Alyona Stadnik • 23. oktoober 2015
Jaga lugu:

Rumeenia põllumaade investorid: vastutab nõukogu

Investorite esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets   Foto: Erik Prozes/Postimees

Rumeenia põllumaadesse investeerinud fondis kogu oma raha kaotanud investorid plaanivad esimesel võimalusel esitada nõuded kahju tekitanud isikute ehk fondi emaettevõtte Nord Hill Real Estate AS nõukogu liikmete vastu.

„Kuigi jätkuvad kahju tekitavad toimingud välistavad õiguskaitsevahendite aegumise, siis kindlam on aega mitte enam kaotada,“ lausus Bond Recovery alla koondunud investorite esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Bond Recovery esindab Rumeenia pankrotistunud investeerimisfondi Nord Hill Land Portfolio (NHLP) Swedbanki privaatpangaduse kliente. Lisaks Swedbankile nähakse vastutust ka teistel fondi juures olnud otsustajatel.

Järgmise nädala kolmapäeval on NHLP esimene võlausaldajate üldkoosolek, kus peaks selguma, kas kinnitatakse pankrotihaldur või soovitakse uut haldurit. „Siis selgub, kas ja mida teeb haldur ja sellest tulenevat peame otsustama, kas ja mida peame tegema ise investorite huvide kaitseks,“ selgitas Maria-Rohtmets.

Investorid näevad praegu kohustatud isikutena eeskätt neid, kes omasid tegelikku kontrolli investeerimisprogrammi juhtimise üle. Emissioonitingimuste kohaselt oli peamiste küsimuste otsustamine emaettevõtja nõukogu pädevuses. „Juhtorganite liikmete vastutus on solidaarne. Vastutust välistada saaks üksnes asjaolu, et nõukogu liige hääletas otsuse vastu või ei osalenud otsustamisel üldse. Sellised asjaolud peaksid nähtuma nõukogu protokollidest, meilidest jmt,“ selgitas Mägi-Rohtmets.

Endine Swedbangi varahaldusejuht Kristel Meos  Foto: Andres Haabu

Nord Hill Real Estate ASi nõukokku kuulunud isikud, kelle vastu võidakse esitada kahjunõudeid.

Indrek Elhi 

Ciprian Marius Lopata 

Ovidiu Brinzan 

Kristel Meos 

Hannes Kuhlbach 

Ludvig Tasane

Indrek Küttis 

Kaie Trump 

Peep Aaviksoo 

Raivo Aavisto 

Madis Habakuk 

Rasmus Pikkani 

Allikas: Äriregister

Rikkumised ja usalduse kuritarvitamine

Seni ei ole investoritele protokolle avaldatud. Investoreile on oluline teada, kuidas kaalutleti sedavõrd tähtsate otsuste tegemist, nagu laenu andmine piiriülesele varatule ühingule ja konkreetsete maatükkide ostmist. „Samas on oluline, et nõukogus on kõik oma ala asjatundjad, kes valdavad taoliste küsimuste otsustamisel elementaarset oskusteavet, kehtivaid nõudeid ja väljakujunenud tavasid,“ ütles Mägi-Rohtmets. 

„Siinkohal peaks rääkima hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisest ja usalduse kuritarvitamisest,“ nentis Mägi-Rohtmets. Hoolsuskohustus tähendab kõikide asjaolude igakülgset väljaselgitamist ja nende mõjude hindamist äriühingule ja investoritele. Lojaalsuskohustus tähendab ühingu huvidest lähtumist, mille kohaselt isegi juhtorgani liige, kes ei pidanud teatud otsust õigeks, oleks pidanud teavitama isikuid, kelle huve see kahjustab või koguni asjaomaseid organeid. „Usalduskrediit seisneb selles, et investorid rajasid oma investeerimise otsuse uskudes, et juhtorganite liikmed kasutavad maksimaalselt oma oskusi ja teadmisi investeeringute tulususe eesmärgil,“ sõnas Mägi-Rohtmets.

Nõukogu liikmed on aga teisel arvamusel. Swedbanki endine varahalduse juht Kristel Meos, kes oli määratud nõukogusse Swedbanki esindajana, jäi napisõnaliseks ja ütles, et tal on keeruline kommenteerida etteheiteid, mida talle pole esitatud. „Tänaseni ei ole keegi pöördunud minu poole ühegi nõudega, mis puudutab NHLP investeeringuid Rumeenia kinnisvarasse,“ sõnas Meos.

