Köögiviljaturul müüakse võõrast kraami kodumaise pähe

16. september 2015, 19:30
Lapsest saati põllumajandusega tegelenud Meelis ja Piia Tiigemäe said oma Rebase talust tänavu korraliku saagi.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20150916/NEWS/150919737/AR/0/-Meelis-ja-Piia-Tiigemäe.jpg

Väiksematele köögiviljakasvatajatele pole niivõrd mureks tänavune jahedavõitu suvi, kui tarbijate kahanev huvi kodumaise kraami vastu ning välismaine kaup, mida müüakse kodumaise pähe.

Järvamaal ­Rebase talu pidav Piia Tiigemäe ütles, et olematute Eesti talude nime all müüakse kaupa, mis on kas ostetud kokku või välismaine. “Ja seda müüakse kui omatoodangut! Seda teevad ka suured tuntud Eesti tootjad,” pahandas Tiigemäe. “Mõni tootja on ilmselt viinud oma tootmise lõunapoolsetesse riikidesse,” lisas ta muiates. Kuidas muidu seletada, et siin kasvanud toidu sildi all müüakse sorte, mis tegelikult Eestis klimaatiliselt ei kasvagi.

“On esinenud vähemalt üks juhtum, kus kaubanduskett tellib Eesti tootja käest pakendamisteenuse välismaisele kaubale, suunates selle müüki siis Eesti kaubana,” märkis ta. Tegemist oli värske kartuliga ajal, mil selle hind oli varakevadel veel kõrge.

Katruliga meelitatakse klient poodi

Kaubandusketid on Tiige­mäe sõnul teinud odavast kartulist tarbija poodi meelitamise vahendi, kartulit müüakse kohati ostuhinnaga ja kvaliteet ei ole siis enam oluline.

“Küll aga on kasvanud inimeste osakaal, kes soovivad osta kaupa veebi kaudu, kulleri ja postiga,” ütles ta. Veebimüüki on aga Tiigemäe sõnul hakanud ära kasutama olematu tootmisega “talud”, mis võtavad veebi kaudu tellimusi, mille komplekteerivad kokkuostu teel saadud kaubast.

Inimesed hindavad kohalikku toitu, aga selle tarbimist takistab kõrgem hind ja tarbija madal palgatase,” lisas ta. Hea on aga see, et lõpuks ometi on avanenud võimalus PRIA toetusi saada ka väiketootjatel.

Pärnumaal Saarde vallas tegutseva OÜ Metste Aiandustalu omaniku Katrin Pärna sõnul jääb ettevõte aastaga üldjoontes rahule. Metste Aiandustalul on väikese tootmismahu juures palju kaubaartikleid – kevadel taimed, hiljem juba köögiviljad. Riskid on hajutatud. “Tõttöelda pole meil seni päris ikaldusaastat ette tulnudki,” lausus Pärn.

Kadu polnudk

Nii võib ta tänavuse saagiga rahule jääda, olgugi et kevad oli pikk ja jahe ning suvi kuiv. “Näiteks sibulasaak on enam kui hea,” lisas Pärn. “Külvasime aed- ja põldoa mitmes järgus, saagikorjamine sujus pikema aja peale ning saagikadu peaaegu polnudki,” kiitis ta.

Metste talu müüb kaupa tootmiskohas, laatadel ja taluturul. “Hooajal viime väiksemaid köögiviljakoguseid taluturule ning maitse- ja köögiviljataimi lillepoodidesse,” märkis Pärn.

Vaatamata kindlale sammule ei kavatse aiandustalu väga palju suuremaks paisuda, viimasel aastal on veidi suurendatud vaid sibulakasvatuse osakaalu. Tulevikus on ettevõttel siiski plaanis pakkuda omatoodangut ning tasapisi selle nimel ka tegutsetakse. “Loodame oma kliente juba kevadel millegi huvitava ja kasulikuga üllatada,” märkis Pärn.

Raske töö kannab vilja

Kivimurru talu tegemised on koondunud nime alla OÜ Anneli. Omaniku Anneli Aasna sõnul ei tule köögiviljakasvatajatele midagi kergelt.

“Mullu oli juulis kuumus ja põud, tänavu jällegi oli vihma liiast ja ka õhutemperatuur ei kannatanud kriitikat. Rõõmu teeb siiski see, et olen vaatamata kõigele loodetud saagi kätte saanud,” rääkis Aasna.

Köögiviljakasvatus nõuab Aasna sõnul palju hooajatööliste abi, ilma selleta saagi­koristusel hakkama ei saaks. “Ka sellega oli meil õnne – töökäsi jagus,” lisas ta. Lisatööjõust peab lugu ka Metste Aiandustalu, kus on tänavu esimest aastat praktika ajal abiks Pärnumaa Kutsehariduskeskuse aedniku õppe­ala õpilased.

Aasna müüb suurema osa toodangust tööstusele ja sõlmib tarneteks lepinguid igal aastal. Mullu ja ka tänavu kulub palju raha masinatesse, et vähendada käsitsitöö osakaalu. Aasna täheldas, et investeeringute tegemiseks antakse toetusi, ja see on hea, kuid avalduste menetlemine võtab kohutavalt kaua aega. Muidu on tema kogemused paberimajanduse ja ametnikega head. “Kontrollid tegutsevad efektiivselt, ametnikud käivad lausa puhkuse ajast tootjaid kontrollimas,” sõnas ta.

