• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nordea vaidles vallandatud töötajaga: "Püssirohuga kokku ei hoitud!"

    Nordea vallandatud töötaja ja ametiühinute usaldusisik kohtub enne istungit Nordea advokaadi Rando Maisveega.Foto: Andras Kralla

    Nordeast skandaalselt vallandatud endise töötaja ja ametiühingu usaldusisiku Hannes Veskimäe ning Nordea panga vaheline vaidlus kestis töövaidlsukomisjonis kokku kuus tundi ja Veskimäe sõnul seal püssirohuga kokku ei hoitud.

    Töövaidluskomisjonis täna kell 10 alanud istung Nordea panga ja sealt vallandatud endise ärikliendihalduri ja ametiühingu usaldusisiku Hannes Veskimäe vahel kestis kella neljani pärastlõunal. Nordea pank on Veskimäega komisjonis ka varasemalt kohtunud, nimelt möödunud aastal kaebas Veskimäe panga töövaidluskomisjoni diskrimineerimise tõttu ja saavutas seal selles punktis võidu. Kui tookord oli istung avalik, siis nüüd kuulutati see Nordea palvel kinniseks.
    Endla tänaval asuva töövaidluskomisjoni ukse tagant kostus täna keskpäeval vaid kõrgendatud hääli ja tihedat vaidlemist. Istung ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Järgmine seltskond inimesi kogunes kella kahe kandis ukse taha juba valmis, et enda töövaidlusi pidama hakata, kuid kuna Nordea ja Hannes Veskimäe vaidlus kestis kauem, kui plaanitud, lükati teise grupi istung edasi.
    Pärast kella nelja Nordea panga esindajale advokaat Rando Maisveele helistades ütles ta kohe:"Ma aiman, mida te küsida tahate, aga ma ei saa midagi rääkida." Küsimuse peale, miks istung kinniseks kuulutati ja mis nüüd edasi saab, vastas Maisvee samuti:" Ma pean ennast kordama, ma ei saa midagi öelda."
    Hannes Veskimäe ei osanud pärast istungit öelda, kuidas see läks, sest kumbki pool "püssirohuga kokku ei hoidnud". Komisjon langetab otsuse järgmisel nädalal ja siis teab Veskimäe juba rohkem rääkida. "Olime kokku täna seal kuus tundi. Kõik, mis vähegi esitada oli, see ka esitati komisjonile," rääkis Veskimäe.
    Tema sõnul soovis Nordea istungi kinniseks kuulutada ilmselt seepärast, et ettevõtte siseelu nii lahti ei rebitaks. Nordea pank on varem Veskimäega seonduvaid vaidlusi kommenteerides toonitanud, et ei soovi töötajate personaalküsimusi meedias lahata.
    Kuidas kõik algas?
    Tänaseks päevaks juba endise Nordea töötaja ja suurkliendihalduri Hannes Veskimäe nimi kerkis meediapilti siis, kui ta võttis sõna meeste ja naiste palgalõhe vähendamise kohta finantssektoris tervikuna. Temast sai Nordea panga ametiühingu eestvedaja ja usaldusisik. Mitmed Äripäevaga ühendust võtnud Nordea töötajad kinnitasid anonüümsust paludes, et seoses ametiühingulise tegevusega hakati Hannes Veskimäed eriliselt kohtlema ning tema töötulemustele hakati tegema etteheiteid.
    Veskimäe otsustas asja eelmise aasta teises pooles töövaidluskomisjoni anda. Üheks peamiseks punktiks oli tema kui Nordea panga töötaja diskrimineerimine. 6. oktoobril võttiski töövaidluskomisjon asja arutamisele ning nädal hiljem langetas otsuse – Nordea diskrimineeris töötajat ja peab valurahaks maksma 300 eurot. See oli ka Veskimäe avalduse ainuke punkt, mis rahuldati, ülejäänud 11 punkti jäid rahuldamata.
    Nordea pank teatas toona, et on otsusega rahul, sest see näitab, et tegemist polnud diskrimineerimisega ametiühingulise tegevuse tõttu ning tegemist oli Nordea panga väärtustest mitte kinni pidava töötajaga.
    Ka Veskimäe oli toona otsusega rahul, kuid tööle minnes ta kohe vallandati. Veskimäe kaebas töövaidluskomisjoni oma vallandamise ja sellega seoses erinevad punktid, milles viitab enda kui ametiühingute usaldusisiku diskrimineerimisele ja vallandamisotsuse ebapädevusele.
    „Vaidlustan töövaidluskomisjonis vallandamise ja palun tuvastada diskrimineerimine ka vallandamisel, et oleks selge, kuidas ei tohi üks Skandinaavia pank töötajate esindajaga Eesti Vabariigis käituda,“ põhjendas Veskimäe toona, miks ta otsustas oma vallandmise kohta kaebuse esitada ja uuesti konfliktile hoog sisse puhuda.
    Ta selgitas, et tema eesmärk on jõuda lõpuks õigusliku lahendini, mis tekitaks kindlustunde Nordea Eesti töötajatele ja usaldusisikule tulevikus töötajate huvide eest seismisel, kartmata diskrimineerimist, ahistamist ning vallandamist. 
    Arved tasub ametiühing
    "Usaldusisiku õiguste kaitsmiseks vajaliku advokaadi arved tasuvad Skandinaavia ametiühingud, samuti on nad meid pidevalt konsulteeritud ning tulevikus teeme koostööd, et Nordea Rootsi ja grupi kõrgem juhtkond oleks korrektselt informeeritud Eestis aset leidvast ebaseaduslikust ning Nordea enda väärtustega vastuolus olevast tegevusest," rääkis Veskimäe toona.
    Ka Eesti Finantstöötajate Liidu juhatuse aseesimees Tanel Erik Podar kinnitas, et Põhjamaade ametiühingud on Nordea käitumisest Eestis pehmelt öeldes šokeeritud ja toetavad konflikti lahendamist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eramajade energiatõhususe toetusest: vaid euro elaniku kohta ei peatanud verejooksu
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Eesti Pank: hinnatõusu ohjeldamiseks ei tohiks valitsus kulutusi kasvatada
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.