Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi kõige kallim sünnipäev

    EV 100 turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril tõdeb, et rahaküsimus tõstatub paratamatult. “Kui räägime sünnipäeva tähistamisest, siis mis inimestel peas kangastub? See on laristamine. Suure peo korraldamine, mille tulemusena ei sünni suurt midagi. Võib-olla vaid pohmell."Foto: Andras Kralla

    Eesti sajanda juubelisünnipäeva tähistamisele kulub rekordiline summa - umbes 24 miljonit eurot. Kriitikud kahtlevad, kas kogu raha läheb õigetele projektidele.

    „Ehk ei ole just kõige paslikum siduda juubeliüritustega asju, mida oleks pidanud niikuinii ja ammu tegema,“ arvab Eesti Keskmiste ja Väikeste Ettevõtete Assotsiatsiooni (EVEA) tegevjuht Raivo Altmets, pidades silmas projekti, millega õpilastele pille ostetakse. „Loodetavasti raha ei kulutata ka kõikvõimalikele meenetele ja trükistele, mis juba järgmisel hetkel sahtli põhja tolmuma rändavad.“
    Juubeli tähistamise ettevalmistuste koordineerimiseks moodustati peaministri juhitav valitsuskomisjon. Riigikantselei juurde loodud korraldusmeeskonda kuulub viis inimest, vägesid juhib näitleja ja lavastaja Jaanus Rohumaa. Tema meeskonnast leiab inimesi, kes on varem vedanud prügikoristusprojekti Teeme Ära. EV 100 turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril on üks neist. “Tema närv ja taju väga sobivad meile,” kiidab Rohumaa.
    Ohvril on sünnipäevaplaanidest rääkides entusiastlik, aga rahanumbritel põhjalikult ei peatu - midagi ei ole veel kivisse raiutud. Altmetsa kriitika kohta ütleb Ohvril, et pillimängu selgeks saanud lapsed on tulevikus paremad ja õnnelikumad inimesed, nagu uuringud kinnitavad. Rohumaa sõnul ei tohiks pilliprogrammi kritiseerida.
    Süsteem on lihtne ja liberaalne, sõnab Rohumaa, viidates kodulehele, kuhu iga eraisik ja ametkond võib kirja panna kingituse, mille riigile ümmarguseks sünnipäevaks kingib. Nii tahavad korraldajad riigi juubeli rahvale varasemast lähemale tuua.

    Kuidas kuu aja jooksul teada saada, kui palju raha panustavad maksumaksjad Eesti uhkeima juubeli tähistamisele?

    Oktoobri alguses lubas EV100 korraldusmeeskonna turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril lahkelt, et paneb rahanumbrite ülevaate teele.

    Läks teisiti. Varsti väitis Ohvril hoopis, et tal ei ole volitust kinnitamata riigieelarveid avalikustada. Soovitas looga oodata, kajastada EV100 tegemisi ilma rahanumbriteta või 2014-2015 tehtud investeeringutega.

    Äripäev küsis seejärel, milline seadus keelab andmeid avaldamast. Küsimus aga polevatki seadustes või tahtmatuses andmeid avaldada. Pigem, kuidas anda ülevaadet nii, et see ei tekitaks lugejates nõutust või segadust. Järgnevad kaks nädalat küsis Äripäev jätkuvalt andmeid, mille kokkupanek kangekaelselt venis.

    Kokku möödus 26 päeva, et pilt rahakulust selgineks.

