Idudele maksud kõrged, välisraha kauge

Ruusalepp võrdles TransferWise’i korraldatud vestlusringis oma ettevõtet väikese tehasega, kui vaid tööjõukuludest ja maksudest lähtuda. Ruusalepp oli hämmingus, kui mõistis arvutusi tehes, milliseid suuri summasid Funderbeam, kus töötab täistööajaga 14 inimest, maksudena riigile tasub.

“Pisar hakkas silmanurgast voolama. Investeeringust, mis tuleb kapitalina sisse, maksan igakuiselt vähemalt kolmandiku ära. Ja ega progeja ei tule 1500 euro eest tööd tegema,” tõdes Ruusalepp, et start-up ei saa palgaraha pealt kokku hoida, sest siis kannatab töö kvaliteet, mistõttu võib ettevõtte ülesehitamine luhtuda. “Alustavas ettevõttes sõltub ühest inimesest tohutult palju. Üks inimene peab 120 protsendi ulatuses tööd tegema. Kui ta midagi käkib, on kogu äri käkitud.”

Küll aga on kaheksa aastaga Eesti idudesse välisinvesteeringuid tehtud kokku 170 miljoni euro ulatuses, kuigi sellest suure osa võtab endale TransferWise. Kui 2006. aastal tehti esimesed start-up-investeeringud, meenutas Ruusalepp, siis olid need 100protsendiliselt Eesti kapitalil põhinevad. Selle aasta andmed näitavad, et nüüdseks on Eesti osa langenud 15 protsendile. “Kui vaadata väliskapitali kvaliteeti, siis ajas see vaid tõuseb,” kiitis Ruusalepp.

Idufirma Eestis hoidmine ei ole nii lihtne kui pealtnäha tunduda võib. Ruusalepp tõi näite, kus Funderbeam viis oma peakontori Suurbritanniasse, sest kapitali toomine Eestisse oli väga keeruline. Kui firma oli veel Eestis, siis pidi välisinvestor Eestis pangas näiteks konto avama.

“Kuigi saime LHVst kliendihalduri, kes meiega tegeles, siis ikkagi oli see protsess väga pikk. Lõpuks otsustasime, et viime kontori UKsse, enne kui rahast tühjaks jookseme,” kirjeldas Ruusalepp raskusi, mis teda tabasid.

Skype-i endisele juhile ja idu Teleport loojale Sten Tamkivile teevad tõsist muret ühiskonnas valitsevad pinged, mis hakkasid kerima kooseluseaduse vastuvõtmisega, tipnedes praeguste vaidlustega, kas on õige pagulasi Eestisse lubada.

“Põgenike-teema hullus on läinud sinnani, kus Iraani-tüübid sõimatakse läbi, sest nad on Eesti tüdrukuga tänaval. See tähendab, et minu järgmised kümme töökohta ei pruugi siia tulla. Siis on täiesti tuksis. See on asi, mis algab haridussüsteemist ja poliitilisest kultuurist. Kui minu töötaja tänaval peksa saab, on see tohutu probleem,” rääkis Tamkivi.

Idufirmadele heidetakse sageli ette, et ühel hetkel, kui investeeringud on ära tasunud, pole enam tegemist Eesti ettevõttega – edukas start-up ostetakse ära, nagu on läinud TransferWise’i ja Skype’iga. “Miks me soojendame teid siin?” esitas provokatiivse küsimuse vestlusringi juhtinud ajakirjanik Henrik Roonemaa.

“On hea tunda, et eestlased on midagi ära teinud. TransferWise’ näitel on väga raske ära võtta, kus ettevõte tekkis,” kinnitas TransferWise’i arendusjuht Alvar Lumberg.

“Uhkusetunne on väike asi,” ütles Roonemaa, viidates, et tähtis on majanduslik kasu.

“Arvan, et on ka vale öelda, et Eesti start-upid täna Eesti majandusest väga olulise osa moodustaksid,” märkis Sten Tamkivi. “Olgem ausad, riik ei puutu asjasse.“

“Usun, et peaministri viimane visiit Ameerikasse tõi päris palju positiivseid kontakte. See viib selleni, et riigina saavutame enda jaoks olulist edu,” lisas Andres Kitter, kes töötab LHVs jaepanganduse juhina.

Ruusalepp leidis, et start-upide tegevusest tulevat kasu ei saa ainult rahas mõõta. “Kogemus on tohutu, mille saad rahvusvahelises äris olles. Kasupott on oluliselt laiem kui raha, mis liigub ühelt kontolt teisele.”

Paratamatus on, et idufirmad muudavad ettevõtlusmaastikku. Ruusalepa hinnangul ei ole enam traditsioonilist ehitus-, kaubandus- ning tele- ja kommunikatsioonisektorit. “Nad kõik on kombo erinevatest sektoritest. See, ma arvan, hakkab uut majandust ja uusi ärimudeleid draivima. Muutuvad ka monopolid.”

Ta soovitab tähelepanu pöörata, kuidas start-upid tehnoloogiat aredavad. Ka on Eesti e-residentsusega löönud piltlikult öeldes kirve keset mänguvälja. “Vaadake Bitnationit. Nad loovad nii-öelda kübermaailma – seal saab abielluda, kinnisvara registreerida. See, milline on näiteks kümne aasta pärast meie füüsiline ja virtuaalne maailm, on väga huvitav,” rääkis Ruusalepp. “Ilmselt viivad start-upid oma tehnoloogiatega asja nii kaugele, et riigid hakkavad omavahel konkureerima. Jõujooned mängitakse ümber.”

Kitter nentis, et kohanemine on hädavajalik. “Me ei tohi vaadata ühtegi ettevõtet ega ettevõtlusvormi sajaaastases horisondis nagu Ford on olnud. See on kadunud,” ütles ta.