Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas mõõdikuid mõista?

    Jarvet Consultingu juhi Hanno Jarveti sõnul peavad mõõdikud olema lihtsad ja mõistetavad, vaid nii saab neid enda kasuks tööle panna. Foto: Terje Lepp

    Mõõdikute maailm tehakse tavaliselt asjatult keeruliseks, nii et nende sügavam mõte ja kasu inimestele läheb kaotsi.

    Samas on oskus mõõdikuid enda hüvanguks kasutada ja neid süviti mõista abiks töötulemuste parandamisel, kirjutab 2. novembri Äripäev kuidas-rubriigis.
    Mõõdikud versus eesmärgid
    Mõõtmise tähtsaimaks eesmärgiks on luua selgust. Kui kasutame mõõdikut millekski muuks kui info hankimiseks ja selguse loomiseks, hakkab mõõdik oma elu elama.
    Niipea kui mõõdikust saab eesmärk, lakkab ta olemast kasulik ja informatiivne mõõdik. Inimestele meeldivad mängud ning nad on osavad süsteeme oma kasuks pöörama. Seepärast on hulga hästi planeeritud boonussüsteemide ja eesmärkide abil võimalik oma firmat ainult allamäge juhtida.
    Kindlasti on mõõdikud olulised, kuid ainult nende najal üles ehitatud boonussüsteemid ei ole piisavad, et head tulemust pikaajaliselt saavutada. Hea näide on valimisosaluse määr diktatuuririikides, kus oodatud protsent alati maagiliselt tekib.
    Eesmärgid enne mõõdikuid
    Rooma filosoof Seneca ütles kaks tuhat aastat tagasi, et kui sadamat ei tea, siis pole ükski tuul soodne. Nii on ka töös – sihtkoht tuleb valida enne tuule kiiruse mõõtmist.
    Millises järjekorras asju teha, aitab kõige paremini meelde jätta akronüüm EOIM: eesmärgid, otsused, informatsioon ja mõõdikud. Enne mõõdikute valimist on tarvis aru saada, millist eesmärki sa taotled, milliseid otsuseid hangitav info peab toetama ning kuidas seda oleks kõige parem mõõta. Selle info alusel on juba hea valida konkreetseks situatsiooniks sobivaid mõõdikuid.
    Prognoosivad mõõdikud versus tulemusmõõdikud
    Ainult käibenumbreid (tulemusmõõdik) vaadates on väga keeruline müügimeeskonna tulemusi parandada. Vaadates erinevate tegevuste hulka ja kvaliteeti (prognoosivad mõõdikud), mis eelnevad käibenumbrile, saab leida kohti, kus midagi paremini teha.
    Näiteks kõnede-kohtumiste arv, saadetud pakkumiste arv, aktsepteeritud pakkumiste osakaal jne. Tulemusmõõdikuid on küll tihti lihtne leida, kuid nende kasulikkus tulemuste parandamisel on sama tihti kaheldav.
    Analoogina võib tuua korvpallimängu, mil pärast lõpuvilet on punktid tablool, kuid ainult kiitmisest-laitmisest ja järgmisel korral “rohkem pingutamise” soovitamisest jääb pahatihti väheks. Sellest võimekus tegelikult ei parane. Samas on mängu statistika analüüsimine selleks väga hea alguspunkt.

    6 võtit mõõdikute mõistmiseks:

    Mõõdik vs. eesmärgid. Mõõdikust ei tohi saada eesmärki. Mõõdikut saab kasutada info hankimiseks, selle ulatuslik sidumine boonussüsteemidega ei ole piisav, et head tulemust saavutada, sest see tähendab, et see lakkab olemast informatiivne, kuna temast saab eesmärk.

    Eesmärgid enne mõõdikuid. Enne mõõdikute valimist tasub paika panna, millist eesmärki taotletakse milliseid otsuseid hangitav info peab toetama ning kuidas seda oleks kõige parem mõõta. Alles siis saab valida konkreetseks situatsiooniks sobivad mõõdikud.

    Prognoosivad mõõdikud vs. tulemusmõõdikud. Tulemusmõõdikud näitavad tulemust, aga jäävad hätta tulemuse parandamisel, selleks tasub vaadata erinevate tegevuste hulka ja kvaliteeti (prognoosivad mõõdikud), et leida kohad, kus midagi saaks paremini teha.

    Tasakaal. Parima tulemuse saamiseks tuleb valida tasakaalus mõõdikute komplekt, kasu pole teiste paremate praktikate kopeerimisest ega ühe mõõdiku kõikvõimsaks kuulutamisest.

    Väärtus. Mõõdikute saamiseks kuluva ressursi hulk sõltub sellest, mis väärtusega on otsus, mille jaoks infot hangitakse. Võtmeotsuste tegemiseks vajaliku info kogumine võib olla kulukas, see võib nõuda eraldi töölauda või võtmemõõdikute komplekti.

    Kui valmis, viska minema! Kui tegu on ajutise mõõdikuga, tasub pärast selle tulemuste saamist ja analüüsi keskenduda olulisematele näitajatele, mis tegevust rohkem mõjutavad.

    Allikas: Hanno Jarvet, Jarvet Consulting

    Tasakaal
    Olen kohanud ettevõtteid, kus juhtkond mõõdab peaaegu kõike ilma aru saamata, mis on tegelikult tähtis. Parima tulemuse saavutamiseks on tasakaalus mõõdikute komplekt väga tähtis.
    Kopeerides kellegi parimaid praktikaid või mõõdikuid, osaled sa nende mineviku kopeerimises, kuid ei möödu neist kunagi. Näiteks lennuki piloot, kes ütleb, et täna plaanib ta vaid keskenduda kiiruse indikaatorile, loob lennukis sama absurdse situatsiooni kui ettevõtte juht, kes annab teada mingi kindla mõõdiku ajutisest kõikvõimsusest. Olgu see käive, soovitusindeks, tarnekindlus, kasumlikkus või midagi muud.
    Väärtus
    Mõõdiku väärtus peitub otsuse hinnas, mille jaoks infot hangitakse. Võtmeotsuste tegemise jaoks on igati otstarbekas hankida kallist informatsiooni või luua selleks eraldi töölaud ehk võtmemõõdikute komplekt.
    Minu auto armatuurlauale ei kuvata erinevate silindrite kompressiooniastet, sest tootja hinnangul ei ole juhile sellest infost kasu. Kui aga Toyota tõi turule Priuse, oli selles uuenduslik ekraan, mis kuvas hetkelise kütusekulu ja laadimise vahekorda ning muutis kütusekulu optimeerimise juhi jaoks huvitavaks.
    Kui valmis, viska minema!
    Kui mõni ajutine mõõdik on oma eesmärgi täitnud, on aeg sellest loobuda. Pärast analüüsi ning järelduste tegemist ja muudatuste edukat sisseviimist võib asuda muid olulisi asju mõõtma. Näiteks kasutatakse jalgrattasõitu õppides alguses abirattaid, kuid juba üsna varsti hakkavad need sõitmist takistama ja me loobume nende kasutamisest. 
    Autor: Hanno Jarvet, Jarvet Consultingu juht
  • Hetkel kuum
Meelis Mandel: raha on! Poliitikud tinistati kalli telemajaga lihtsalt ära
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.