Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaal äri ajamine polegi lootusetu

    Akude töötleja Ecomet käivitab Venemaal uut tehast.Foto: Andres Raudjalg

    Paljud Eesti ettevõtted on äri Venemaal lõpetanud, kuid siiski leidub ka neid, kes vaatamata sanktsioonidele ja valuuta kukkumisele edasi tegutsevad ja tulevikku usuvad.

    Shishi AS

    Asutatud 1998. aastal, Norra-Eesti ühisfirma.

    Tegeleb kunstlillede, interjöörikaunistuste ning jõulukaupade disainimine ja nende turustamisega.

    Ideed sünnivad enamasti allhankena Aasias, põhiselt Hiinas, kuid ka Indias, Tais, Filipiinidel, Indoneesias, ka Euroopas.

    Juhatuse liige: Mart Haber.

    Omanikud: Linda Johnsen (25,14%), Mart Haber, Taivo Piller ja Lilli Bendriss (kõigil võrdselt 24,95%).

    Ecomet Invest AS

    Asutatud 1999. aastal.

    Omab Venemaal tütarettevõtet Ecorusmetal, mis tegeleb kasutatud pliiakude kogumise, töötlemise ning plii ja pliisulamite tootmisega Slantsõ linnas Loode-Venemaal.

    Omab Eestis tütarettevõtet ERM Service OÜ, mis müüb pliid Euroopasse.

    Juhatuse liikmed: Avo Kaasik, Aare Männa.

    Omanikud: - Itaalia firma Engitec Technologies S.P.A. (21,88%),- Ambient Sound Investments OÜ (Toivo Annus, Ahti Heinla, Priit Kasesalu, Jaan Tallinn) (21,31%),- EFM Holding OÜ (Kaido Haamer) (14,25%),- Harilaid OÜ (Aare Männa) (13,47),- Vestman Energia AS (suurosaslus Aivar Berzin, Merit Berzin) (7,10%),- Indrek Sepp Konsultatsioonid OÜ (Indrek Sepp) (5,16%),  - Alving OÜ (Jaan Puusaag)(3,26%),- Sapling Capital OÜ (suurosalus Aare Võsu, Heidi Võsu) (3,26%),- Storensen OÜ (Jaanus Paeväli) (3,26%).

    Allikas: majandusaruanded, äriregister

    Sanktsioonid ei ole meie tegevust otseselt mõjutanud ja loodan, et nii see ka jääb. Kohalik omavalitsus Slantsõs toetab meie ettevõtmist, kuna anname tööd ligi 90 kohalikule,“ rääkis Ecomet Investi juht Avo Kaasik, kuidas on läinud hiljuti Peipsi piiri taga pliitehase tööle saanud Eesti ettevõttel Venemaal.
    Venemaa-suunalisest ärist on pidanud loobuma paljud Eesti ekspedeerijad, kes on küll leidnud asenduse Euroopast. Ka suuremad Eesti ehitusettevõtted on Venemaalt lahkunud. Venemaa aastatagune impordikeeld on kõige valusamalt löönud Eesti piimaettevõtteid, kuna tootmismahtu ei ole suudetud Lääne suunal taastada. Samuti on kevadest keeld peal Eesti kalatööstustel. 
    Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts ütles, et Venemaalt lahkumine sai alguse juba varem kui aasta tagasi. Kui võrrelda viie aasta taguse ajaga, on kindlasti rohkem kui pooled seal tegutsenud firmadest oma äri Venemaaga lõpetanud. "Ettevõtete hulk, kes seal üldse kuidagi või midagi teeb, on väga väike ja seotud pikemaajaliste investeeringutega, kus on ka suur Vene partnerite huvi," lausus Palts. "See huvi on aidanud neil seal püsida." 
    Palts ei tea enda sõnul kedagi, kes tegevusi Venemaal väga agaralt oma äriplaani sisse kirjutaks. "Kui rääkida põhjanaabritega, kes on Vene turul palju aktiivsemalt investeerinud ja koostööd teinud, siis ka nemad on tagasi tõmmanud. Need kahjud, mis seal kantud, on niivõrd suured, et on aru saadud, et see risk ei pruugi ennast kuidagi ära tasuda," märkis kaubandus-tööstuskoja juht. 
    Ecomet Investi rahvusvaheline äri
    Kuidas on Ecomet Investil õnnestunud ajada praeguseni Venemaal vastu pidada? Kaasik ütles, et eks raskusi ole ettevõtjatel igal pool, kuskil ei tule midagi kergelt. „Kuna meie tehasele on see aasta käivitusaasta, siis väljakutsed seisavad meil kindlasti ees edaspidi,“ uskus ta.
    Kaasik pidas võimalikuks, et paljud Venemaal äri sulgenud ettevõtjad olid suunatud eratarbijale. Sel juhul võib olla tegu kohalike tarbijate meelsuse näitamise ja sanktsioonidega. „Meie äri on B2B-äri (business to business – ettevõtetevaheline äri – toim) ja väga rahvusvaheline, sest ostjad on suured rahvusvahelised akutootjad ja metallikauplejad,“ põhjendas ta.