Mis puudutab tema tööd Swedbankis ja osalemist Nord Hill Real Estate ASi nõukogus, siis Meos kinnitas, et tegutses kooskõlas seaduste ja kehtivate lepingutega. „Ajal, mil mina olin aktsiaseltsi nõukogu liige, auditeerisid selle ja Nord Hill Land Portfolio OÜ tegevust rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbürood PWC ja Ernst&Young,“ sõnas Meos. „Seega, teadmata meedias levivate etteheidete täpset sisu ja põhjendusi, ei oska neid kommenteerida ja tundub, et need on alusetud.“

Pärast Meost oli nõukogus Swedbanki esindaja Rasmus Pikkani, kes esindas Swedbanki portfellihalduse kliente. Tema hinnangul oli kogu projekti ülevõtmisprotsess esmastelt vedajatelt väga läbipaistev ja põhjaliku läbirääkimisprotsessi tulemusel ka investoritele sellel hetkel parim.

„Selle tulemusel tehti kõige olulisem otsus projektile lisaaja saamise kohta – kustutati varasemate projektijuhtide rohkem kui poole miljoni euro suurune juhtimistasu võlg ja juhid taandusid,“ sõnas Pikkani. Ta lisas, et hoolitses selle eest, et investoritele jagataks informatsiooni ja neid kaasataks otsustamisel maksimaalselt. „Investorid olid informeeritud nii aktsiate üleandmisest advokaadibüroole, võetava laenu suurusest kui ka selle hinnast. Samuti pakuti kõigile investoritele võimalust ise projekti lisafinantseerimisel osaleda,“ selgitas Pikkani.

„Olen veendunud, et tegime selles ajahetkes projekti päästmiseks parimad otsused, mida sellel turbulentsel ajal oli võimalik valitsenud infokeskkonnas teha - ühtegi lihtsat ja kiiret edu tagavat otsust polnud valikus ei sel hetkel ega pole minu hinnangul ka praegu.“ Pikkani kinnitas, et on oma tegevuses lähtunud ainuüksi investorite parimast huvist.

Nord Hill Land Portfolio asutaja Peep Aaviksoo  Foto: Eiko Kink

Nord Hill Land Portfolio

Kinnisvarafond, mille asutajaks oli pankrotistunud Peep Aviksoo.

Emiteeris 2007. aastal 8,47 miljoni euro eest võlakirju sihiga omandada spekulatiivse tulu eesmärgil maad Rumeenias.

Kokku omandati Rumeenias 10 maatükki, kogupindalaga 46,3 ha ning maksumusega 8 000 000 eurot, so keskmiselt hinnaga 172 000 eurot/ha.

Valdavalt põllumajandusliku sihtotstarbega maatükke omandati keskmisest turuhinnast kordades kõrgema hinnaga ning pankrotihaldur on hinnanud ettevõtte varade väärtuseks täna mitte rohkem kui 400 000 eurot.

Fondi lõpptähtajaks seati 14. jaanuar 2011. Hiljem nimetas Aaviksoo firma ümber Nord Hill Land Portfolioks.

2012. aastal otsustas nõukogu, et ettevõtte jätkamiseks tuleb võtta laen 30% aastaintressiga, millele lisandub 30% viivist aastas, kui tasumine viibib. Investorite seisukohalt võeti see laen elutähtsate toimingute tegemiseks, kuid selleks seda ei kasutatud, vaid selle eest tasuti erinevaid juhtimisega seonduvaid arveid. Laenuraha kulutati kiiresti osaliselt juhtimistasude maksmiseks ja muudeks teisejärgulisteks kulutusteks.

Eelmisel nädal kuulutati fond pankrotistunuks.

Aaviksoo: need maad pole prügimäed

Fondi asutaja Peep Aaviksoo jättis vastatama küsimustele, kas ta tunnetab, et vastutab isiklikult fondi pankrotistumise eest ja investorite kahju tekitamise eest. „Eelnev analoogne investeerimisfond oli väga hea tootlusega ja eesmärk oli edu korrata. Tuletan meelde, et aasta oli 2007,“ sõnas Aaviksoo. Ta lisas, et maailma suurim kinnisvara vahendusettevõte DTZ on kolm korda hinnanud Rumeenia kinnisvaraportfelli kuuluvaid maid soetushinnast kõrgemaks, tuginedes  reaalsele turuolukorrale antud ajahetkel.

„Fondi tütarfirmale kuulub 11 registrisse kantud kinnistut, millest osale on tehtud sihtotstarbe muudatus. Kui keegi nimetab neid maid prügimägedeks, siis tekib küsimus, mis on selle väite eesmärk. Mulle tundub, et keegi soovib seda olematu hinnaga kaaperdada,“ märkis Aaviksoo. Meenutuseks, 2007. aastal osteti 46,3 ha põllumaad, millele kulutati 8 miljonit eurot ehk keskmiselt 172 000 eurot hektari kohta.

Endine Nord Hill Real Estate’i nõukogu liige Madis Habakuk, kes oli üks nendest, kes kallilt fondile laenu andis, ütles, et paljud investorid investeerisid hea usus. „Headel aegadel tegi osa Rumeeniasse investeerinud investoreid head raha, halbadel aegadel kaotas. Meil ei ole mitte mingisugust õigust headelt investoritelt raha tagasi nõuda, aga iga investor käitub nii, nagu on tema seisukoht,“ sõnas Habakuk.

Habakuk: mul on kogu sellest asjast kõrini

Habakuk oli fondi emaettevõtte nõukogus ka ajal, mil võeti kallis laen ja seati tagatiseks olemasolevaid kinnistuid. „Oli kaks varianti, kas lõpetada kohe tegevus ja minna pankrotti või proovida hingamisaega võita,“ lausus Habakuk. Toona otsustas nõukogu, et pankrotti ei lähe. Habakuk lisas, et kõikidel investoritel oli võimalus anda laenu, kuid lõpuks ainult neli tegi selle otsuse. „Kõikidel olid ühesugused tingimused,“ sõnas ta. Habakuk ei tunne endal mitte mingisugust vastutust.

Habakuk märkis, et talle on see investeering pisike asi ja tema ei mõtle selle peale üldse. „Ma ei taha selle asjaga tegeleda, mul on kogu sellest asjast kõrini,“ teatas ta.

Fondi emafirma veel ühe endise nõukogu liikme Ludvig Tasase sõnul teeb igaüks oma tegemisi ja töid ning tema sõnul ei ole see teema, mida ajakirjanduses kommenteerida.

Kommentaarid

See oli halb äriõnn Reimo Raid, Nord Hill Real Estate ASi juhatuse liige 2011-2012

Mina ei karda, et kahjunõue esitatakse mulle, kartma peaksid need, kellel on, mida karta. See ei ole mingi ime, et investorid üritavad raha saada sealt, kus raha on. Kõiki ei saa lüüa ühe vitsaga, juhatuse liikmed on tegutsenud erinevatel aegadel.

Mõni on tegutsenud ajal, kui jama oli juba kokku keeratud, teised üritasid jama lahendada. Mina olin juhatuses lepingu alusel ja teatud ülesannetega, mis said täietud ja sai oma arvamus avaldatud. Kui tagantjärele vaadata, siis meie avaldasime õiget arvamust. Me andsime väga pessimistliku hinnangu varade väärtusele. Hiljem kuulsin, et meie pessimistlik hinnang oli ikka veel natukene optimistlik.

Mina ei hakka mitte kellegi üle kohut mõistma. Ma arvan, et see oli halb äriõnn, sest investorid, kes selles voorus osalesid, tulid eelmises voorust suure kasumiga välja.

Hilisemal nõukogul ei olnud midagi teha Kalle Norberg, investoreid esindava ettevõtte Bond Recovery OÜ finantsnõustaja

Nord Hill Land Portfolio investeerimisprojekti viga tehti sel hetkel, kui Rumeenias osteti väheväärtuslikku maad peaaegu kakssada korda kõrgema hinnaga. Ettevõtte juhtorganite liikmed, kelle ametiaeg algas pärast esimest koosseisu, olid asetatud sundolukorda, kus polnud enam võimalik midagi muud ette võtta, kui vältida juba tekkinud kahju suurenemist tulevikus. Nende inimeste puhul võib arutleda vaid selle üle, miks ei tehtud praeguseid raskeid otsuseid juba aastaid tagasi. Tekib küsimus, kas nende otsused olid Swedbanki poolt mõjutatud.

Sootuks teine lugu on Swedbankiga, mille puhul on tegu ressursirikka institutsiooniga, mitte pelgalt üksikisikutega. Suurpank peab suutma investeeringute sisu mõista, riske adekvaatselt hinnata ning taolisi vigu mitte läbi lasta. Ainus mõjur turul, mis suudaks siluda praegust olukorda, oleks euro kahesajakordne odavnemine, mille tõenäosust hinnaku igaüks ise.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum