Marge Väikenurm • 30. oktoober 2015 kell 4:00

Riigi kõige kallim sünnipäev

EV 100 turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril tõdeb, et rahaküsimus tõstatub paratamatult. “Kui räägime sünnipäeva tähistamisest, siis mis inimestel peas kangastub? See on laristamine. Suure peo korraldamine, mille tulemusena ei sünni suurt midagi. Võib-olla vaid pohmell."  Foto: Andras Kralla

Eesti sajanda juubelisünnipäeva tähistamisele kulub rekordiline summa - umbes 24 miljonit eurot. Kriitikud kahtlevad, kas kogu raha läheb õigetele projektidele.

„Ehk ei ole just kõige paslikum siduda juubeliüritustega asju, mida oleks pidanud niikuinii ja ammu tegema,“ arvab Eesti Keskmiste ja Väikeste Ettevõtete Assotsiatsiooni (EVEA) tegevjuht Raivo Altmets, pidades silmas projekti, millega õpilastele pille ostetakse. „Loodetavasti raha ei kulutata ka kõikvõimalikele meenetele ja trükistele, mis juba järgmisel hetkel sahtli põhja tolmuma rändavad.“

Juubeli tähistamise ettevalmistuste koordineerimiseks moodustati peaministri juhitav valitsuskomisjon. Riigikantselei juurde loodud korraldusmeeskonda kuulub viis inimest, vägesid juhib näitleja ja lavastaja Jaanus Rohumaa. Tema meeskonnast leiab inimesi, kes on varem vedanud prügikoristusprojekti Teeme Ära. EV 100 turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril on üks neist. “Tema närv ja taju väga sobivad meile,” kiidab Rohumaa.

Ohvril on sünnipäevaplaanidest rääkides entusiastlik, aga rahanumbritel põhjalikult ei peatu - midagi ei ole veel kivisse raiutud. Altmetsa kriitika kohta ütleb Ohvril, et pillimängu selgeks saanud lapsed on tulevikus paremad ja õnnelikumad inimesed, nagu uuringud kinnitavad. Rohumaa sõnul ei tohiks pilliprogrammi kritiseerida.

Süsteem on lihtne ja liberaalne, sõnab Rohumaa, viidates kodulehele, kuhu iga eraisik ja ametkond võib kirja panna kingituse, mille riigile ümmarguseks sünnipäevaks kingib. Nii tahavad korraldajad riigi juubeli rahvale varasemast lähemale tuua.

Kuidas kuu aja jooksul teada saada, kui palju raha panustavad maksumaksjad Eesti uhkeima juubeli tähistamisele?

Oktoobri alguses lubas EV100 korraldusmeeskonna turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril lahkelt, et paneb rahanumbrite ülevaate teele.

Läks teisiti. Varsti väitis Ohvril hoopis, et tal ei ole volitust kinnitamata riigieelarveid avalikustada. Soovitas looga oodata, kajastada EV100 tegemisi ilma rahanumbriteta või 2014-2015 tehtud investeeringutega.

Äripäev küsis seejärel, milline seadus keelab andmeid avaldamast. Küsimus aga polevatki seadustes või tahtmatuses andmeid avaldada. Pigem, kuidas anda ülevaadet nii, et see ei tekitaks lugejates nõutust või segadust. Järgnevad kaks nädalat küsis Äripäev jätkuvalt andmeid, mille kokkupanek kangekaelselt venis.

Kokku möödus 26 päeva, et pilt rahakulust selgineks.

Rahalugemine tähtis

Ülemiste City looja Ülo Pärnits tahab, et juubeli eelarve oleks läbimõeldud ja kaalutletud. “Et raha tühja-tähja peale ei läheks. Sünnipäeva tähistamine ei peaks olema laulupidu või ilutulestik – lasime korraks õhku ja ongi lõppenud. Kui keegi mündiäri teeb, väga tore, aga sellele riigiraha kulutamine ei ole tore,” rõhutab Pärnits, et ei tasu meenemünte teha. Müntide kohta lausub Rohumaa, et see otsus on Eesti Panga pärusmaa. Mündid on panga kingitus Eestile.

See-eest meeldib Ülo Pärnitsale idee istutada igasse maakonda sada tamme. Küll aga arvab Eesti üks kogenumaid ettevõtjaid, et võiks piiri pidada kontsertide korraldamisega. “Pidu läheb liiga suureks, nagu öeldakse,” põhjendas Pärnits.

Pärnitsa mõtted liiguvad edasi ettevõtlusele. Ta kirjeldas, kuidas Ülemiste City e-riigi show-ruumis tutvustatakse Eesti IT-taset.

“Sinna tuuakse kõik presidendid, ministrid ja riigi tähtsad külalised. Nad on äärmiselt üllatunud IT-tasemest, mis meil on. Üks ärimees ütles väga toredasti: “Tulen Tallinnas lennukist välja ja kõnnin kontorisse. Londonis või mõnes teises metropolis lennukist välja astudes mõtlen, kas kontorisse jõuan kahe või nelja tunni pärast." Välismaalased näevad meid palju paremini ja teistmoodi kui me ise,” arutles ta. “Meil on väga palju hädaldamist ja virisemist.”

Pärnitsa hinnangul võiks ka sünnipäeva ajal välismaal meie kõrget IT-taset võimendada ja kuigi kohalikud ärimehed kiruvad Eesti ärikeskkonda, on see tegelikult hea või väga hea. “Kui välismaalt tulnud juhtidega räägin, toovad nad just esile head maksukeskkonda. Kahju, kui mõni poliitik selle ära rikuks,” lisab Pärnits.

