Tööstuse ja kaubanduse poolaasta - võitjad ning kaotajad

Teistest paremini on läinud töötajate arvult ja toodangumahult suurematel tegevusaladel. Jaekaubandus kasvab endiselt kiires tempos, kuid on tasakaalus palkade ja hoiuste kasvuga.

Täna avaldas statistikaamet andmed kaubanduse ja tööstuse juuni müüginumbrite kohta, mis lubab aasta esimesele poolele joone alla tõmmata ning küsida, kuidas Eesti ettevõtjatel läheb?

Esmalt tööstusest – kahjuks ei suutnud ka juuni positiivselt üllatada ja Eesti tööstustoodangu mahud liiguvad negatiivses trendis.

Aasta esimestel kuudel paari protsendini küündinud toodangukasv peatus aprillis ja juunis oli indeks juba 3 protsendi võrra miinuses. Viimastel kuudel on sellesse negatiivselt panustanud energiatootmine: elektrienergia ja kuumaveevarustuse tegevusala toodangumahud kahanesid esimeses kvartalis 3 ja teises 17 protsendi võrra.

Suurtööstused paremas seisus

Poolaasta kokkuvõttes on tööstustoodangu maht samal tasemel 2014. esimese poolaastaga. Töötlev tööstus on esimese poolaasta põhjal veel protsendi võrra plusspoolel, kuid ka seal on viimastel kuudel toodangumahud aastavõrdluses langenud. Tähelepanuväärse asjaoluna on paremini läinud olulisematel tööstussektoritel, kus töötab rohkem inimesi ja mis annavad suurema osa tööstustoodangust.

Hõivatud inimeste arvult suurimad tööstussektorid, metalltoodete tootmine ja puidutöötlus, on 2014. esimese poolaastaga võrreldes toodangumahult plussis vastavalt 4 ja 7 protsendi võrra. Samuti väga oluline tööandja, toiduainetööstus, on küll poolaasta kokkuvõttes protsendi võrra miinuses, kuid näiteks liha- ja kalatoodete alategevused on näidanud üllatuslikult head kasvu.

Mõlemas kvartalis on 5 protsendi võrra kasvanud ka mööblitööstuse toodang, mis samuti paljudele eestimaalastele tööd pakub. Hõivelt veidi väiksem, kuid toodangumahult väga suur elektroonikatööstus on poolaastaga tootmismahtu suurendanud lausa 11 protsendi võrra, kuid peamiselt toimus tõus esimeses kvartalis. Enamusel teistel, just toodangumahult ja töötajate arvult väiksematel, tegevusaladel tööstustoodang aga kahanes.

Iseenesest tuleb Eesti majanduse jaoks oluliste tööstusharude keskmisest paremaid tulemusi pidada positiivseks – see näitab, et aladel, kus oleme tugevad, on võimalik edukas olla ka kehvapoolse välisnõudluse tingimustes. Samas suurendab tulude kontsentreerumine üksikutele tegevusaladele selgelt ka riske, mistõttu on laiapõhjaline kasvu taastumine väga vajalik.

Jaekaubandusel hoog sees ja hoiused kasvavad

Erinevalt tööstusest ei näita jaekaubandus jätkuvalt märke hoo mahavõtmisest. Kui aprillis kasvas jaemüük aastases võrdluses 6 ja mais 8, siis juunis lausa 10 protsenti. Poolaasta kokkuvõttes on hinnamuutusega korrigeeritud müügimahud tõusnud 8 protsendi võrra. Tarbimist on seni soosinud kiire reaalpalga kasv, mis aasta esimeses kvartalis oli 5,4 protsenti. Teise kvartali palgastatistika ilmub alles 1. septembril, kuid suure tõenäosusega küündib reaalpalga kasv ka sellel kvartalil 5 protsendini.

Nende rahustuseks, kes uut tarbimisbuumi kardavad, võib öelda, et sama hooga kasvavad ka eraisikute hoiused pankades. Alates 2014. aasta algusest on majapidamiste hoiused suurenenud stabiilse 8-protsendilise tempoga. Kõige kiiremini on jaemüük suurenenud posti või interneti teel tellitud kaupade seas.

Nagu viitab sellenädalane uudis suure postimüügikaubamaja Anttila sulgemisest, on ostlemine suundumas siiski peamiselt internetti. Kui täna sunnib internetikaubandus uksi sulgema otseseid konkurente, kes kaupasid vanamoodsa postikataloogi abil müüsid, siis ilmselt ei ole kaugel ajad, kui ka paljud teised jaekaubandusettevõtted ärimudelit muutma peavad hakkama. Teiste hulgas on nüüd asunud jõuliselt internetipoode arendama ka Eesti spordikaupade müüjad ja mitmed supermarketiketid. Et internetikaubandus on rahvusvaheline äri, tuleb loota, et alustatud pole liiga hilja.