Idudele maksud kõrged, välisraha kauge

Ruusalepp võrdles TransferWise’i korraldatud vestlusringis oma ettevõtet väikese tehasega, kui vaid tööjõukuludest ja maksudest lähtuda. Ruusalepp oli hämmingus, kui mõistis arvutusi tehes, milliseid suuri summasid Funderbeam, kus töötab täistööajaga 14 inimest, maksudena riigile tasub.

“Pisar hakkas silmanurgast voolama. Investeeringust, mis tuleb kapitalina sisse, maksan igakuiselt vähemalt kolmandiku ära. Ja ega progeja ei tule 1500 euro eest tööd tegema,” tõdes Ruusalepp, et start-up ei saa palgaraha pealt kokku hoida, sest siis kannatab töö kvaliteet, mistõttu võib ettevõtte ülesehitamine luhtuda. “Alustavas ettevõttes sõltub ühest inimesest tohutult palju. Üks inimene peab 120 protsendi ulatuses tööd tegema. Kui ta midagi käkib, on kogu äri käkitud.”

Välisinvestorid helded

“Uhkusetunne on väike asi,” ütles Roonemaa, viidates, et tähtis on majanduslik kasu.

“Arvan, et on ka vale öelda, et Eesti start-upid täna Eesti majandusest väga olulise osa moodustaksid,” märkis Sten Tamkivi. “Olgem ausad, riik ei puutu asjasse.“

“Usun, et peaministri viimane visiit Ameerikasse tõi päris palju positiivseid kontakte. See viib selleni, et riigina saavutame enda jaoks olulist edu,” lisas Andres Kitter, kes töötab LHVs jaepanganduse juhina.

Ruusalepp leidis, et start-upide tegevusest tulevat kasu ei saa ainult rahas mõõta. “Kogemus on tohutu, mille saad rahvusvahelises äris olles. Kasupott on oluliselt laiem kui raha, mis liigub ühelt kontolt teisele.”

Teevad revolutsiooni

Paratamatus on, et idufirmad muudavad ettevõtlusmaastikku. Ruusalepa hinnangul ei ole enam traditsioonilist ehitus-, kaubandus- ning tele- ja kommunikatsioonisektorit. “Nad kõik on kombo erinevatest sektoritest. See, ma arvan, hakkab uut majandust ja uusi ärimudeleid draivima. Muutuvad ka monopolid.”

Ta soovitab tähelepanu pöörata, kuidas start-upid tehnoloogiat aredavad. Ka on Eesti e-residentsusega löönud piltlikult öeldes kirve keset mänguvälja. “Vaadake Bitnationit. Nad loovad nii-öelda kübermaailma – seal saab abielluda, kinnisvara registreerida. See, milline on näiteks kümne aasta pärast meie füüsiline ja virtuaalne maailm, on väga huvitav,” rääkis Ruusalepp. “Ilmselt viivad start-upid oma tehnoloogiatega asja nii kaugele, et riigid hakkavad omavahel konkureerima. Jõujooned mängitakse ümber.”

Kitter nentis, et kohanemine on hädavajalik. “Me ei tohi vaadata ühtegi ettevõtet ega ettevõtlusvormi sajaaastases horisondis nagu Ford on olnud. See on kadunud,” ütles ta.