Damodarani tabelist raamatust „Narratiiv ja numbrid“ sai minu investeerimisfilosoofia nurgakivi. See aitas mul paremini mõista, miks ettevõtteid ei saa mõõta sama mõõdupuuga – ja millise riski ma tegelikult võtan.
Foto: Liis Treimann
Tegemist on New Yorki ülikooli Sterni ärikooli finantsprofessori ja ettevõtete väärtuse hindamise eksperdi Aswath Damodarani tabeliga ettevõtte elutsüklist, mis pärineb raamatust „Narratiiv ja numbrid“, mille omal ajal eesti keeleski kirjastasin.
Tänavune aasta on olnud minu portfellile vilets. Oma suurimatesse positsioonidesse usun endiselt edasi, sest need ettevõtted ei ole kehvemaks muutunud. Paraku pole ma olnud piisavalt terane, et väiksemate positsioonide probleeme arvesse võtta ja kiirelt müügiotsust teha.
Numbreid kokku lüües imetlesin mõnuga oma portfelli juulikuu võitjaid, kes ootamatult üheskoos mu portfellis juhtohjad enda kätte võtsid ning korraliku rahanutsu koju tõid.
Juhtidel on aeg küsida, mida kestlikkus nende ettevõttele tegelikult tähendab. Muutuv ärikeskkond eeldab, et kestlikkusest saab tööriist, millega tugevdada oma meeskonda, partnereid ja äri vastupanuvõimet.