Kaisa Gabral • 19. oktoober 2015
Jaga lugu:

Otsus: Nordea diskrimineeris töötajat

Töövaidlsukomisjon tuvastas, et Nordea Eesti diskrimineeris oma suurkliendihaldurit Hannes Veskimäed.  Foto: Eiko Kink

Töövaidluskomisjon otsustas Nordea Eesti ja selle töötaja Hannes Veskimäe vaidluses rahuldada kolm punkti, millest ühes tuvastati töötaja diskrimineerimine. Ülejäänud üheksat punkti komisjon ei rahuldanud.

Tuvastati diskrimineerimine

Töövaidluskomisjon otsustas Nordea töötajate esindaja Hannes Veskimäe 12 punktist koosneva avalduse osaliselt rahuldada, tuvastas diskrimineerimise, palus pangal see lõpetada ning määras suurkorporatsioonilt Veskimäele ahistamise kompenseerimiseks valurahana 300 eurot. Veskimägi oli nõudnud oma avalduses kompensatsiooniks 9500 eurot.

Rahuldamata jäeti Veskimäe vallandamise hoiatuse tühistamine ja töötaja ähvardamine töölepingu lõpetamisega. Samuti jäeti rahuldamata Hannes Veskimäe nõue kohustada Nordea panka andma avaldajale kui usaldusisikule tema soovitud töö- ja sotsiaalalast informatsiooni ning muud teavet töötajate huve puudutavates küsimustes ning õiguses nendega suhelda mis iganes ajal.

Nordea tänaseks juba endise töötaja ja suurkliendihalduri Hannes Veskimäe nimi kerkis meediapilti siis, kui ta võttis sõna meeste ja naiste palgalõhe vähendamise teemal finantssektoris tervikuna. Temast sai Nordea panga ametiühingute eestvedaja ja usaldusisik. Tänaseks on Veskimäe Nordeast vallandatud.

Mitu Äripäevaga ühendust võtnud Nordea töötajat kinnitas anonüümsust paludes, et ametiühingulise tegevuse tõttu hakati Veskimäed „eriliselt“ kohtlema ning tema töötulemustele tegema etteheiteid. Asi päädis sellega, et Veskimäe ja panga juhi Petri Nikkilä vahelt jooksis must kass läbi – Veskimäe ei saanud enda sõnul pangas vabalt arendada ametiühingutegevust. Samuti oli ta oma otsese ülemuse Peter S. Treialti teatel „ülevalt poolt“ kõrgendatud tähelepanu all.

Panga pressiosakond kommenteeris Äripäevale teemat kirjalikult ja üldsõnaliselt, viidates konfidentsiaalsusele.

Töövaidluskomisjoni istung läks tuliseks

Veskimäe otsustas asja anda töövaidluskomisjonile puremiseks. Üks peamisi vaidluspunkte tema avalduses oli tema kui Nordea panga töötaja diskrimineerimine. Teine pretensioon oli panga ähvardamine tema vallandmisega, kui ta räägib meediaga või rikub muid kokkuleppeid.  

6. oktoobril võttiski töövaidluskomisjon asja arutada. Nordea pangast olid komisjonis kohal personalijuht Liina Oks ja vandeadvokaat Rando Maisvee. Veskimäe esindaja oli vandeadvokaat Senny Pello.

Veskimäe märkis Äripäevale e-kirjas, et ei saanud enne komisjoni istungit siseneda oma tööruumidesse, sest tema sisenemisluba oli tühistatud ja tööarvuti oli laualt ära viidud. Ometi oli ta sel hetkel veel ametlikult Nordeas tööl. Veskimäe kurtis, et usaldusisikuna tegutsedes ei saanud ta kasutada panga sisekanaleid ning seda, et panga juht Petri Nikkilä võrdles kogu kollektiivi ees ühel koosolekul tema tegevust Nordeas Lõuna-Aafrika apartheidirežiimiga ning nimetas teda solvavalt unistavaks romantikuks.

Komisjoni istungil taunis Nordea Veskimäe pidevat tööle hilinemist - distsipliini rikkumist - ning seda, et ta kuulub 4% halvimate pangatöötajate hulka ehk on low performer. Samuti heideti talle ette otsese ülemuse mitteteavitamist oma tööle mitteilmumise kohta, väidetavalt pohmelli tõttu. Pank pani Veskimäele pahaks ka panga maine kahjustamist.

Veskimäe hinnangul pole need aga korrektsed väited ning mis puudutab halbu töötulemusi, siis pank tõstis selle aasta kevadel tema palka ning maksis ka mahlakat preemiat – peaaegu kahekordse palga. Veskimäe tõstatas küsimuse, kas low performer'ile makstakse nii suurt preemiat ning samuti seadis ta selle uuringu adekvaatsuse kahtluse alla.

Komisjoni istungil pilluti vastastiku veel süüdistusi, pallipõrgatamine kestis kaks ja pool tundi ning nagu hiljem selgus, tegi komisjon juba samal päeval ka otsuse – Veskimäe avaldus osaliselt rahuldada. Komisjon tuvastas ka Veskimäe diskrimineerimise.

Otsus rõõmustas kuni tuli üllatus

Eesti finantssektori töötajate liidu juhatuse aseesimehe Tanel Erik Podari sõnul on nemad komisjoni otsusega rahul, sest komisjon tuvastas, et Nordea on diskrimineerinud töötajate esindajat, rikkunud Eesti õigusakte, rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konventsioone ja Euroopa sotsiaalhartat.

„Samuti leidis komisjon, et töötajate esindajale 8. mail antud hoiatus oli kõigi etteheidetud rikkumiste puhul diskrimineeriv ja ebaseaduslik, kuid jättis vallandamise hoiatuse tühistamata, kuna Eesti seadused ei näe ette hoiatuse tühistamise võimalust,“ selgitas Podar. Ta lisas, et komisjon ei tuvastanud mingeid puudujääke töötajate esindaja töös enne ametiühingu asutamist ning et kõik Nordea pretensioonid töötaja vastu algasid alles pärast ametiühingu asutamist.

Ka Hannes Veskimäe ise oli komisjoni otsust kuuldes rahul. „Kõik otsused, mis olid nende pädevuses ja kõik asjad, mida nad said otsustada, otsustati 100% meie kasuks. Olulist tõendusmaterjali hinnati tervikuna, olin rõõmus selle otsuse üle. Kuid möödunud kolmapäeva hommikul oli tööle minnes üllatus suur,“ lausus Veskimäe, vihjates hommikusele vallandamisele Nordea kontoris. Talle loeti tunnistaja juuresolekul ette vallandamise paber.

Veskimäe sõnul ei mõista ta selle dokumendi sisu ja etteheiteid, oma küsimustele ta enda sõnul kohapeal ammendavaid vastuseid ei saanud. „Pöördume kohtu poole, kuhu lisame ka vallandamise dokumendi ja põhjused,“ märkis ta.

Finantstöötajate liit Veskimäe taga

Finantstöötajate liidu aseesimehe Podari sõnul rahuldas töövaidluskomisjon avalduses kõige olulisemad punktid – tuvastas töötajate esindaja diskrimineerimise ja kohustas Nordeat diskrimineerimist lõpetama. Rahuldamata jäeti Podari sõnul vähem olulisemad ja tehnilised nõuded, sest need polnud komisjoni pädevuses. „Töövaidluskomisjon ei jätnud teisi nõudeid rahuldamata sisuliste puudujääkide tõttu, vaid formaalsete reeglite tõttu, sest teisi nõudeid saab esitada vaid kohtus,“ märkis Podar.

„Otsus räägib ise enda eest, aga on selge, et Nordea Eesti ei käitu vastavalt Eesti ega Euroopa õigusaktidele ega ka vastavuses Nordea väärtustele. Töötajate esindaja õiguste rikkumine on kõikide Nordea töötajate õiguste rikkumine,“ märkis Podar.

Kuigi Nordea väitis, et pole Veskimäed vallandamisega ähvardanud, küsis suurpank ometi liidu käest arvamust töötajate esindaja vallandamise kohta juba 18. septembril, sest selline on tavapraktika. Liit vallandamisega siis ei nõustunud. „Finantstöötajate liidu hinnangul on kirjalik hoiatus samuti ähvardamine, kuna sisuliselt ütles Nordea töötajate esindajale, et kui ta jätkab aktiivselt töötajate huvide kaitsmist, lastakse ta lahti. Ja nii ka juhtus. Suulisi ähvardusi ei saa kahjuks tõendada, aga kirjalik hoiatus oli oma sisult ähvardus, mis ka realiseerus,“ selgitas Podar ühte vaidluseks olnud punkti.

Podari sõnul leiab liit jätkuvalt, et Nordea on pikema aja jooksul ja regulaarselt rikkunud töötajate esindaja õigusi, mida kinnitab ka TVK otsus, ning EFL toetab töötajate esindajat igakülgselt, muu hulgas ka kohtus.

Nordea: käitusime korrektselt

Nordea teatas, et on töövaidluskomisjoni otsusega rahul, sest sellest saab järeldada, et suurpank käitus koostöös ametiühinguga korrektselt ja kooskõlas seadustega. „Seega seose loomine ametiühinguga koostöö ja individuaalse töövaidluse vahel on alusetu. Samuti leidis kinnitust, et Nordea on ka konkreetses töösuhtes käitunud tööandjana õigesti ja Eesti Vabariigi tööseadusandlust järgides,“ kommenteeris otsust panga pressiesindaja Kadri Kütt.

Ta lisas, et komisjoni hinnangul ei esitatud vaidluses piisavalt tõendeid selle kohta, et antud töötajale oli loodud võimalikult neutraalne keskkond. Küti sõnul lähtub töövaidluskomisjon oma hinnangutes sellest, kas tööandja esitas piisavalt tõendeid avaldaja väite ümberlükkamiseks. Ta lisas, et esitatud tõendite valguses märkis komisjon, et Nordea kavatsused on olnud nii sõnades kui ka tegudes neutraalsed, kuid tulenevalt kontekstist on võinud jääda asjaosalisele teise mulje.

„Nordea kaalub komisjoni antud hinnangut ja kas on vaja astuda täiendavad samme, sealhulgas esitada lisatõendeid tegeliku olukorra kinnitamiseks,“ märkis Kütt.  

Ta rääkis, et kahetsusväärselt on seda töövaidlust seostatud teiste Nordeat puudutavate teemadega ning levitatud infot, mis ei vasta tõele. „Nordea Eesti äristrateegias ei ole saneerimiskava. Oleme väga rahul valitud strateegiaga ja tulemustega Eesti turul nii jae-, korporatiiv- kui ka privaatpanganduses,“ pidas Kütt vajalikuks rõhutada.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum