Eesti ostaks rahahädas Kreeka relvi

Eesti Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Jonatan Vseviov ütles Politicole, et Eesti võiks sellistest asjade käigust huvitatud olla. „Kui mõni NATO liitlane peaks hakkama müüma enda üleliigset kasutatud varustust, mille omastamine langeks kokku meie kesk- ja pikemaajaliste vajadustega, siis muidugi me mõtleksime selle ostmise peale,“ rääkis Vseviov. „Mitmel juhul oleme me seda juba teinud,“ lisas ta.

Ränk majanduskriis paneb Kreekat kärpima kulutusi ka kaitsevõimekuse arvelt. Kreeklaste vaenulik ajalugu Türgiga on teinud selle aga eriti valuliseks.

Alates kriisi algusest 2009. aastal on Kreeka vähendanud enda sõjaväe eelarvet 54%. See tähendab, et Kreeka on olukorras, kus nad küll saavad maksta palka enda 109 000 pealisele armeele, kuid millegi muu jaoks raha suurt üle ei jää. Juba tehtud kärped hooldus- ja varustuskuludelt tähendavad, et sõjatehnika seisab kütusenäljasena sõjaväebaasides. Sealhulgas ka suur osa 2003. aastal Saksamaalt ostetud 170st Leopard-2 tankidest.

Hiljutistel võlakõnelustel pakkus Kreeka peaminister Alexis Tsipras võlaandjatele välja plaani 200 miljoni euroseks kaitsekulutuste kärpeks, millele võlaandjad vastasid omakorda 400-miljonilise nõudmisega. Arutelu sai lõpu, kui Tsiprase paremäärmuslasest kaitseminister Panos Kammenos ähvardas isegi 200 miljonilise kärpe puhul koalitsioonist lahkuda. Nädal hiljem avaldas Tsiprase valitsus teate, et edasisi kaitsekärpeid ei tehta.

Kuigi kreeklased on kriisi jooksul massiliselt protestinud nii võlakõnelustel tekkinud küsimuste poolt ja vastu, on armee rahastamise küsimust säästetud. Ajakirjaniku Matthaios Tsimitakise sõnul mõistavad inimesed kaitsekulutuste vajalikkust, just pikaaegse Türgipoolse agressiivsuse pärast. „Hoolimata sellest oleks suur enamus kreeklastest nõus kärpima kaitsekulutusi, kui Euroopa Liit suudaks garanteerida Kreeka piiride säilimise,“ ütles ta.

Hoolimata kuus aastat väldanud kärbetest, moodustasid Kreeka kaitsekulutused eelmisel aastal siiski 2,3-2,4%, mis on tugevalt üle NATO keskmise (eelmisel aastal 1,5%). Prognooside kohaselt ei lange see number ka tänavu, portaali Businessinsider sõnul võib see hoopis kümnendiku võrra tõustagi.

Ekspertide sõnul tekitaks Kreeka lahkumine eurotsoonist kaitsejõududele suuri probleeme. „Kui me läheme tagasi drahmi juurde, oleks see meie kaitsevõimekusele tappev hoop, kuna me impordime praktiliselt kõike,“ ütles Thessaly ülikooli majanduse professor Christos Kollias.