Lammutusfirmades kummalised palgavahed

Rahandusministeeriumi lammutava firma Aspen Grupp juht Kaidar Erik kinnitab, et musta palka nad oma töötajatele ei maksa.  Foto: Eiko Kink

Lammutusteenust pakkuvate ettevõtete keskmised palgad erinevad nii palju, et tekitavad küsimusi ümbrikupalga maksmise kohta. Üks, keda konkurendid kahtlustavad mustalt maksmises, on rahandusministeeriumi hoonet lammutav Aspen Grupp.

Kui vaadata 2013. aasta majandusaruannet, siis kiire arvutus näitab, et Aspen Grupp maksis ühes kuus töötajale palka keskmiselt 789 eurot. Läinud aastal tõusis keskmine palk firmas 924 eurole, lisandunud on ka üks töötaja.

“800-900 euroga leiab lihtsa töölise. Seda, kes ekskavaatorit juhiks, ei leia. Alla 1300-1400 euro meest tööle ei saa,” ütles valdkonna kõrgeimat palka pakkuva lammutusfirma Purustaja juht Kuido Kaskla, oletades, et ehk maksab Aspen Grupp osa töötasust ümbrikus.

Võrdluseks saab tuua, et Purustaja ise maksis 2013. aastal ühele töötajale kuus keskmiselt 1734 eurot, Kaskla sõnutsi tõusis keskmine töötasu mullu juba 1800 euro ringi. Tipptasu saavad kaks ekskavaatorijuhti, kelle palgad on vahemikus 2500 kuni 3300 eurot.

Purustaja juht Kuido Kaskla häirib, kui leidub konkurente, kes maksavad palka mustalt. “Meil, kes legaalselt palka maksame, on kulueelis väiksem,” rääkis ta.  Foto: Eiko Kink

Keskmike seas

Aspen Grupi juhatuse liige Kaidar Erik süüdistustega ei nõustu. “Meil on ka nn käsitöölised palgal, kellel on tõesti väiksem palk. Kui kuu keskmine palk on 900 eurot, siis ta äkki ei olegi väga madal? Kui kellelgi on palk 400 ja kellelgi umbes 1500 eurot, siis 900 peakski keskmine olema,” kostis Erik, kelle sõnul saavad tema ja objektijuht palka 1500, ekskavaatorijuhid 800-1000 eurot.

Erik kinnitas, et palka nad mustalt juurde ei maksa. Ta rõhutas ka töölistele mõeldud soodustusi, näiteks tasutakse nende elamiskulud. Erik ütles veel, et rahandusministeeriumi lammutamise võitmine oli neile oluline, töid jätkub objektil augustini.

Miks ei küüni Aspen Grupi palgatase Purustaja omani? “Kellelgi on kindlasti veelgi suuremad palgad. Meie palgatase on lihtsalt selline,” ütles Erik, kelle sõnul kaadrivoolavust turul eriti ei ole. “Kui suudad pakkuda piisavalt palka, siis pole põhjust mujale minna.”

Erik lisas, et teda häiriks, kui konkurent maksaks oma töötajatele palka mustalt. “Kui üks maksab makse ja teine ei maksa, siis on ebaaus konkurents,” põhjendas ta.

Rahandusministeerium suunas küsimused võimaliku ümbrikupalga maksmise kohta Riigi Kinnisvarale, kes omakorda peatöövõtjale Fund Ehitusele. “Ei oska kuidagi kommenteerida,” ütles Fund Ehituse tegevjuht Eiki Rump, kuid lisas, et Aspen Grupp püsib töödega graafikus.

Masinate peal on parimad

Samuti lammutustöödega tegelevas firmas Eldostar saab töötaja keskmiselt 1680 eurot kuus. “Tasun riigile kõik maksud, aga kui võtta erinevate konkurentide aastaaruanded lahti ja tulevad suured kahekordsed vahed sisse, siis saab oma järeldusi teha. Inimesed ju liiguvad, eriti töömehed …” ütles Eldostari juht Ott Silla. “Kuna on loetud arv professionaale masinatel, siis peaks palgatase olema suhteliselt võrdne.”

Lammutustehnikat tundvad mehed saavad kõrgemat palka kui ehitussektoris keskmiselt. “Oskused ja nõuded on neile natuke teised. Nende masinate peal on parimad,” lausus Silla.

Miinimumilähedane palk on kahtlane

Kaido Lemendik, maksuameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja

Nii nagu lammutustöödes, on ka teiste ehitustööde palgatasemed väga erinevad. Kui põhjus ei ole just osaline tööaeg, siis erinevused samasugust tööd tegevatel ametikohtadel tekitavad kahtlust, kas on õigeid andmeid deklareeritud. Põhjendustena tuuakse osalist tööaega, töömehe kvaliteeti, näiteks on alles tööd alustanud, või hoiavad ebaausad konkurendid hindu madalal.

Oleme ehituses viimasel ajal järjest rohkem pööranud tähelepanu miinimumilähedast palka deklareerivatele äriühingutele. Esmased kontrollitulemid näitavad, et õiged tasud on deklareerimata.

