Mullata kaob elu

Artikkel

- Uudised
- Marge Männistu, kaasautor
- 23. september 2015 kell 15:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mullata kaob elu
Mullata kaob eluFoto: Andras Kralla
Eesti geograafiline asend on loonud eeldused viljaka mulla tekkeks ning juba aastakümnete pärast võib see saada suuremaks väärtuseks, kui oskame aimata.
Muld on väärtuslik maavara, mille olulisus ei ole üle maailma piisavalt nähtav ei poliitiliselt ega ka ühiskondlikult. Sellele teemale tähelepanu juhtimiseks on ÜRO kuulutanud 2015. aasta rahvusvaheliseks mulla-aastaks, kirjutab 25. septembri kuukiri Metsandus.
Mulla hindamisel räägitakse mulla boniteedist, mis iseloomustab kõige laiemas mõttes mullaviljakust ehk muldade võimet varustada taimi elutegevuseks vajalikuga. See on erinevate mullaomaduste nagu mulla liik, mulla lõimis, huumushorisondi tüsedus, huumusesisaldus, veeolud jne koondnäitaja. Boniteet on numbriline näitaja vahemikus 0–100, sarnase boniteediga mullad koondatakse boniteediklassidesse.
Mida väiksema numbriga on klass, seda kõrgema viljakusega on muld. Näiteks kuuluvad boniteediklassidesse VII–X mullad boniteediga alla 40 hindepunkti, mida loetakse halva viljakusega maadeks. I klassi mullad on boniteediga 91–100 punkti. Ühele põllule jääb sageli mitu erinevat mulda, seetõttu on kasutusel ka maa boniteedi mõiste, mis võtab lisaks mulla omadustele arvesse ka maatükist tulenevad taimekasvatuslikud omadused.
Maa boniteet on alati madalam mulla omast, kuna sellest on tehtud mahaarvamised maatüki omadustest sõltuvalt – erinevate muldade olemasolu, kivisus, kallakus, maatüki suurus, künnialuste kihtide happesus, mikrolohkude esinemine, veerežiimi kirjusus ning madal taimetoitainete sisaldus.
Peep Põntson, Metsaekspert OÜ juhataja
Metsamaade puhul ei kasutata maa boniteeti, vaid puistu boniteeti, mis on puistu kasvukiiruse näitaja. Puistu boniteedi tõstmiseks ehk metsa kasvutingimuste parandamise võtted tuleb jagada kaheks: liigniisketel aladel kuivenduse korrashoid ja liigkuivades, paepealsetel, nõrgkiviga aladel, karjääride metsastamisel jm juhtudel teised kasvutingimuste parandamise võtted.
Riigimetsades toimub pidev maaparandus ja seetõttu neis muldade olukord paraneb ning puistute kasvukiirus tõuseb. Esmatähtis on, et omanikud ja riik leiaksid lahenduse ka erametsades niiskete ja märgade muldade kvaliteedi langusele, mis juba on viinud puistute boniteedi languseni. Selle peamisteks põhjusteks on kobraste arvukus, mis alates1970. aastatest on olnud põhjendamatult kõrge, ja see, et üle 40 aasta kolhooside käes olnud erametsades metsi peaaegu ei kuivendatud. Tegeleti vaid põllumajandusmaade kuivendusega. Koprad tungisid kuivendustesse ja rikkusid nende toimimise.
Suurtel pindadel toimub aktiivne taassoostumisprotsess ning mulla töövõime taastamiseks vajavad need alad maaparanduse rekonstrueerimist. Pikalt riigimetskondade käes olnud erametsi kuivendati 1960–1980, kuid neid süsteeme pole 25–45 aastat uuendatud. Ka siin on koprad rikkunud kuivenduse toimivust ja maaparandussüsteemid vajavad uuendamist.
Üldine metsaomanike teadlikkus puistu boniteedist on puudulik. Peaaegu igale metsaomanikule, kelle metsad asuvad niisketel/märgadel muldadel, tuleb selgitada, kui palju ta kaotab igal aastal oma metsa väärtuses. Põhjuseks kuivenduste töö lakkamine, mistõttu halveneb mulla olukord. Metsade olukord muutub lähema paarikümne aasta jooksul tõsiseks, kui maaparandust ei uuendata. Arvan, et tõsisemalt hakkab enamik metsaomanikke metsamulla olukorrale mõtlema umbes 20 aasta pärast, siis kui enamik kuivendusi on lakanud töötamast ning seetõttu toimuv metsade kvaliteedi ja tulude langus on muutunud ka asjatundmatutele selgelt tajutavaks.