    Majandusnäitajad (eurodes):

    SHISHI 2013 ja 2014

    Müügitulu 4,7 mln ja 6,8 mln                

    Puhaskasum 718 232 ja 1,4 mln                

    ECOMET INVEST 2013 ja 2014

    Müügitulu 0 ja 574 729

    *Kasum -1,7 mln ja -10,3 mln

    *2014. aasta kahjum tekkis suuresti laenude konverteerimisest rubladeks. Rublakursi nõrgenemise tõttu tekkis kahjum grupi tasemel. (Avo Kaasik)

    Allikas: majandusaruanded

    Shishi: Venemaalt 5-10% käibest 
    Tänavu EASi ettevõtlusauhinna aasta eksportija tiitlile kandideeriva Shishi üks omanik ja juht Mart Haber ütles, et Venemaa osa äris on võrreldes 4-5 aasta tagusega oluliselt vähenenud, kuid see ei tähenda veel, et sealne äri oleks vähetähtis. Praegu moodustab Venemaa 5-10% sisekujunduselementide looja Shishi käibest. Mullu müüs ettevõte pea 70 riiki.
    „Paratamatult on saatmine Venemaale veidi vähenenud. Kui varem vaadati, et asi oleks kõige uhkem, siis nüüd vaadatakse rohkem hinda,“ lausus Haber. „Eks Venemaa on alati olnud ettearvamatu. Sulle võib tunduda, et on olemas kõige paremad tellimused, ja siis jälle midagi juhtub ning need kukuvad ära või muutuvad. Määramatus on Venemaa äris alati sisse kirjutatud,“ lisas ta.
    Venemaa klientidelt ettemaks
    Haberi sõnul küsivad nad Venemaa klientidelt ettemaksu. „Elu on õpetanud, et Venemaa krediidiklientidega tekivad jamad,“ märkis ta. Samas tõdes Haber, et Venemaal asju ajades on Eesti päritolu pigem kasuks tulnud, mitte probleeme tekitanud. Ollakse õnnelikud, et saab rääkida eestlastega, ja veel vene keeles.
    „Kui varem hoolitsesid Moskva ja Peterburi esindused kõigi Vene klientide eest, siis praegu käivad meie suuremad kliendid messidel – Pariisis ja Frankfurdis,“ rääkis Haber. Seal müüakse ka enamik toodetest.
    Shishi eelmise aasta suur müügi- ja kasumikasv tuli Haberi sõnul viimase viie aasta tublist tööst. Ettevõte oli väljas seitsmel Euroopa messil Norras, Frankfurdis ja Pariisis. „Edu tagab see, mida müüme. Käime kohal Aasia tehastes ja messidel, mõtleme välja tooted, mis oleksid kõige paremad ja paneme kogu kollektsiooni ise kokku,“ selgitas ta.

    Majandusnäitajad (eurodes):

    MSI Grupp 2013 ja 2014

    Müügitulu 81 mln ja 46,5 mln

    Ärikasum -1,9 mln ja 4,7 mln

    Juhatuse liikmed: Dmitri Mälson, Ludmila Kanepe ja Mati Ivask.

    Omanikud: Viktor Arhipov, Mati Ivask, Ain Sigus (kõigil võrdselt 16,66%) ja MKJ Haldusgrupp AS (50,03%), mille lõplikud omanikud on võrdselt Dmitri Mälson, Ludmila Kanepe ja Jüri Jantšuk.

    Irest Ehitus2013 ja 2014

    Müügitulu 14,7 mln ja 24,9 mln

    Kasum 3,7 mln ja 9,3 mln

    Juhatuse liige: Rein Kiudsoo

    Omanikud: Rein Kiudsoo (40%), Emil Pärn, Tarmo Liinold, Teet Margus (kõigil võrdselt 20%)

    Allikas: majandusaruanded, äriregister

    Ehitusettevõtjad ei taha Venemaast rääkida
    Pärast mullu suvel Venemaale sanktsioonide kehtestamist sinna tegutsema jäänud vähesed Eesti ehitusettevõtjad ei taha oma äri käekäigust rääkida. 
    Üks väheseid ehitajaid, kelle tütarettevõtted on Venemaal tegutsema jäänud, on Eestis üle kümne aasta kinnisvara haldamise ja arendamisega tegelenud MSI Grupp. Grupi juht ja üks omanikke Mati Ivask ei tahtnud Venemaa teemal üldse sõna võtta, öeldes vaid, et olukord seal ei ole normaalne ja lähiaastatel ilmselt ka normaalseks ei muutu. „Midagi ei taha öelda, mis puudutab tulevikku, sest see ei allu loogika reeglitele,“ sõnas ta. „Olukord on täiesti absurdne.“ Samas ütles Ivask, et Venemaalt pole lihtne ära tulla.
    Kogu kontserni müügitulu vähenes majandusaruande järgi mullu 43%, moodustades 46,5 mln eurot. Ärikasum oli 4,7 mln eurot, samas kui aasta varem oldi kahjumis.
    Teine ehitusettevõte, kes on Venemaal tegutsema jäänud ja suutnud eelmisel aastal ka mitme suure objektiga valmis saada, on Irest Ehitus. Nad on kogu ettevõtte tegevuse koondanud Peterburi ja selle ümbrusse. 
    Irest Ehituse omanik ja juht Rein Kiudsoo keeldus kommentaarist, öeldes, et kommenteerimine ei too nende ettevõttele head.
    Eestis Irest Ehitusel enam tegevust ei olegi. Mullu oli kogu grupi Irest Ehituse müügitulu pea 25 mln eurot, mis kasvas aastaga 58%. Kontserni puhaskasumiks kujunes veidi üle 9 mln euro. Mullu valmisid Irest Ehitusel Venemaal K-Ruoka ja K-Rauta kaubanduskeskused Peterburis.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.