Nordea summutas kohtuasja rahaga

„Ma sain oma elu tagasi,“ lausus Veskimäe, kommenteerides lühidalt põhjuseid, miks ta pärast pikka kadalippu ja vaidluseid Nordeaga oli nõus lõpuks siiski teda töövaidluskomisjoni otsuse järgi diskrimineerinud ja ebaseaduslikult vallandanud pangaga kokkuleppele minema.

Kokkuleppele on võimalik jõuda nii, et minnakse kompromissile – kumbki pool astub teisele sammukese lähemale ja mingis asjas sammukese tagasi. Hannes Veskimäe eesmärk selles loos oli lõpetada pangas diskrimineerimine. Panga eesmärk aga vastupidise tõestamine. Selles avalikult kokkuleppele ei jõutudki.

Teine võimalus kokkuleppeks ja kohtuistungite vältimiseks on see, et üks pool maksab teisele piisavalt palju raha, et too kohtust hagi tagasi võtaks ja asi sumbuks. Selles vaidluses maksiski Nordea pank Veskimäele kompensatsiooniraha. Seda, kui suur summa oli ja kas kompromissiga kaasnes ka lisatingimusi, polnud kumbki pool nõus täpsustama.

Salajane kokkulepe

„Kokkuleppel lõpetasime minu töölepingu ning kaks kohtuvaidlust, kõik muu jääb konfidentsiaalseks,“ täpsustas Veskimäe.

Tema jutt on napp. Ta on selle peatüki elus seljataha visanud ja vaatab nüüd edasi. Üksjagu kopsakama rahakoti ning moraalse võiduga. „Minu jaoks oli kokkuleppe sõlmimine oluline, kuna viimane aasta oli väga pingeline, olin selleks ajaks väga palju õppinud, ning tundus, et nii minu kui ka ametiühingute jaoks oli sobiv hetk minna edasi n-ö uuelt leheküljelt,“ jäi Veskimäe kokkuleppe tingimusi kommenteerides diskreetseks.

Ta lisas, et tema töö tulemusena võiks uue Nordea usaldusisiku elu olla pangas natuke kergem ja töövaidluskomisjoni langetatud otsused sillutada teed rohkem Põhjamaade moodi ärikliimasse. „Loodan, et järgmised Nordea usaldusisikud on saanud minu tööst ning Eesti ja Skandinaavia ametiühingute toetusest innustust tehtut jätkama ning vastutust võtma,“ kommenteeris Veskimäe.

Ka Nordea hoiab madalat profiili ega soostu kokkuleppe kohta midagi täpsustama, viidates ettevõtte siseasjadele, mida nad avalikkusega ei jaga. „Nordea Eesti on rahul, et vaidlus selles küsimuses on lõpetatud. Soovime Hannesele edu edaspidiseks ja täname konstruktiivse koostöö eest,” märkis Nordea kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv pressiteates.

Ta lisas, et Nordea on jätkuvalt avatud sisulisele koostööle ametiühinguga. Pangajuht Petri Nikkilä on varasemas intervjuus Äripäevale märkinud, et pangas diskrimineerimist ei ole ja töövaidluskomisjoni otsuseid nemad õiguspädevaks ei pea.

„Mõlemad said, mida küsisid“

Ka ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ei tea enda sõnul kokkuleppe kõiki detaile. „Kokkulepe on rangelt salajane ja isegi ametiühingud ei tea, milles kokku lepiti. Usun, et mõlemad said, mida küsisid,“ lausus Peterson.

Kuna olukord oli Petersoni sõnul piisavalt keeruline ja perspektiivitu, oli kokkulepe tema hinnangul mõistlik lahendus. „See võimaldab nüüd hakata suhteid taas üles ehitama heas Skandinaavia vaimus. Leian, et töötajatele oli kokkulepe tarvilik,“ märkis Peterson ja lisas, et peab perspektiivituse all silmas seda, et olukorras, kus on korraga nii palju vaidlusi üleval, on keeruline valida Nordeas uus usaldusisik ja kollektiivlepingut sõlmida.

Nordea töötajate kollektiivleping endiselt õhus

Peterson lisas, et selle kokkuleppe taustaks olid siiski Põhjamaade ametiühingud, kes soovisid tugevalt hoida kokkuleppe sõlmimise kurssi. „Nemad on ka garanteerinud ilmselt, et Skandinaavia vaim ettevõtetes jätkub,“ lausus Peterson.

Kuid mida veel ei ole, on Nordea töötajate kollektiivleping. Peterson rõhutas, et see on endiselt laual, kuid enne tuli lihtsalt vaidlus lõpetada ja kokkuleppele jõuda ja alles siis saab valida uue usaldusisiku Nordeas ja sõlmida kollektiivlepingu. „Meil on mustandidki valmis,“ kinnitas Peterson ja lisas, et Nordeas võiks olla tegemist Eesti esimese finantssektori kollektiivlepinguga.

„Eesti pangandussektori esimene kollektiivleping võiks anda signaali, et kurss on muutunud. Kuna Põhjala ametiühingud hoiavad enamiku oma streigimiljoneid just Nordeas, on pank ilmselt huvitatud maine parandusest,“ märkis Peterson.

„Veskimäe tõendid oleksid kohtus vett pidanud“

Ka Eesti Finantstöötajate Liidu aseesimehe Tanel Erik Podari hinnangul on kokkulepe parem kui aastaid kestev vaidlus. „Vaidluse käik võimaldas tekitada vajaliku pinnase kokkuleppeks. Kogu protsess algusest lõpuni kestis sisuliselt aasta ja otsene juriidiline vaidlus kestis pool aastat. Läbirääkimised kestsid kolm kuud,“ on Podar ajakuluka vaidluse kokkuleppele jõudmisega rahul.

Juriidilises plaanis lõppesid kõik Hannes Veskimäe ja Nordea vaidlused otsese tulemuseta, sest kokkuleppele minnes võeti kohtust tagasi hagi ning kaotasid õigusliku tähenduse ka töövaidluskomisjoni varasemad otsused. Kuid Podar rõhutas, et faktiliselt ei saa töövaidluskomisjoni juba tehtud otsuseid, nende käigus tuvastatud asjaolusid ja esitatud tõendeid aga olematuks teha. „Finantstöötajate liidu seisukoht oli ja on, et Hannes Veskimäel oli väga tugev kaasus, mis oleks ka kohtutes vett pidanud,“ kinnitas Podar.

Ta nentis, et ka tema ei tea kokkuleppe täpsemaid detaile, sest need on rangelt Nordea ja Veskimäe vahelised. „Nordea võitis kokkuleppega selle, et lõppes kaks panga jaoks keerulist vaidlust, ei algatata uusi vaidlusi ning töösuhe Hannes Veskimäega lõppes,“ seletas Podar.

Ta rõhutas sarnaselt Petersoniga, et selle protsessi ehk kokkuleppe üheks osaks olid kollektiivlepingu läbirääkimised Nordeaga, mis loodetakse lähiajal kiiresti lõpuni viia.

Hannes Veskimäe on otsustanud enda sõnul käed pangandussektorist puhtaks pühkida ja siseneda hoopis loomingulisematele jahimaadele. „Olen väga tänulik kõigile, kes nii ametiühingute kui ka Nordea poolelt selles protsessis kaasa lõid. Soovin Nordea töötajatele edu hästi toimiva ametiühingu ülesehitamisel. Pärast suvepuhkust kaalun uue elukutse õppimist – võiks näiteks filmikooli minna,“ rääkis Veskimäe. Filmimaterjali peaks tal nüüd küllaga jaguma.