Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uusjärv: viime kokku alternatiivsed rahastamisvõimalused

    Investorite Liidu üks asutajatest Swen Uusjärv Foto: Andras Kralla

    Investorite Liidu üks asutajatest Swen Uusjärv näeb ühe lahendusena alternatiivbörsi käima tõmbamiseks seda, et alternatiivsed rahastamisvõimalused, sh ühisrahastusplatvormide investeeringute järelturg, on mõistlik omavahel kokku viia.

    „Alternatiivbörsil kauplemist on olnud vähe seetõttu, et ei ole piisavalt pakkumisi,“ sõnas Uusjärv. „Pakkumiste vähesus on tingitud alternatiivsete pakkumiste rohkusest ja välisinvestoritepoolne jõuline ettevõtetele kaasaaitamine või ülevõtmine ja avalikuks ettevõtteks muutumine ei pruugi siis enam olla huvitav.“
    Ta tõi näitena, et pankade laenuraha on piisavalt odav ja start-up'id sellele ei klassifitseeru. „Võib-olla peaksime võõrkapitali kaasamise asemel laiendama hoopis Eesti investorite ja koostööpartnerite ringi alternatiivbörsi kaudu,“ märkis Uusjärv.
    Ta peab avastamata võimaluseks investeerimist start-up'idesse. „Uute nägemuste revolutsiooniline pealetung võib-olla ei mahu meie igapäeva reaalsusse täna, kuid on homne päev, seda on juba tõestanud ühisrahastused, kellest mõni kogub sadu tuhandeid tundidega,“ sõnas Uusjärv. „Iga ettevõtja teab, et tänasel päeval tulevikku panustamine on mõistlik plaan. Järele lohisejaid ootab stagnatsioon.“
    Iga ühisrahastusportaal püüab Uusjärve sõnul luua oma versiooni ja mõelda välja, kuidas oma platvormi kaudu muuta raha likviidseks. Uusjärv pakkus välja, et ühisrahastusplatvormide rahakogumise lõppedes võiks kõik investorid listida alternatiivbörsile. „Kuna osalus pannakse kaubeldavaks, siis tekib teoreetiline likviidsus suuremal turul kui kokkulepe paari investori või portaali vahel,“ selgitas ta. „See annab investeeringutele parema läbipaistvuse ning paneb ettevõtjaid rohkem eesmärgipõhiselt tegutsema. Samas jääb nn edukuse algus ühisrahastusportaali ja noteeriva ettevõtte kanda.“
    Praegu on Eesti erainvestorid Uusjärve sõnul väheaktiivsed seetõttu, et võimalusi, kuhu raha investeerida, on tagasihoidlikult ja finantsinstrumentide ülereguleeritus takistab uue raha kaasamist. „Võimaluste ja uute ideede puudumine on viinud meie ühiskonna nii kaugele, et hoiustel on raha liiga palju ja madala tootluse tõttu sööb inflatsioon selle ära. Pole kaugel aeg, kui inflatsioon võib olla kõrgem kui tähtajalise hoiuse intress,“ märkis ta.
    Finantsinspektsiooni uuring näitas, et 2015. aastal eelistati hoiuste puhul endiselt hoida raha arvelduskontol, mitte tähtajalisel hoiusel. Samuti näitas uuring, et Eesti eraisikute varadest moodustasid 61% ehk 5,7 miljardit eurot eri liiki hoiused ning 30% ehk 2,7 miljardit eurot kohustuslike pensionifondide varad. „Hoiustel seisev raha on kasulik paraku vaid pankadele, samas intresside väike hind näitab, et osa panku pole ka hoiustest huvitatud,“ lausus Uusjärv. „Äärmisel juhul jääb raha väärtus samaks, pigem makstakse nn virtuaalses seifis kapitali hoidmise eest „kapi omanikule“ peale.“
    Skeptikutele, kes kapitali kaotuse hirmus tahavad valida kõige turvalisema raha hoiustamise viisi, ütles Uusjärv, et liiga suure riskiga ettevõtted ei pääse nagunii börsile. „Vajalik on täita finantsinspektsiooni nõuded. Need, kes sinna klassifitseeruvad, on ikkagi elujõulisemad ettevõtted,“ ütles Uusjärv. „Sellest tulenevalt on alternatiivbörsil noteeritud ettevõttesse investeerimine tunduvalt mõistlikum ning riskivabam ja kui seda saaks teha koostöös ühisrahastusportaalidega, oleks investeeringule tagatud järelturg ja likviidsus.“
    Peamiseks põhjuseks, miks ettevõtted ei ole tahtnud minna alternatiivbörsile, on Uusjärve sõnul olnud see, et ainuüksi listimisest ei piisa. „On vaja ka investoreid, kes sind märgivad, ja enamik investoreid, kes on hetkel börsil, on väiksema pingetaluvusega, killustunud ning tahavad teenida spekulatiivset tulu ehk võita positsiooni võtmise pealt lühiajalist tulu, mitte käia ettevõttega pikemalt kaasas,“ sõnas ta. Lahendus uute investorite leidmise probleemile on Uusjärve sõnul praegu ühisrahastusse investeerijad. "See ongi see võti, kus on olemas juba toimivad süsteemid, mis võimaldavad miljon eurot koguda kokku sisuliselt päevadega, kui su eesmärk on adekvaatne ja investorid usuvad eesmärki ning selle teostajaid,“ lausus ta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.