Keskmiste ja väikeste ettevõtete assotsiatsiooni tegevjuhi Raivo Altmetsa sõnul leiab EVEA, et mitme aasta peale jaotatuna on plaanitud summa juubeli tähistamiseks mõistlik. „Võrdluseks viimase laulupeo eelarve, mis oli kolm miljonit eurot.“ Altmetsale meeldib, et sünnipäeva korraldamisse kaasati inimesi väga erinevatelt elualadelt.

Altmets mainib veel, et kuigi plaanide kritiseerimine võib olla ennatlik, jäid silma arhitektuurikonkurssidest sündivad keskväljakupildid, tõstatades küsimuse, kas nii suur ettevõtmine on praktiline.

Uhke summa

Eesti sajanda juubelisünnipäeva tähistamiseks võib kuluda umbes 24 miljonit eurot, suurim osa summast läheb filmide ja telesarja tootmisele. Filmkunst on kallis, tõdevad korraldajad.

Juubeli lähenedes kasvavad tuntavalt rahasummad, mida riik korraldamiseks lubab. Läinud aastal andis riik juubelikuludeks 704 000 eurot, tänavu tegutseb meeskond 1,8 miljoni euroga, tuleval aastal on plaanitud 5,3 miljonit. 2017. aastal saavad korraldajad arvestada 8,3 miljoni euroga ja sellele järgneval juubeliaastal 7 miljoni euroga. Sünnipäeva järel, 2019. aastal kulub veel 400 000 eurot.

EV 100 keskne eelarve ei ole väga suur, ütleb Ohvril. Peamiselt on raha mõeldud projektide käimalükkamiseks ja stardikapitaliks.

Ohvril tõdeb, et rahaküsimus kerkib paratamatult. “Kui räägime sünnipäeva tähistamisest, siis mis inimestel peas kangastub? See on laristamine. Suure peo korraldamine, mille tulemusena ei sünni suurt midagi. Võib-olla vaid pohmell. EV 100 puhul tuleb aru saada, et see programm ei ole peo eelarve. On tulevikku suunatud projektid,” jutustab ta rahulikul toonil. “Kui rääkida lihtsalt projektidest, siis on paljud nõus - selle kasuliku asja peab ära tegema. Kui hakata rahast rääkima, tekivad võrdlusmomendid: kas see on mõistlik, on see kasulik, kas seda raha ei saaks mujal kasutada.”

Ehedad näited on Ohvrili sõnul 14 linna südamed, mis arhitektuuriprojektiga korda saavad. Ohvril lisab, et tänu projektile võiksid ärid linnadesse koonduda, samuti motiveerida noori väikelinnadesse jääma, mitte Tallinna kolima.

Mitu aastat sünnipäeva

Eesti Vabariigi 100. aasta juubelisünnipäev ei ole kokku pressitud ühte kalendriaastasse. On peaaegu kolme aasta pikkune ajaperiood, kus toimub erinevaid sündmusi. Riigi 100. aastapäeva tähistamine algab 2017. aasta kevadel, kui 100 aasta eest võidi eestlaste alad Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ühendada, tipneb EV 100. sünnipäeval 24. veebruaril 2018 ning lõpeb 2. veebruaril 2020. 

Allikas: riigikantselei

Narva eelistab raekoda

Narvaga arutelud nn Stockholmi väljaku kordategemiseks aga takerdusid. “Ei pakuta täiendavat finantseerimist. Jutt käib avalikust ruumist, mida peaksime realiseerima piirkonnalise raha eest,” kommenteeris Narva linnapea Eduard East.

Narva raekoja taha jääv Stockholmi väljak ei ole Narvale esikohal. Enne väljaku kordategemist peab juubeliks uue ilme saama raekoda. “Oleksime huvitatud, et ka Stockholmi väljak oleks korda tehtud, aga mitte eelkõige. Avalikus ruumis on number üks raekoda. Teistes linnades on raekojad ajapikku korda tehtud,” nendib East. “Kui teeme raekoja valmis, siis arvan, et see on ka meie panus EV 100 jaoks.”

Ohvril usub ka projekti "Igas külas oma pidu", mis ergutab kohalikke juubeli puhul ise üritusi korraldama. Kui inimesed näevad, et külades on nii kihvt elu, seal toimub ja saab koos toimetada, siis tahavad inimesed maale kolida, usub Ohvril optimistlikult. “EV 100 pole lihtsalt pidu, oleme pidanud silmas, et ühiskond saaks tänu sellele tugevamaks.”

Kui peaminister Taavi Rõivase ettepanekul otsustas valitsus heaks kiita 5 miljoni euro eraldamise Lilleküla jalgpallistaadioni laiendamiseks, vaatasid paljud otsusele viltu.

“Jalgpallistaadion tundub väga suur investeering. Ma ei anna praegu hinnanguid, kas see on mõistlik investeering või mitte, aga kui meil endalgi tuleb ümmargune juubel, lubatakse endale midagi suuremat. Midagi jäävamat,” kaitseb Ohvril langetatud otsust. “Hea meelega näeksin Eesti ühiskonnas diskussiooni, mis on asjad, mida võiksime sünnipäeva puhul lubada või ära teha. On see staadion või midagi muud.”

Hetkel kuum