Virge Haavasalu • 13. august 2015 kell 14:00

Maxima 10 miljoni tüli jõudis Eestis kohtusse

Maxima logo, Smuuli tänava Maxima XX  Foto: Andras Kralla

Maxima kaubandusketi suuromaniku Nerijus Numaviciuse äripartner Mindaugas Marcinkevicius kaebas Numaviciuse Harju maakohtusse, et sisse nõuda pea 10 mln eurot tütarettevõtte müügist tekkinud kahju.

Täna sisse antud hagi nõuab Maxima grupiga seotud ettevõtte Klarus Group Holdings OÜ juhatuse liikmetelt Margus Lentsiuselt, Ingrida Mikenaitelt ja grupi suuromanikult Nerijus Numavičiuselt solidaarselt Maxima grupi väikeosaniku Marcinkeviciuse ettevõtte Taikos Projektas UAB kasuks välja kahju hüvitist summas 9 630 362 eurot. Lisanduma peaks veel viivis.

Hageja ehk Marcinkeviciuse Leedu firma Taikos Projektas UAB esitas hagiavalduse pärast seda, kui koos tegutsedes viisid eelnimetatud isikud ehk kostjad Marcinkeviciusele kuuluva Klaruse osaluse (pea 8%) turuväärtuse alla, võõrandades kaudselt Klaruse kontrollitava tütarettevõtte Franmax UAB 4 363 2000 euroga sel suvel Luksemburgis registreeritud ettevõtele Carson l.a r.s. Müügitehingust saadud summa on kordades all turuhinda, milleks on 166 000 000 eurot, seisab hagiavalduses.

Franmax UAB-sse oli põhimõtteliselt koondunud kogu Maxima grupi intellektuaalne vara ja õiguspool - frantsiisid, kaubamärgid ja väärtuslik osa Maxima grupist. Selle ettevõte aga võõrandas enamusosanik Numavičiuse kontrolli all olev juhatus tema endaga seotud ettevõttele.

Maksima jaekaubandusketi omanike vaidlus on olnud äge ja kestnud juba mõnda aega. Ka varem on pooled proovinud kokku leppida, aga edutult.

Kui kohtunik peaks hagi menetlusse võtma, siis esindab kohtus Marcinkeviciust advokaadibüroo Sorainen

Eile kirjutas Äripäev, kuidas Mindaugas Marcinkevicius tuli nädal tagasi välja karmide süüdistustega oma äripartneri, Leedu rikkaima mehe Nerijus Numaviciuse vastu. Väidetavalt on Numavicius välja töötanud keerukaid skeeme, kuidas ettevõtetest raha kantida ja maksudest hoiduda ning võimalikult suur osa tulust enda taskusse pista.

Aastaid kestnud skeemitamine olevat tekitanud maksukahju kokku 208,5 miljonit eurot. Sellest 71 miljonit võib otseselt puudutada Eestit.

Hetkel kuum