest ja investeerimisotsuste langetamise mehhanismist.

    Allikas: Eesti Äriinglite Liidu juht Heidi Kakko

    Mis puudutab maksupoliitika muudatusi, siis selles eelistab riik tema sõnul pigem igivanu lahendusi ja sulgeb silmad. “Paraku eelistab riik 1990. aastatel välja töötatud betoonargumente maksupoliitika stabiilsusest,” nentis Uudam.
    Ta märkis, et aastate pärast oleme olukorras, kus lihtsalt oleme sunnitud muutused ette võtma, sest kaotused lähevad Eesti riigi jaoks liiga suureks. Ta lisas, et Eesti ei tohiks muutuda teistel sabas sörkijaks.
    40% investeeringust läheb maksudeks
    Eesti Äriinglite Assosiatsiooni liikme Ivar Siimari sõnul läheb praegu varajases faasis ettevõtetesse investeeritud summadest üle 40% riigimaksudeks. “Muudatused annaks ettevõtjatele lisaaega ettevõtte arendamiseks. See omakorda suurendab olulisel määral tõenäosust, et suudetakse start-up’ist kasvada päris ettevõtteks. Ja kui see tõsiselt õnnestub, makstakse uute töökohtade loomise arvel oluliselt rohkem maksu kahe-kolme aasta perspektiivis,” märkis Siimar.
    Ettevõtlusminister Urve Palo kinnitas, et ministeeriumil on strateegiline eesmärk Eesti start-up-ettevõtete arengule igati kaasa ­aidata, kasutades selleks nii rahastusinstrumente kui ka muid võimalusi. Palo ütles on start-up-ettevõtete arendamisel prioriteet programm “Start-Up Estonia”, mille raames toetatakse alustavaid ettevõtteid koolitamise, nõustamise, mentorluse ja kiirendiprogrammi abiga.
    “Praegune maksupoliitika soodustab oma lihtsuse ja ühetaolisusega üldiselt start-up-ettevõtlust, aga kindlasti väärivad tehtud ettepanekud põhjalikku kaalumist,” märkis minister.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Et saunamõnusid jätkuks kauemaks!
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.