Kaisa Gabral • 3. veebruar 2016 • 6 min
Jaga lugu:

Nordea vilistab komisjoni otsusele

Vallandatud ametiühingute usaldusisik võiks seaduse järgi tööle naasta, kuid pank ei taha sellest midagi kuulda.  Foto: Andras Kralla

Kuigi töövaidluskomisjon määras vallandatud ametiühingu usaldusisiku Hannes Veskimäe tagasi Nordea panka tööle, pole pank töösuhtest huvitatud, Veskimäed kontoris näha ei soovi ning ka töötasu on välja maksmata.

Töövaidluskomisjon otsustas 12.jaanuaril peetud istungi järgel avaldus osaliselt rahuldada ning

1) tuvastab Hannes Veskimäe ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel 16.06.2011. a sõlmitud töölepingu tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisuse

2) loeb Hannes Veskimäe ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel sõlmitud töölepingu  ülesütlemisega mittelõppenuks

3) kohustab Nordea Bank AB Eesti filiaali töölepingut Hannes Veskimäega viivitamata edasi täitma

4) tuvastab Hannes Veskimäe diskrimineerimise töötajate ühingusse kuulumise tõttu

5) kohustab Nordea Bank AB Eesti filiaali lõpetama Hannes Veskimäe diskrimineerimine

6) mõistab Nordea Bank AB Eesti filiaalilt Hannes Veskimäe kasuks diskrimineerimisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks välja hüvitise summas 500 eurot

7) jätab rahuldamata Hannes Veskimäe nõude diskrimineerimise tuvastamises tööajakorralduse ning

töötasu ja boonuste maksmise tõttu

8) jätab rahuldamata Hannes Veskimäe nõude kohustada Nordea Bank AB Eesti filiaali lõpetama AÜS

§ 19 lg 2 rikkumine avaldaja suhtes

9) jätab rahuldamata Hannes Veskimäe nõude tuvastada töölepingu ülesütlemine AÜS § 19 lg 3 p 2

„Kindlasti oli tegemist väga positiivse pretsedendiga Eestis töötavate inimeste jaoks,“ oli Veskimäe töövaidluskomisjoni teist otsust vaidluses Nordea Eestiga kommenteerides rahulolev. Veskimäe vaidlustas töövaidluskomisjonis enda vallandamise Nordea pangast, väites, et see oli ebaseaduslik.

„See (töövaisluskomisjoni otsus - toim) andis selge signaali kõigile välismaistele suurkorporatsioonidele, et Eesti ei ole kolmanda maailma riik, kus siia saadetud välismaised juhid võivad teha, mida heaks arvavad. Eesti on õigusriik, siin on töötajaid kaitsvad seadused ning neil on omad õigused ning, et õiguskaitseorganid on erapooletud ja otsused saab kiiresti,“ märkis Veskimäe.

Tänavu 12. jaanuaril otsustas töövaidluskomisjon Nordea pangast vallandatud töötaja ja ametiühingute usaldusisiku Hannes Veskimäe tööle ennistada, öeldes, et vallandamine oli sisutühi. Samuti kohustas komisjon panka lõpetama Veskimäe diskrimineerimine ning teda viivitamatult tööle tagasi võtma. Kokku oli üheksa punkti, millest komisjon rahuldas kuus Veskimäe kasuks.

Tööle minna ei lubata

Veskimäe ütles, et oli 12. jaanuaril valmis pärast otsuse lugemist järgmisel päeval tööle naasma, kuid teda peatas kõne pangast. Helistajaks oli Nordea Eesti ettevõtete panganduse divisjoni juht Silver Kuus, kes märkis, et ta küll tunnustab töövaidluskomisjoni otsust ja see kehtib, kuid Veskimäed ei soovita tööle tagasi.

Pank esitas 18. jaanuaril kohtule hagi eesmärgiga takistada Veskimäe tööle naasmist. Kohus seda hagi aga ei rahuldanud.

„Triigiksin särgi ära, paneksin ülikonna selga ja läheksin tagasi tööle. Loodan, et pank selles osas töövaidluskomisjoni otsust täidab. Kolleege ja kliente pole kaua näinud, oleks rõõm taasnägemisest ja tööle naasmisest. Loodan, et pank maksab lõpuks välja ka saamata jäänud palga, nagu seadus ette näeb,“ ütles Veskimäe ja andis mõista, et tema oleks valmis tööle tagasi minema, kui lubataks.

Otsus kohustas panka maksma Veskimäele töötasu alates eelmise aasta vallandamisest oktoobris.