    Rahalugemine tähtis
    Ülemiste City looja Ülo Pärnits tahab, et juubeli eelarve oleks läbimõeldud ja kaalutletud. “Et raha tühja-tähja peale ei läheks. Sünnipäeva tähistamine ei peaks olema laulupidu või ilutulestik – lasime korraks õhku ja ongi lõppenud. Kui keegi mündiäri teeb, väga tore, aga sellele riigiraha kulutamine ei ole tore,” rõhutab Pärnits, et ei tasu meenemünte teha. Müntide kohta lausub Rohumaa, et see otsus on Eesti Panga pärusmaa. Mündid on panga kingitus Eestile.
    See-eest meeldib Ülo Pärnitsale idee istutada igasse maakonda sada tamme. Küll aga arvab Eesti üks kogenumaid ettevõtjaid, et võiks piiri pidada kontsertide korraldamisega. “Pidu läheb liiga suureks, nagu öeldakse,” põhjendas Pärnits.
    Pärnitsa mõtted liiguvad edasi ettevõtlusele. Ta kirjeldas, kuidas Ülemiste City e-riigi show-ruumis tutvustatakse Eesti IT-taset.
    “Sinna tuuakse kõik presidendid, ministrid ja riigi tähtsad külalised. Nad on äärmiselt üllatunud IT-tasemest, mis meil on. Üks ärimees ütles väga toredasti: “Tulen Tallinnas lennukist välja ja kõnnin kontorisse. Londonis või mõnes teises metropolis lennukist välja astudes mõtlen, kas kontorisse jõuan kahe või nelja tunni pärast." Välismaalased näevad meid palju paremini ja teistmoodi kui me ise,” arutles ta. “Meil on väga palju hädaldamist ja virisemist.”
    Pärnitsa hinnangul võiks ka sünnipäeva ajal välismaal meie kõrget IT-taset võimendada ja kuigi kohalikud ärimehed kiruvad Eesti ärikeskkonda, on see tegelikult hea või väga hea. “Kui välismaalt tulnud juhtidega räägin, toovad nad just esile head maksukeskkonda. Kahju, kui mõni poliitik selle ära rikuks,” lisab Pärnits.
    Keskmiste ja väikeste ettevõtete assotsiatsiooni tegevjuhi Raivo Altmetsa sõnul leiab EVEA, et mitme aasta peale jaotatuna on plaanitud summa juubeli tähistamiseks mõistlik. „Võrdluseks viimase laulupeo eelarve, mis oli kolm miljonit eurot.“ Altmetsale meeldib, et sünnipäeva korraldamisse kaasati inimesi väga erinevatelt elualadelt.
    Altmets mainib veel, et kuigi plaanide kritiseerimine võib olla ennatlik, jäid silma arhitektuurikonkurssidest sündivad keskväljakupildid, tõstatades küsimuse, kas nii suur ettevõtmine on praktiline.
    Uhke summa
    Eesti sajanda juubelisünnipäeva tähistamiseks võib kuluda umbes 24 miljonit eurot, suurim osa summast läheb filmide ja telesarja tootmisele. Filmkunst on kallis, tõdevad korraldajad.
    Juubeli lähenedes kasvavad tuntavalt rahasummad, mida riik korraldamiseks lubab. Läinud aastal andis riik juubelikuludeks 704 000 eurot, tänavu tegutseb meeskond 1,8 miljoni euroga, tuleval aastal on plaanitud 5,3 miljonit. 2017. aastal saavad korraldajad arvestada 8,3 miljoni euroga ja sellele järgneval juubeliaastal 7 miljoni euroga. Sünnipäeva järel, 2019. aastal kulub veel 400 000 eurot.
    EV 100 keskne eelarve ei ole väga suur, ütleb Ohvril. Peamiselt on raha mõeldud projektide käimalükkamiseks ja stardikapitaliks.
    Ohvril tõdeb, et rahaküsimus kerkib paratamatult. “Kui räägime sünnipäeva tähistamisest, siis mis inimestel peas kangastub? See on laristamine. Suure peo korraldamine, mille tulemusena ei sünni suurt midagi. Võib-olla vaid pohmell. EV 100 puhul tuleb aru saada, et see programm ei ole peo eelarve. On tulevikku suunatud projektid,” jutustab ta rahulikul toonil. “Kui rääkida lihtsalt projektidest, siis on paljud nõus - selle kasuliku asja peab ära tegema. Kui hakata rahast rääkima, tekivad võrdlusmomendid: kas see on mõistlik, on see kasulik, kas seda raha ei saaks mujal kasutada.”
    Ehedad näited on Ohvrili sõnul 14 linna südamed, mis arhitektuuriprojektiga korda saavad. Ohvril lisab, et tänu projektile võiksid ärid linnadesse koonduda, samuti motiveerida noori väikelinnadesse jääma, mitte Tallinna kolima.

    Mitu aastat sünnipäeva

    Eesti Vabariigi 100. aasta juubelisünnipäev ei ole kokku pressitud ühte kalendriaastasse. On peaaegu kolme aasta pikkune ajaperiood, kus toimub erinevaid sündmusi. Riigi 100. aastapäeva tähistamine algab 2017. aasta kevadel, kui 100 aasta eest võidi eestlaste alad Eestimaa ja Liivimaa kubermangus ühendada, tipneb EV 100. sünnipäeval 24. veebruaril 2018 ning lõpeb 2. veebruaril 2020. 