Boniteedi tõstmine on pikaajaline töö
Põllumajandusuuringute keskuse mullaseire büroo juhataja Priit Penu sõnul tuleb hoiduda mulla kurnamisest. Näiteks vähendab tema sõnul amortiseerunud kuivendussüsteem mulla boniteeti kuni poole võrra.
Kuidas mulla boniteeti mõõdetakse/hinnatakse?
Boniteedi määramiseks tuleb eelnevalt selgitada lähteandmed, millest boniteet koosneb. Osa neist on küllalt staatilised ja muutuvad ajas väga vähe, kuid osa näitajaid nagu huumusesisaldus, toiteelementide sisaldus, kuivendusseisund jne muutuvad ka suhteliselt kiiresti ja neid tuleks pidevalt seirata. Boniteet arvutatakse vastavate algoritmide abil lähteandmete baasil.
Kuidas saab mulla boniteeti tõsta?
Tuleb rakendada muldi säästvaid tehnoloogiaid – hoiduda muldade kurnamisest, lisada mulda piisavalt orgaanilist ainet ja väetisi. Rakendada erinevaid maaparandusvõtteid nagu kuivendamine, muldade lupjamine jne. Üldiselt on boniteedi tõstmine väga pikaajalise ja sihikindla töö tulemus, mitte hoogtöö korras tehtav ühekordne ponnistus.
Mis on perspektiivboniteet?
Üldiselt määrataksegi esmalt mulla perspektiivboniteet ehk antud mulla boniteet ideaalvariandis koos vajalike maaparandustöödega. Praktikas kasutatakse siiski nn olemasolevat boniteeti, kus arvestatakse mulla hetkeseisundit. Näiteks kui liigniiske muld on kuivendamata või kuivendussüsteem on amortiseerunud, siis väheneb olemasolev boniteet kuni 50%.
Millised on suurimad ohud mulla kvaliteedile?
Rääkides põllumajandusmuldadest on suurimaks ohuks kahtlemata inimene kui mulla kasutaja. On selge, et mulda kasutatakse toidu tootmiseks ja sellest pole inimkonnal pääsu, kuid seda tuleb teha selliste tehnoloogiate ja võtetega, et mulda oleks võimalik inimese hüvanguks jätkusuutlikult kasutada. Õnneks on eesti muldi ohustavaid tegureid suhteliselt vähe ja targa majandamisega saame muldi kasutada pikka aega. Maailmas on aga muldade hävimine erosiooni, täisehitamise jms tagajärjel tekitanud olukorra, kus viljakat mulda jääb üha vähemaks, rääkimata selle kvaliteedi langusest.
Kuidas ja kust maaomanik oma mulla boniteedi kohta infot saab?
Sellist infot haldab maa-amet ja varsti peaks nende kaardirakenduses olema võimalik vaadata kõigil üldistatult, kas tegemist on viljaka väärtusliku või väheviljaka maaga.
Aasta 2015 on rahvusvaheline mulla-aasta, kas see on üldist teadlikkust tõstnud?
Kindlasti on sel aastal muldi ja mullakaitset puudutavaid üritusi toimunud enam kui nn tavalisel aastal, kuid teadlikkuse tõstmine saab ja peab olema pidev protsess. Me peame endale aru andma, et muld on iga riigi üks olulisemaid strateegilisi ressursse ja ilma mullata pole inimestel võimalik eksisteerida.
Kas Eestis on riiklikul tasemel piisavalt teadvustatud mullakvaliteedi olulisust?
Kahjuks tuleb vastata eitavalt, sest formaalselt on mullaga seonduv keskkonnaministeeriumi haldusalas, kuid terves KKMi süsteemis ei ole seni tööl peaaegu ühtegi mullaspetsialisti. Praktilise poole pealt on suurimad mulla kasutajad loomulikult põllumehed ja neile korraldatakse mullatemaatikaga seoses ka erinevaid koolitusi, kuid kindlasti peaksid need teadmised ka reaalsesse ellu jõudma. Käesoleval aastal rakendus esimest korda turvasmuldade ja erodeeritud muldade kaitseks mullakaitse meede, kus tootjad saavad toetust mullakaitse meetmete rakendamise eest.
25. septembril ilmuvast kuukirjast Metsandus saad veel lugeda tänavusest parimast metsamehest ja kas puidust peaks energiat ammutama.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- MAA-AMET
- Põllumajandus
Hetkel kuum