Kompromissiotsingud jooksid liiva

Vahepeal on toimunud ka kohtumisi finantstöötajate liidu, ametühingute keskliidu ja panga esindajate vahel, et arutada panga kollektiivlepingu tingmusi ja leppida kokku ametiühingute ja Nordea Eesti vaheline suhete normaliseerumine. Kuid Veskimäe sõnul jooksid need läbirääkimised liiva ja ühist keelt ei leitud.

Ka Eesti Finantstöötajate liidu aseesimehe Tanel Erik Podari sõnul ei jõutud läbirääkimistel ühise seisukohani. "Peale töövaidluskomisjoni otsust 12. jaanuaril toimusid läbirääkimised Nordea ja erinevate osapoolte vahel. Kuna Nordea ei ole valmis tunnistama ühtegi eksimust ega täitma Eesti seadusi ega õiguskaitseorganite lahendeid, oli ühise seisukoha kujundamine pehmelt öelda keeruline," märkis Podar.

"Eks töövaidluskomisjoni otsus räägib iseenda eest ja  tõenäoliselt Nordea mingi pakkumise Hannesele tegi. Samas, Hannes ei tee usaldusisiku tööd raha pärast, vaid ta soovib reaalselt töötajate olukorda Nordeas parandada ning see töö jätkub vaatamata Nordea püüdlustele," lisas Podar.

Veskimäe nendib, et praegu tundub siiski jalge ees olevat kohtutee, sest pank on vaidlustanud nii esimese, möödunud aastal töövaidluskomisjonis langetatud otsuse Veskimäe kui usaldusisiku diskrimineerimise tuvastamisel kui ka teise, tänavu 12. jaanuaril langetatud otsuse vallandamise ebaseaduslikkuse kohta ning diskrimineerimise kohta ametiühingu-alase tegevuse tõttu. „Ees võib olla pikk ja väsitav vaidlus, aga mis seal ikka, eks selleks kohtud ongi, et õigust mõista. Kuna minu advokaadikulud tasuvad Skandinaavia finantssektori ametiühingud, siis nii mina isiklikult kui ka kõik partnerid on valmis vajadusel pikaks protsessimiseks. Siiski loodan väga, et lõpuks saabub murrang ka Nordea suhtumises ja saame kriisi koostöös lahendada ning liikuda edasi sõpradena,“ lisas Veskimäe.

Ta lisab, et ei pea isiklikku vimma, sest kõik on inimesed ja teevad vigu. „Loodan, et tööle naastes Nordea täidab töövaidluskomisjoni lahendeid ning minu diskrimineerimist ei jätka,“ lisab Veskimäe.

Nordea – jätkame kohtus

Nordea Eesti kommunikatsioonijuhi Jane-Liina Liivi sõnul käsitles töövaidluskomisjoni hinnang panga ühe töötaja lepingu lõpetamist. „Kahjuks ei leidnud see juhtum töövaidluskomisjonis lahendamist ja me oleme kujunenud olukorra tõttu sunnitud jätkama vaidlust kohtus, mis pakub vajalikku kaitset nii pangasaladusele kui ka tunnistajate privaatsusele,“ kommenteeris Liiv panga poolt.

„On kahetsusväärne, et vaidlusküsimust meie endise töötajaga seostatakse avalikkuses kui vaidlust panga ja ametiühingu vahel. Nordea pank on konstruktiivsetes läbirääkimistes nii Eesti ametiühinguorganisatsioonide kui ka Nordea grupi ametiühinguga koostöö edasise arendamise teemal,“ lisas Liiv.

Pank on korduvalt teemat puudutades rõhutanud, et nad on valmis ametiühingutega laua taga läbirääkimisi jätkama ning et kõnealune vaidlus puudutab ühe töötaja ja panga vahelisi asju, mida nad ei pea õigeks privaatsuse huvides avaldada.

Varem on ka panga juht Petri Nikkilä Äripäevale rõhutanud, et nad kohtlevad kõiki töötajaid võrdselt.

“Nordea üritab ennast Eesti õigussüsteemist lahti siduda“

Eesti Finantstöötajate Liidu juhatuse aseesimehe Tanel Erik Podari sõnul oli töövaidluskomisjoni teine otsus, mis määras ebaseaduslikult vallandatud ametiühingute usaldusisiku Hannes Veskimäe tagasi tööle, nende jaoks igati ootuspärane. „Meie jaoks ei olnud komisjoni otsus üllatav, otsus oli pigem ootuspärane. Küll aga oli üllatav Nordea rikkumiste mastaapsus ning nende rikkumiste jätkumine,“ kommenteeris Podar.

