Kaisa Gabral • 12 oktoober 2015

Aivar Rehe: ihkan pangandusse

Aivar Rehe peab end pangandusinimeseks.   Foto: Andras Kralla

Danske panga juhi kohalt taandunud Aivar Rehe läheks pangandusse kohe tagasi tööle, kui vaid saaks.

„Kui sa oled juht ja näed ette kasvu…… ja  siis tuleb aktsepteerida omaniku otsust,“ põhjendas Rehe Danskest lahkumist intervjuus Äripäevale. Panganduse tulevikust rääkides sunnivad tema sõnul üha karmistuvad reeglid panku end sisemiselt reformima, mis peamiselt väljendub kulude kokkuhoius ja teenuste hinna kasvus. Kuigi pankade kokkutõmbumine Eesti turul on võimalik, siis kindlasti jääb neid Rehe hinnangul alles rohkem kui kolm.

Küsimustele vastab Aivar Rehe:

Esimesel septembril sai Teil Danskes tööleping läbi. Millega nüüd tegelete?

Eks ma natuke lappisin end kokku. Olen pidurdamatult paarkümmend aastat rahanduses tööd teinud. Pangandusega on mul aastane piirang peal, aga kui saaks, ma läheksin kohe. Olen pangandusinimene.

Kas pärast aastast pausi lähete siis pangandusse tagasi?

Ma arvan, et mul nii ei õnnestu (naerab). Nii õnnelik ma pole! Eks ma teen oma valikud väljapool pangandust juba varem, kuid ma ei saa sellest rääkida. Siis räägin, kui asi on kindlam juba.

Ma üritan vähem rääkida ettevalmistustest, räägin siis, kui on juba ära munetud.

Kas lähete midagi juhtima?

Jah, seda küll. Ma olen 15 aastat tegelenud inimestega. Olen heas mõttes vampiir, saan jõudu inimestega suheldes.

„Lappisite end kokku“ – mida see tähendab?

Pikka aega sai oldud panganduses ja …oli vaja leida endas hea tasakaal, mille ma olen nüüd leidnud.

Kas teile pakuti Danskes varianti jätkata väiksema panga – nišipanga – juhina?

Ei. Jutt oli konkreetselt sellest, et selle etapis selle kaubamärgi all ma lõpetan juhi tegevuse.

Kas Danskest on koos teiega veel inimesi ära läinud?

Ma ei pea korrektseks toppida oma nina organisatsiooni, kust ma olen lahkunud. Ma ei pea seda heaks tooniks.

Danske pank sulgeb kontoreid ja muudab kurssi, Nordeal on kärpekäärid kallal – kas Eesti turul toimub kokkutõmbumine?

Siin on kaks teemat. Mina olen Eesti panganduses olnud alates selle erastamisest, kui siia tuli Rootsi kapital alguses väikeste sammudega, kuid kes praegu ligi 80% ulatuses turul domineerib. Natuke on meil ka Taani ja Norra kapitali. Pangandussektori omandistruktuur on Eestis 95% rahvusvahelise kapitali juhtida.

Eesti pangandus tänu rahvusvahelistele kontsernidele on hästi integreeritud Skandinaavia gruppide rahavoogudesse. Raha juhtimine käib ju seal, kus on kapitali, ehk siis emamaades.

Euroopa pangandust ootab järgneval 2-3 aastal regulatsioonide tsunami. Ja üks regulatsioon puudutab ka kapitali. Ka järelevalved on hakanud panku rohkem kontrollima. Teatud pangad on määratud rohkem Euroopa keskpanga rolli siin juhtima.

Millised pangad Eestis?

Euroopa piirkonnas on palju panku, suurema mõjuga olevad pangad võetakse suurema kontrolli alla. Eestis on Swedbank ja SEB Frankfurdi järelevalve all, Euroopa Keskpanga kontrolli ja järelevalve all.

Neil põhjustel siis tehakse kokkutõmbumise või efektiivistamise otsuseid?

Täpselt nii! Kui me näeme, kuidas regulatsioonid lähevad tegevusse.

Kui palju regulatsioonid on karmimaks muutunud võrreldes aastatetaguse ajaga?

Kui panganduses on kriis, siis panga elujõulisuse koha pealt on kõige riskantsem teema see, kui pank kaotab oma krediidiportfelli – laenuportfelli sisuliselt. See on suhe ettevõtlusega ja eraisikutega kodulaenude kaudu. Kui seal tekib maksejõuetus, võivad tekkida laenukahjumid. Pangad üritavad hinnata tulevikus laenukahjumeid, kuid kui need ulatuvad kriisist tulenevalt liiga suureks, siis see mõjutab kasumlikkust ja kapitali. Kapital on aga kõige püham element kindluse andmiseks panga klientidele! Selle kõige tähtsama ja õrnema elemendi pärast ongi esitatud karmistatud nõudeid.

Näiteks, kui laenati enne kriisiperioodi, siis pangad olid kergema laenupoliitikaga, laenasid pehmemate laenutagatiste vastu. Aga see praegune käib kõige tähtsama ümber ja selleks on panga kapital. Kui tekkis Lehmani kriis, siis paljud riigid pidid maksumaksja rahast andma pangale kapitali. Maksumaksja raha ei pea aga päästma erakapitali. See samm tehti häda sunnil, muidu oleksid inimesed oma raha kaotanud pangas. Kuid olukord on nüüd stabiliseerunud, nüüd leitakse meetodeid, kuidas erakapital peab panga raha kaasama, et maksumaksja ei peaks kunagi sellist sildfinantseerimist tegema.

Nende regulatsioonide juurutamine jätkub järgneval 2-3 aastal, neid on kümnete viisi, mida pangad peavad juurutama. See mõjutab pankade käitumist ja huvi eri regioonides. Olulisim huvipunkt on pankade jaoks turgude suurus, kliendibaas, ja see, kui jõukas on kliendibaas – selle pealt tehaksegi otsuseid, kui pidada silmas teatud pankasid. Kas jääda Eestis universaalpangaks või valida kliendisektoreid?

Danske valis kliendisektoriks ettevõtluse. Kuidas Lätis ja Leedus seis on? Kas sealsed juhid on veel ametis?

Seal on samamoodi. Kuid juhtide osas – ma pole panga tegevusse üldse sekkunud. Eks ma jälgin ja tean seda, kui valusalt võidakse teemasid käsitleda. Aga noh, töö on töö. Töö strateegiad tuleb realiseerida.

Mainisite pärast lahkumist, et Danske strateegiamuutus polnud kooskõlas Teie natuuriga, mida täpsemalt ilmas pidasite?

Kui sa oled juht ja näed ette kasvu…… ja  siis tuleb aktsepteerida omaniku otsust. Antud juhul siis kliendibaasi äraandmine, järkjärgult Eestis ja Lätis, Leedus müüdi lihtsalt Swedbankile. See on väga huvitav toiming, seda pole Baltimaades sellises vormis varem tehtud. See oli suhte lõpetamine klientidega.

Mida see pikemas plaanis võib tähendada Danskele, kas väljumist Eesti turult?

Ei, ma arvan, see pole korrektne spekuleerimine. Pank on öelnud välja ju kaks suunda praegu – ettevõtted ja ettevõttega seotud võtmeisikud, privaatpangandusega jätkamist. Eks aeg näitab, kuidas need arengud realiseeruvad.

Danskes on ikka juhiks Ivar Pae, kas otsitakse uut juhti ka ikka?

Nii öeldi, et otsitakse jah. Ivar on panga juht hetkel. See pole nii keeruline ülesanne määrata panga filiaalile püsiv pikaajaline juht. Minul olid oma eelistused. Mina kasvatasin endale esimese astme kolleegi, ka teise astme oma, hindasin teadlikult varjatult ära oma järglase, et kui on vaja asjad üle anda. Esmalt enese sees ja hiljem räägid ju avatult ka kolleegiga.

Ma loodan, et see otsus tehakse varsti.

Kas Teie valitud kandidaadid on ka uute pangajuhtidena kaalumisel?

Ma veelkord ütlen, et ma sattusin sellisesse ajaperioodi nüüd, et ma ei teadnud, kas neid otsuseid ka tehakse ja kes. Usun, et personalivaliku protsess väga keeruline pole.

Kui palju Teil pangajuhina lasti otsuseid teha ja kui paljud otsused tehti peakorteris Teie eest ära?

Pangandus on kliendisuhe ja sellega tegeletakse kohapealses üksuses. Riskide juhtimine ja regionaalne poliitika, antud juhul Balti poliitika, pannakse paika peakorteris. Kohapealne juht peab teenusepaketis (laen + muud teenused) leidma ühisosa ja minema turule konkureerima.

Mulle endale meeldis kõige rohkem riigihangete protsess, seal oli alati kõik läbipaistev, määratakse kriteeriumid, saad e-teate ja näed viie minuti pärast oma positsiooni. Seal saab hea info hangetel osalejate kohta jms. Laenupakkumistest on võimalik välja lugeda ka erinevate pankade strateegiaid, kuidas nad näevad oma arenguid. See tuleb ajaga, et oskad hinnata, kuidas kolleegid mõtlevad, mitte ühte tehingut silmas pidades, vaid tunduvalt laiemalt.

LHV pank on jõuliselt laienenud viimasel ajal – kui reaalne võiks olla selline pilt, et ühel päeval ongi Eestis vaid kolm panka – Swedbank ja SEB ja  LHV?

Ei, kolm kindlasti ei ole. Järgneva viie aasta perspektiivis on ilmselt arvuliselt vähem pankasid. Kuid kolme pangaga Eesti pangandus ei piirdu.

Aga selline kuvand võib tekkida küll. Swedbank ja SEB ning LHV, mis jääb isegi rohkem kõlama, sest see pank töötab positiivse ja õige kuvandi loomiseks. Tegemist on ju kogenud endiste hansa- ja swedpankuritega, kes eelmisel sajandil panid palju rõhku ka kuvandile. Täna kasutatakse sama kaarti, Eesti turg on väike ja see toimib.

Aga kolm panka ei jää?

Ei, seda ma ei usu. Norra kapitali on meil veidi ja siis on Krediidipank. Eks seal võib tulla taandumisi, kuid emapanga poolt turu suurust ja kliendipotentsiaali vaadates võib teha selliseid otsuseid, kus lastakse lipp alla, kuid kolme pangaga Eesti pangandus ei piirdu.

 

Hetkel kuum