Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsuse maksuplaan hirmutab tarbijaid

    Valitsuse maksuplaan hirmutab tarbijaidFoto: Raul Mee

    Kuigi kaubandusketid ootavad suvekuudeks tarbimise kasvu, siis konjuktuuriinstituudi hinnangul mõjutavad erinevad negatiivsed uudised inimeste tarbimishimu pikemas plaanis negatiivselt.

    Klient vaatab hoolega hindu

    Rimi tegevjuht Anders Torell

    Saame käesoleva aasta kevadkuudega jääda rahule. Maikuu algus on olnud pisut tagasihoidlikum, kuna tarbimine on pisut külmema ilma tõttu möödunud aastale alla jäänud.

    Olulist muutust tarbimises me siiski täheldanud pole. Seega, ei saa me ka tarbijate kindlustunde vähenemist väita. Samas on klient jätkuvalt väga nutikas ning vaatab hoolega hindu. Huvi kampaaniate vastu on jätkuvalt kõrgel.

    Selge on see, et igasugune maksutõus mõjutab otseselt tarbija rahakotti. Seepärast olen ise jätkuvalt seda meelt, et toidu käibemaks võiks olla madalam. Odavam toit ergutaks kindlasti tarbimist.

    Oleme suve osas väga optimistlikud. Avame kohe-kohe uue hüpermarketi Viimsis, kuhu on mitmeid uuendusi planeeritud. Suve hakul valmib ka uuenenud Haabersti Rimi. Loodame, et tarbijad võtavad uued kauplused hästi vastu. Samuti märkame ka seda, et piiriäärsetes linnades on kaupluste müük paranenud. See tähendab seda, et turist leiab üha sagedamini taas tee meie kauplustesse.

    Äribaromeetrid mais
    Töötleva tööstuse ettevõtete kindlustunne mais natuke tõusis, on samal tasemel kui eelmise aasta mais ja endiselt natuke madalam pikaajalisest keskmisest. Viimased 3 kuud toodangu maht küll liikus sesoonsel tõusutrendil, kuid nõudlus püsib alla tavalise taseme, seda nii sise- kui välisturul. Lähema 3 kuu väljavaated on positiivsed, toodangu mahtu loodab suurendada 28% ettevõtteid ja ka töötajate arvu kavatsetakse sesoonile iseloomulikult suurendada. Toodangu müügihinnad ei muutu.
    Ehitusettevõtete olukord on lähenevale ehituse kõrghooajale iseloomulikult paranenud, tööde mahu kasvust viimasel 3 kuul teatas mais 27% ettevõttteid, kuid halvale turukonjunktuurile viitab see, et endiselt on palju (28%) neid ettevõtted, kelle töö maht kahanes. Väljavaated eelseisva 3 kuu osas on valdavalt positiivsed – tööde mahu võimalikust kasvust teatas 49% ettevõtteid. Hinnang tellimuste portfellile on viimaste kuude võrdluses paranenud, kuid tervikuna on tellimusi ikkagi tavalisest vähem (nii väitis 40% ettevõtetest). Ehitushinnad on kerges tõusus.
    Kaubandusettevõtete kindlusunne viimase kuuga ei muutunud on taas parem pikaajalisest keskmisest, kuid võrreldes eelmise aasta sama ajaga on optimism tagasihoidlikum. Terava konkurentsi tingimustes on 13% ettevõtete hinnangul ärikonjunktuur halb. Kõige enam oli konjunktuuri halvaks hindajaid garderoobikaupluste hulgas, kus iga kolmas ettevõte andis halva hinnangu. Müük eelseisval 3 kuul kasvab 54%-s kauplustes.
    Teenindusettevõtete kindlustunne on väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Nii turismisektori kui maanteetranspordiviimase 3 kuu müügikäive on halvem, kui sel hooajal tavapärane ja kuigi lähikuudel nõudlus tingituna suvehooajast paraneb, siis seda varjutab jätkuvalt Venemaa/Ukraina sõja mõju. Hea on konjunktuur infotehnoloogia ja kinnisvara sektoris. Teenindussektor tervikuna ootab lähikuudel nõudluse suurenemist, mis jääb aga tagasihoidlikumaks kui aasta tagasi.
    Tarbijate kindlustunne viimase kuuga langes ja kindlustunde indikaator on jõudmas pikaajalise keskmise lähedale. Langus on tingitud eelkõige oluliselt halvenenud väljavaadetest riigi majandusolukorra suhtes. Viimase kuuga on suurenenud nende vastanute hulk, kelle hinnangul on Eesti majanduse olukord 12 kuu pärast mõnevõrra halvem kui praegu.  
    Perede inflatsiooniootused on järsult kasvanud ja siin on peapõhjuseks ilmselt valitsuse poolt plaanitavad maksutõusud. Hinnates pere rahanduslikku olukorda väitis 50% vastanutest, et tuleb ots-otsaga välja, säästab 44% ja “miinuses elab” 6% vastanutest.    

    Puhkuste hooajal müük kasvab

    Janne Lihavainen, Prisma Peremarketi tegevdirektor

    Maikuu müüginumbrites suuri üllatusi ei ole olnud ning ilmselt neid kuu viimaste päevade jooksul ka ei tule. Usume, et järgmised kuud toovad kaasa endaga müügikasvu. Järgmisel kuul on jaanipäev ning peale seda algab juba puhkuste hooaeg, mil inimeste ostukäitumine on pisut erinev tavapärasest. Samuti on see hooaeg, mil kütte- ja kommunaalkulude osakaalu langemine kulutustes jätab inimestele kätte rohkem raha.

    Ehitajad enam nii optimistlikud ei ole
    Meelis Einstein, Kunda Nordic Tsement juht:
    Tundub, et aasta algus oli soe ja lõpetati eelmisel aastal alustatud projektidega, need andsid esimese kolme kuu mahule väikese kasvu.
    Aprillis paljud raporteerisid juba väiksemaid numbreid kui eelmisel aastal. Mai jookseb praegu ja midagi head ei paista, aga mina olen siiski optimistlik ja tunnen, et aasta kokku võib väike tõus eesti ehitusmahtudes tulla. Selle eelduseks on nn eurorahade lahtiminek.
    Ehituse hind on jah 2015 esimene kvartal võrreldes eelmise aasta sama ajaga õige vähe tõusnud. Suurenenud on tööjõud ja ehitusmasinad, aga ehitusmaterjalide kulu on seevastu langenud. Ma arvan, et 2015 tuleb kerge ehitushinna tõusuga arvestada, sest praegugi on osad materjalide müügihinnad kriitiliselt madalale langenud ja see pole jätkusuutlik, samuti ei saa loota, et tööjõu kulu saab samaks jääda või langeda võrreldes eelmise aastaga.
    Mul pole veel 1 kvartali ehituslubade numbrit, aga 4 kvartal näitas selget tõusu, see annab märku, et plaanis on ehitada rohkem, kas see õnnestub, elu näitab. Pigem ootan tööde mahu kerget tõusu teisel poolaastal. Kui seda ei juhtu, siis arvan, et ega suurt midagi ei juhtu, firmad on harjunud praeguse tasemega ja oodatakse kannatlikult paremaid aegu.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.