Ta lisas, et see pole esimene kord, kui Nordea vilistab Eesti õigusaktidele. „Vallandas Nordea ju usaldusisiku päev pärast eelmist töövaidluskomisjoni lahendit, millega tuvastati usaldusisiku diskrimineerimine. Paistab, et Nordea üritab ennast Eesti õigussüsteemist lahti siduda ning on valmis täitma vaid neid lahendeid, mis vastavad Nordea väärarusaamale töötajate õigustest,“ märkis Podar.

Ta lisas, et vastavalt seadusele tuleb ennistatud töötaja kohe tööle lubada, jätkata talle palga maksmist ning maksta tagantjärele saamata jäänud palk. „Meile teadaolevalt ei ole Nordea ühtegi neist nõuetest täitnud. Kas põhjuseks on Nordea maksejõuetus või absoluutne hoolimatus Eesti seaduste suhtes, on keeruline spekuleerida. Raske isegi otsustada, kumb halvem variant oleks,“ nentis Podar.

Nordea ametiühingute usaldusisiku Hannes Veskimäe nimi kerkis meediapilti siis, kui ta võttis sõna meeste ja naiste palgalõhe vähendamise teemal finantssektoris tervikuna. Temast sai Nordea panga ametiühingute eestvedaja ja usaldusisik. Veskimäe ja mitmed Äripäevaga rääkinud anonüümsust palunud Nordea panga töötajad väitsid, et pärast seda hakkas pank Veskimäed diskrimineerima ametiühingulise tegevuse tõttu, töötulemustele hakati etteheiteid tegema.

Veskimäe ei saanud enda sõnul pangas vabalt ametiühingutegevust arendada, samuti oli ta oma otsese ülemuse Peter S. Treialti teatel „ülevalt poolt“ kõrgendatud tähelepanu all. Veskimäe kaebas diskrimineerimise töövaidluskomisjoni ning komisjon tuvastaski diskrimineerimise ja palus pangal see lõpetada. Selle asemel pank otsustas aga Veskimäe järgmisel päeval vallandada, mille Veskimäe otsustas samuti töövaidluskomisjoni edasi kaevata, väites, et see on ebaseaduslik ja diskrimineeriv.

Tänavu 12. jaanuaril langetas komisjon otsuse, kus teatati, et Veskimäe ennistatakse tagasi tööle ja vallandamine on õigustühine. Samuti paluti Veskimäe diskrimineerimine lõpetada. Komisjon rahuldas üheksast punktist kuus.

Pank on mõlemad komisjoni otsused vaidlustanud ning asi liigub ilmselt edasi kohtu suunas.

KOMMENTAAR

Töötaja tuleb viivitamatult tööle lubada

Vandeadvokaat Terje Eipre:

"Kui töövaidluskomisjon rahuldas Veskimäe kaebuse töölepingu erakorralise ülesütlemise (n-ö töölt vallandamise) tühiseks tunnistamiseks ning ennistas Veskimäe tagasi tööle, siis järelikult oli tööleping jätkuvalt kehtiv, nagu poleks ülesütlemist kunagi toimunud. Töövaidluskomisjon reeglina kohustab otsusega tööandjat töölepingut viivitamata edasi täitma, kui komisjon tuvastab töölepingu tööandjapoolse ülesütlemise tühisuse. Seega tõenäoliselt polnud Nordeal alust paluda oma töötajal pärast töövaidluskomisjoni otsuse tegemist mitte tööle ilmuda.

Tööandja peab täitma edasi töölepingut, kuna töösuhe ei ole lõppenud. Peab lubama töötaja tööle ja maksma tasu.

Tööle ennistamine toimub eelkõige töötaja ja tööandja vahelise koostöö tulemusel, mis eeldab mõlema poole tahet. Kui tööandja ei soovi kõigele vaatamata töötajat tööle lasta, siis ei ole usutav, et kohtutäitur saaks teda selleks kuidagi pikas perspektiivis sundida. Töötaja ainus võimalus sellisel juhul on öelda tööleping omalt poolt üles tööandja-poolsete kohustuste rikkumise tõttu ning nõuda temalt hüvitist, vajadusel pöörduda uuesti töövaidluskomisjoni saamata jäänud töötasu ja hüvitiste väljanõudmiseks. Arvan eeltoodust tulenevalt, et töötaja tööle ennistamine on seega pigem erandlik nähtus, sest praktikas ei ole reeglina pärast kohtuvaidluse läbimist poolte töösuhtel pikka tulevikku."

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt