Alyona Stadnik • 12 september 2015

Uus laenukeskkond tahab kaasata ainult Eesti raha

Endine kinnisvaraärimees Swen Uusjärv ütles, et pangad ei rahasta Eesti ettevõtlust ja selle tühimiku täitmine on uue laenukeskkonna eesmärk.   Foto: Andres Haabu

Endine kinnisvaraärimees Swen Uusjärv koos meeskonnaga on alustanud ette­võtmisega investoriteliit.ee, mille eesmärk on luua uus laenukeskkond, mida kontrollib ainult Eesti kapital.

Heikki Moik. Hariduselt majandusinsener, juhtinud erinevaid ette­võtteid alates 1991. aastast. Töövaldkonnad on ettevõtete juhtimistegevuses osalemine, eelarvete väljatöötamine, äriaruannete koostamine, investeeringute ning äriprotsesside analüüs.

Margus Pärn. Õppinud ökonoomikat ja finantsjuhtimist ­Tallinna tehnikaülikoolis ja EBSis ning ­IT-võrkude administreerimist ­­IT kolledžis. On olnud Mainori kõrgkooli juhtimisarvestuse ja rahvusvahelise finantsjuhtimise lektor, töötanud finantsjuhina suurtes tootmisettevõtetes AS Norma, AS MAAG Grupp, juhtinud hulgi- ja jaekaubandusettevõtteid AS Sales-Star ja Maxima Eesti OÜ.

Swen Uusjärv. 1996. aastal asutanud kinnisvara vahendusettevõtte Kinnisvarakeskus, mis tegutseb senini. Kinnisvarakeskus on vahendanud Swen Uusjärve juhtimisel üle 2500 objekti Eestis. Aastatel 2006–2008 oli Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuses, aastetel 2005–2011 Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige.

Investoriteliit.ee taga on investeerimisfirma SwistBankers ja selle meeskond. Uusjärv ütles, et tema investoriteliit.ee-ga igapäevaselt ei tegele, seda juhivad Heikki Moik ja Margus Pärn.

Moik rääkis, et mõni aasta tagasi Eestis põhimõtteliselt polnudki sektorit, mis ettevõtteid paindlikumalt rahastaks. “See protsess on väga alguses, ka Euroopas. See on meie võimalus edendada ettevõtlust Eestis ja viia seda oskust Euroopasse nii, et raha tuleks või jääks koju.” Tema sõnul näeb pikaajalisem strateegia ette väljundi, mis on suunatud otse võimalikele investoritele. “Mitte, et peaks vahepeal sõitma Rootsi investoritega suhtlemiseks luba küsima,” selgitas Moik.

Uusjärv lausus, et nad tahavad elavdada Eesti ettevõtlust, sest pangad ei finantseeri väikseid ettevõtteid. Nad tahavad olla alternatiiv neile, kes otsivad kapitali. 

Moigi sõnul on ettevõtte suurem eesmärk asutada uus ühisrahastusportaal, mis tegeleb nii laenude kui ka omakapitaliga. Raha läheks ettevõtetesse, kes kriteeriumitele vastavad. Ta märkis, et täpsemad tingimused on väljatöötamisel. “Luua keskkond, mida kontrollib ainult Eesti kapital. Koondada infot ja korraldada seminare investeerimise-ettevõtluse kohta,” loetles ta eesmärke. “Koondada väikeinvestoreid ja teadvustada neile, et ka ettevõtetesse on võimalik investeerida ja seda just varases arengujärgus, valdavalt enne noteerimist.”

Pangad peavad riskantseks

Moigi hinnangul seondub investeerimine kui sõna praegu väärtpaberite ja aktsiatega, kuid nemad soovivad seda teiste võimalustega tasakaalustada. “Üürikorterid, rahavoo üüripinnad, ettevõtete laienemised Euroopa Liitu ja omakapitali vajadus. Pakkuda ettevõtete omanikele abi osakute ostul-müügil ja rahastamisel. Kõik, mis seondub “väiksema” raha ja keeruliste asjadega, millega pangad mingil arusaamatul põhjusel ei saa või ei taha tegeleda,” rääkis Moik.

Loeb usaldus Andro Roos, Tartu hoiu-laenuühistu juht

Päris mõistlikud ettevõtmised ei pruugi praegu laenu saada, sest nad ei lähe panga strateegiaga kokku. Näiteks energiamajandusel ja taolistel valdkondadel on suurematest pankadest raskem laenu saada. Kui keegi tahab ehitada tuuleparki, siis Eesti pankadest on keeruline laenu saada. 

Meie peamiselt finantseerimegi ettevõtlust, tarbimislaene anname minimaalselt. Oleme andnud laenu põllumajandusele, puidutööstusele, energiamajandusele, kaubandusvaldkondadele. 

Laenu andmine ei ole eesmärk omaette, pigem on küsimus selles, et hoiustajatele ega laenajatele ei oleks intressimäär nii suur. Mõned hoiu-laenuühistud võtavad hoiustajatelt kopsaka intressiga raha sisse ja teistpidi sama intressiga laenu ju anda ei saa. Kas nüüd uusi laenuandjaid peaks juurde tulema, aga  pigem peaks keskenduma mastaabile ehk et olemasolevad laenuandjad kasvaksid.

Inimesed ei torma praegu kõrge intressi juures oma sääste hoiustama, loeb ikka usaldus. Küsimus on ka selles, kuidas seda raha paigutatakse.

Miks pangad pole altid raha andma, on Moigi sõnul ilmselt seetõttu, et oleme nn idabloki riik ja meie riskiaste seda ei võimalda, samuti finantspoliitika, mida juhitakse Eestist väljast. Moik lisas, et need, kes on näinud suurte pankade rahastamisaluseid, teavad, et valdavalt saab ettevõtja raha, kui ta seda enam ei vaja või omab palju kinnisvara. “Kui sa aga oled arhitekt ja sul on veel 3–4 kolleegi, siis pole praegust rahastusloogikat arvestades sellel ettevõttel mingit väärtust. Kas see on ikka nii?” küsis ta.

Esimese tegevusaasta eesmärk on saada valmis rahvusvaheline ühisrahastusplatvorm. “Rahvusvahelist nime on veel vara avaldada,” märkis ta. Samuti ei tahtnud ta avaldada ettevõtete nimesid, kes on juba nende raha saanud.

Artikkel põhjustas raskusi

Äripäev kirjutas 2011. aastal, et võlgades kinnisvaraärimees Swen Uusjärv kutsub koos rahandusministri Mart Opmanniga investeerima ettevõttesse Swizzbankers, mis hullutab suure aastatootlusega. Samal ajal oli hulk Uusjärve kinnisvarafirma arendusi sundmüügis. Swizzbankers avaldas Äripäevas reklaame pealkirjaga “Otsime raha” ja lubas tootluseks 12–25% aastas ning otsisid rahakaid inimesi, kel oleks 1–3 aastaks võimalik investeerida 30 000–250 000 eurot. Toona tundis huvi selle ettevõtte vastu ka finantsinspektsioon. Aasta hiljem muutis ettevõte nime Swistbankersiks.

"Arvestades sellega, mis reklaami me saime, siis selles mõttes on läinud hästi – oleme elus," kommenteeris Uusjärv. "Ausalt öeldes mõjus see artikkel väga halvasti. Kõik need aastad, mis on artiklist möödas, tegelen ma selle artikliga jätkuvalt iga päev." Tema sõnul on inimesed, kes tol ajal investeerisid 12–15 protsendiga, saanud nüüd sadu protsente tootlikkust.

Uusjärv ütles, et on ettevõtja ja kui majandust tabab kriis, siis igasugune ettevõte paneb lõpuks uksed kinni. "Alati, ükskõik mis ka ei ole, tuleb ette vigu," sõnas ta. "Kui kolm aastat keegi ei osta seda, mida sa müüd, siis ei tohi öelda, et inimene on paha, tuleb vaadata kogu konteksti."

Mart Opmanni äriregistri järgi enam juhatuses ei ole. "Sest tekkis selline mõõn, kus me ei saanud enam midagi teha. Ta ei pidanud enam pingele vastu, tal oli väga raske midagi müüa pärast seda artiklit," selgitas Uusjärv.

Hetkel kuum