Aaviksoo fondiga Swedbankist raha kaotanute avalik appikarje

Lugu ulatub kaheksa aasta taha, kui Peep Aaviksoo Rumeenias rajatud kinnisvarafond IPC Romanian Land Portfolio ostis seal põllumaid üle 170 korra turuhinnast kallimalt ning Swedbank ostis fondi emissiooni mahust üle 40 protsendi oma privaatpanganduse klientidele, kes ise seda valikut ei teinud.

Läinud nädalal kirjutas Rootsi päevaleht Dagens Industri, et investorid, kes jäid Swedbanki süül oma rahast ilma, süüdistavad Swedbanki ja selle juhti Birgitte Bonneseni 8,5 miljoni eurose pettuse varjamises, pannes pangale süüks, et Aaviksoo fondi pakkumise selline vastuolu ei oleks tohtinud panga analüütikutele kahe silma vahele jääda.

200 petta saanud privaatpanganduse klienti on pöördunud ka kohtusse, soovides kahju korvamist.

Järgneb investorite avalik pöördumine.

Swedbank reklaamib end kui ausat, südamlikku ja abivalmis panka, mis „aitab kaasa sellele, et inimeste ja ettevõtete rahaasjad oleksid pikaajaliselt korras“ (kodulehelt). Aegade jooksul on tekkinud inimestel usaldus, et arst, advokaat ja pankur on teenusepakkujad, kes soovivad oma klientidele alati parimat, suhtuvad igasse klienti individuaalselt ja personaalselt just tema vajadustest lähtuvalt.

Finantssektor on arenenud viimastel kümnenditel väga kiiresti ning kahjuks on panganduses olukord muutunud. Kadunud on usaldusväärne pangandusteenus ja asemele on tekkinud „pangandustooted“, mille eesmärk on võimalikult palju pangale kasu teenida. Endine kliendihaldur on asendunud müügijuhiga, kelle eesmärk on müüa võimalikult palju tooteid võimalikult paljudele klientidele. Müügimees ei võta mingitki vastutust, omamata teadmist, mida see toode sisaldab või milleks see võiks konkreetsele kliendile hea ja kasulikki olla.

Nii juhtus ka Eestis: Swedbank pettis Nord Hill Land Portfolio kinnisvarafondi investeerinud inimesi teadlikult, kui müüs klientidele toodet, mille mõistlikkust ei kontrollitud. Pangajuhid tegid mitmeid juhtimisvigu, mida nüüd teadlikult varjavad. Elementaarne hoolsus, milleks pank on ka kohustatud, oleks saanud selle kahju ära hoida.

Petta saanud investorid on teinud korduvalt pangale päringuid, ettepanekuid ja esitanud pretensioone, millele on Swedbank jätnud reageerimata või teatanud, et nende küsimuste osas kujundab seisukoha kohus. Kohus on kõige kallim ja koormavam viis oma õigusi maksma panna. Swedbank kasutab venitamistaktikat ka kohtus.

Pöördumised, millele investorite ja panga klientide esindajad ei ole saanud sisulisi või edasiviivaid vastuseid:

1. 06.08.2015 pöördumine, saadetud Swedbanki töötajale Tõnis Nõmmikule seoses viimase poolt saadetud ettepanekuga pikendada NHLP võlakirjade lunastustähtaega.

2. 11.08.2015 pretensioon Swedbankile, saadetud Robert Kittile ja Priit Perensile seoses Swedbanki osalemisega NHLP investeerimisprogrammis.

3. 31.08.2015 ettepanek kohtuda Swedbankiga, saadetud Robert Kittile ja Leho Voolile seoses sooviga arutada ning leida lahendusi vaidluse all olevates küsimuses.

4. 24.09.2015 Pöördumine Rootsi Swedbank AB poole, saadetud Michael Wolfile seoses Swedbanki osalemisega NHLP investeerimisprogrammis.

5. 12.10.2015 Ettepanek Swedbankile anda NHLP investoritele suunatud infopäeval selgitusi, saadetud Robert Kittile ja Leho Voolile.

6. 30.12.2015 NHLP pankrotihalduri poolt esitatud kahju hüvitamise nõue, saadetud Robert Kittile.

7. 18.03.2016 NHLP pankrotihalduri poolt esitatud ettepanek tutvustada asjas kogutud tõendeid, saadetud Leho Voolile ja Robert Kittile.

8. 18.07.2016 Kliendi taotlus tutvuda dokumentidega, mis olid aluseks Swedbanki osalemisel NHLP investeerimisprogrammis ning kliendi raha NHLP võlakirjadesse investeerimisel.

9. 15.09.2016 Panga investeerimisteenuse klientide kaebus seoses panga poolt investeerimisteenuste osutamisega, saadetud Robert Kittile, Rasmus Pikkanile, Leho Voolile.

Presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi saanud Swedbanki Balti panganduse juht Priit Perens ütles veebruaris: „Kuna Swedbank on ühiskonnas väga suur ja avalik organisatsioon, on neil ka sotsiaalne vastutus. „Me ei tohi seda unustada. Ühiskonnal on meie suhtes ootused, mida me kas rikume või täidame,“ rääkis Perens, lisades, et loodetavasti näitab presidendilt saadud tunnustus, et nad on ootusi siiski täitnud. (Postimees 09.02.2017)

Austatud nõukogu.

Panga tegevjuhtide poole pöördumine nii ametlikult kui läbi meedia ei ole andnud seni tulemusi – me pole saanud mingit sisulist tagasisidet. Viimaks pöördume Swedbanki nõukogu poole. Kas Swedbanki tänased juhtimismeetodid on panga väärtuste ning eesmärkidega kooskõlas? Kas need on Swedbanki väärtused, mida tänane nõukogu peab kehtivateks? Kas Swedbank on täitnud ootusi sotsiaalsele vastutusele?

Investorite nimel kirjutas pöördumisele alla Glen Madis.