Venemaa ekspordikeelu mõju Aasna otseselt ei tunneta – tema talu toodang läheb Eestis tegutsevale tööstusettevõttele. “Kui mu koostööpartner saaks turgu laiendada, saaksin ju ka mina kasu. Üldiselt mõjutab ekspordikeeld Eesti tootjaid siiski üsna ulatuslikult. Tean, et paljud on väga raskes seisus ja isegi lõpetavad tegevust,” lausus ta.

Järvamaal ­Rebase talu pidavad Meelis ja Piia Tiigemäe on põlluharimisega tegelenud vaat et kogu elu. Ühiselt toimetavad nad talus alates aastast 1988. Piia Tiigemäe sõnul on köögiviljaga tänavu ilma poolest lihtne olnud – kevadel ja suvel tuli õigel ajal vihma, seemned idanesid hästi ja köögivili kasvas kenasti. “Iseäranis hästi õnnestus maitse­roheline,” märkis ta, aga lisas, et näiteks kaunviljaliste viljumisele pani külm suvi põntsu.

Välismaist kaupa vähem

Tiigemäed ei müü köögivilja kokkuostjatele. Talus kasvatatu müüakse otseturustusega eratarbijale, müüakse ka turgudel ning otse talust. Turul märkas Piia Tiigemäe tänavu, et välismast maitserohelist on vähemaks jäänud. Seetõttu oli ka jaehind võrreldes eelmise aasta omaga pisut tõusnud. Lisaks turule varustab Rebase talu juba mitu aastat paari sööklat suusõnalise kokkuleppe alusel.

Nöögile vaatamata jonni ei jäta

Valgamaal Kopra Karjamõisas sigu ja lambaid ning mahedaid maitsetaimi ja juurikaid kasvatav Jüri Koppel on üsna pessimistlikult meelestatud, ent ei kavatse jonni jätta.

Koppel ei salga – teda morjendab, et riik ajab toetuste koha pealt pilli lõhki. “Möödunud aastal jäeti mulle päris suur summa mahetoetust välja maksmata ja seda on tunda veel mõnigi aasta. Vaesusest sünnib ainult vaesust,” sõnas ta. “Mis sest, et põlde on kontrollitud juba viimased kolm aastat ja suuri rikkumisi pole leitud... aga midagi ikka leitakse.” Koppel hoiatas, et suures kontrollimistuhinas võib kontrollijatel töö sootuks otsa saada – alles ei jää enam ühtegi elujõulist ettevõtmist.

Midagi on karjamõisal tänavu siiski ka hästi läinud. Tänu suhteliselt jahedale ilmale on vähem putukaid, kes saaksid kasvuhoonetes taimedele liiga teha ja saak on korralik. “Seevastu kõrvitsate koha peal on tulemus ümmargune null,” sõnas Koppel.

Koppel müüb suure osa kaubast eraisikutele ja restoranidele, kuid osa läheb ka ökopoodidele. “Tõsi, eraisik võtab tihtipeale sama palju või rohkemgi kui mõni kauplus,” kostis ta. Koppel on enda sõnul püüdnud säilitada vabakutselise staatust ega ole ühegi kaubandusketiga nii-öelda abiellu astunud.

Katk viis kõik sead

Koppelil on hingel seakatk. Nüüdseks pole Kopra Karjamõisa alles jäänud ühtegi siga. “Osa läks külmikusse, osa võttis katk,” lausus Koppel.

Ettevõtlusega plaanib ta siiski jätkata. “Meie talu suurim õnnestumine ongi elus püsimine,” poetas Koppel. Koppeli sõnul valitseb suvel linnades enamasti tühjus ja alles nüüd, mil lapsed kooli lähevad, hakatakse taas rohkem kodus sööma. See tähendab, et ka aedvilju hakatakse rohkem ostma.

Riik võiks sekkuda

Tarbijad ja tootjad kaebavad ettevõtete peale, kes tulevad turule väidetavalt kohalikku kaupa müüma, ent tegelikult toovad toidu Leedust või Poolast, ütles OÜ Metste Aiandustalu omanik Katrin Pärn.

Poola, Hollandi või Hispaania kaupa eelistavad nii kliendid kui ka kaubandusketid, kes seda sisse ostavad, nentis Pärn. “Väike­tootja kauba omahind on kõrgem, kauba tarne hooajaline ja kogused piiratud. Madalama hinna ja väiksemate koguste poolest jääb väiketootja konkurentsis alla ka töötlevale tööstusele,” sõnas Pärn.

Pärna sõnul peaks hooajaliselt ja riiklikult reguleeritult ­eelistama kaubanduses eeskätt kodumaist toodangut. “See tähendaks, et alles siis, kui kodumaine toodang on ladudest otsas, asutakse neid kaupu teistest riikidest sisse tooma,” märkis ta. Pärna sõnul on aga hea see, et üha enam tahab klient tulla ise kohapeale ostma ja vaatama, kus köögivili kasvanud on.

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. September 2015, 19:37
Otsi:

Ava täpsem otsing