2014. aastal oli ehitussektori põhjustatud maksukahju ligi 19,9 miljonit eurot. Sellest ca 12,3 miljonit eurot moodustas käibemaksukahju. Ümbrikupalga maksukaotus oli maksuhalduri hinnangul 7,6 miljonit eurot, mille põhjustasid 2109 ettevõtet.

Erinevate lammutusfirmade majandusaasta aruannetes jääb tõesti silma, et peale Aspen Grupi maksab mõni veelgi väiksemat tasu. Näiteks firma Crushtec keskmine palk oli 2013. aastal 411 eurot, riigihangetel edukal ettevõttel Jäätmeproff 440 eurot.

Erik nentis, et 400eurosed palgad tekitavad ka temas küsimusi. “Ükski ekskavaatorijuht ei ole nõus sellise palgaga töötama. Mina ei suudaks sellega töölisi saada,” kommenteeris ta.

“Seal ei saa üldse mingit kahtlust olla,” usub Kaskla, et enamiku palgast saavad töölised neis firmades mustalt. Ta lisas, et ilmselt õnnestub keelatud ümbrikupalga maksmist tõestada juhul, kui tööline seda tunnistab. “Kui just ei tehta nii rumalalt, et raha üle kantakse. Kui tehingust märki maha ei jää, siis on tõestamine vist sisuliselt võimatu.”

Maksu- ja tolliameti hinnangul viitavad ümbrikupalga maksmisele peale keskmise palga ka muud näitajad. „Teeme selgeks ümbrikupalga rahastamise allikad - varjatud käive ja fiktiivsed kulud - ja siis tegeliku palga. Tõenditeks on siin töötajate ütlused, elustiil ja nii edasi,“ ütles maksu- ja tolliameti pressiesindaja. „Ettevõtjate arvamus ja palgauuringud ütlevad, et alla 700 euro ehitusmees palka üldjuhul ei saa. Ehitusel tegev oskustööline saab 700 eurost märgatavalt rohkem.“

Kui leidub konkurente, kes maksavad palka mustalt, häirib see Kasklat. “Meil, kes legaalselt palka maksame, on kulueelis väiksem,” rääkis ta, seetõttu on ka töid keerulisem võita. Purustaja üritas rahandusministeeriumi lammutama pääseda, kuid peatöövõtja Fund Ehitus vastas, et sai soodsama pakkumise.

Aspen Gruppi ja Purustajat peamisteks konkurentideks nimetanud Crushteci juht Aleksandr Korjagin kirjeldas turu hetkeseisu, aga kui küsimused läksid töötajate palganumbritele, ei tahtnud ta neist rääkida. “Ma ei näe sellel mõtet, sest palk on individuaalne,” ütles Korjagin, kelle firmas teenib üks töötaja keskmiselt 411 eurot palka. “Maksuametil oli ka küsimusi, aga selgitasime ja nad kontrollisid pangaülekandeid, raha liikumist. Pärast seda ei olnud rohkem küsimusi.”

Kui tööd ei ole, on väiksem palk

Silvar Algpeusile, kes juhib Jäätmeproffi, kõlas info firma keskmiselt 440eurose palga kohta veidi ootamatult. “Võib-olla. Keskmise on kindlasti alla ajanud miinimumpalgaga lihttöölised,” selgitas Algpeus ja ütles, et mustalt nad palka ei maksa.

Jäätmeprofi palku ei saa võrrelda Algpeusi sõnul Purustajaga, sest Jäätmeproff on liiga lühikest aega lammutanud. “Hakkasime sellega aktiivsemalt tegelema alles 2013. aasta lõpus. Ekskavaatorijuht saab 800 eurot palka, käsitöölammutajad ostame teenusena sisse. Meil Järvamaal ongi väiksemad palgad.”

Lihttööline saab Jäätmeprofis kätte 300-400 eurot kuus. Kuidas töölised sellise palgaga hakkama saavad? “Aga kust mina tean?” küsis Algpeus vastu. Küsimusele, kas Algpeusile ei paku huvi, kuidas töötaja palgaga välja tuleb, kostis ta: “Kui ta on nõus selle raha eest tööd tegema ja töölisi leidub, siis ei olegi midagi.”

Terasteenuse juht Marek Kaljula astus aga kriitikatule alla sattunud konkurentide eest välja. “Seda peaks võtma objektipõhiselt, sest ei ei tea, kuidas tööd on. Ise selles äris olles tean, kuidas asjad kujunevad. Ehituses on tunnitasu. Kui tööd ei ole, siis on väiksem palk. Tunnitasude arvestamisel ei saa asju mustvalgelt võtta,” lausus Kaljula.

Terasteenus maksis 2013. aastal töötajale keskmiselt 758 eurot kuus, mida nimetas Purustaja juht Kaskla samuti liiga madalaks.

Kaljula hinnangul on maksuamet kõiki lammutusfirmasid külastanud. Terasteenus on ametile paar korda aastas aru andnud. “Palkade kohta ei ole nad midagi öelnud, on vaadanud muid dokumente ja alltöövõtjate asju,” lisas Kaljula, kellele sobivad maksuameti kontrollkäigud. “Saab konkurentsist täpselt aru.”

Hetkel kuum