    Allikas: riigikantselei

    Narva eelistab raekoda
    Narvaga arutelud nn Stockholmi väljaku kordategemiseks aga takerdusid. “Ei pakuta täiendavat finantseerimist. Jutt käib avalikust ruumist, mida peaksime realiseerima piirkonnalise raha eest,” kommenteeris Narva linnapea Eduard East.
    Narva raekoja taha jääv Stockholmi väljak ei ole Narvale esikohal. Enne väljaku kordategemist peab juubeliks uue ilme saama raekoda. “Oleksime huvitatud, et ka Stockholmi väljak oleks korda tehtud, aga mitte eelkõige. Avalikus ruumis on number üks raekoda. Teistes linnades on raekojad ajapikku korda tehtud,” nendib East. “Kui teeme raekoja valmis, siis arvan, et see on ka meie panus EV 100 jaoks.”
    Ohvril usub ka projekti "Igas külas oma pidu", mis ergutab kohalikke juubeli puhul ise üritusi korraldama. Kui inimesed näevad, et külades on nii kihvt elu, seal toimub ja saab koos toimetada, siis tahavad inimesed maale kolida, usub Ohvril optimistlikult. “EV 100 pole lihtsalt pidu, oleme pidanud silmas, et ühiskond saaks tänu sellele tugevamaks.”
    Kui peaminister Taavi Rõivase ettepanekul otsustas valitsus heaks kiita 5 miljoni euro eraldamise Lilleküla jalgpallistaadioni laiendamiseks, vaatasid paljud otsusele viltu.
    “Jalgpallistaadion tundub väga suur investeering. Ma ei anna praegu hinnanguid, kas see on mõistlik investeering või mitte, aga kui meil endalgi tuleb ümmargune juubel, lubatakse endale midagi suuremat. Midagi jäävamat,” kaitseb Ohvril langetatud otsust. “Hea meelega näeksin Eesti ühiskonnas diskussiooni, mis on asjad, mida võiksime sünnipäeva puhul lubada või ära teha. On see staadion või midagi muud.”

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Norman Aas: ja me Brüsseli üle kuldamegi

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Buum uinutas: Võrumaa parimal on käsil ajaloo halvim aasta Võrumaa TOPis 115 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
SEB personalidirektor õpetab, kuidas palka juurde küsida
Palgatõusu saamiseks tuleb eelkõige vaadata iseenda tegudele ja ettevõttele otsa ning siis tööandjale selgitada, mis palgatõusu õigustab, rääkis SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Palgatõusu saamiseks tuleb eelkõige vaadata iseenda tegudele ja ettevõttele otsa ning siis tööandjale selgitada, mis palgatõusu õigustab, rääkis SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Liis Elmik: oleme kõike vähem ostnud peale ravimite
Selle aasta kümne kuuga eestlased ostnud vähem kõiki kaupu peale ravimite ja peale detsembri ostupidu tuleb ilmselt mitu kuud vaikust, leiab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Selle aasta kümne kuuga eestlased ostnud vähem kõiki kaupu peale ravimite ja peale detsembri ostupidu tuleb ilmselt mitu kuud vaikust, leiab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Wall Street kõikus tulevaste intressikärbete udupeenes lootuses
Wall Streeti suured indeksid sulgusid kolmapäeval erisuunaliselt: S&P 500 langes pisut -0,09%, Dow 30 tõusis veidi +0,04% ning Nasdaq taandus -0,16%. Põhjus oli selles, et Föderaalreservi tippametnik ainult vihjas, nagu oleks keskpank intressimäärade tõusuga ühel pool ning avab ukse võimalikule intressikärpele.
Wall Streeti suured indeksid sulgusid kolmapäeval erisuunaliselt: S&P 500 langes pisut -0,09%, Dow 30 tõusis veidi +0,04% ning Nasdaq taandus -0,16%. Põhjus oli selles, et Föderaalreservi tippametnik ainult vihjas, nagu oleks keskpank intressimäärade tõusuga ühel pool ning avab ukse võimalikule intressikärpele.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kas taastada või taganeda? Krüpto rasked valikud pärast FTXi langust
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Juustukuningate lugu: äri võimalikkusest naise ja emaga
Kolleegid, äripartnerid, abikaasad ja lapsevanemad Liisu ja Robert Miller tegutsevad igas rollis ja valdkonnas ööpäev läbi koos. Kui Roberti vanemad tegid Liisule ettepaneku pereettevõttes tööle hakata, ütles Liisu enda sõnul kohe ära, et tema ei ole hull. Kui üks hetk lõpetati selle töökoha pakkumine, siis tundis ta, et ikkagi sooviks pereettevõttesse panustada, ja on siiani selle otsuse üle õnnelik.
Kolleegid, äripartnerid, abikaasad ja lapsevanemad Liisu ja Robert Miller tegutsevad igas rollis ja valdkonnas ööpäev läbi koos. Kui Roberti vanemad tegid Liisule ettepaneku pereettevõttes tööle hakata, ütles Liisu enda sõnul kohe ära, et tema ei ole hull. Kui üks hetk lõpetati selle töökoha pakkumine, siis tundis ta, et ikkagi sooviks pereettevõttesse panustada, ja on siiani selle otsuse üle õnnelik.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Tipptegija näpunäited: parimad on need juhid, kes oskavad lugusid rääkida
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kinnisvaragasell kasvab "sõbralikult": taunime kahanemist
Kinnisvarasektori gasellfirmade ehk kiiret kasvu näidanud ettevõtete omanikud tunnistavad, et hoog on turumuutuste tõttu küll raugenud, kuid varasemast kehvem tulemus ei tule kõne allagi.
Kinnisvarasektori gasellfirmade ehk kiiret kasvu näidanud ettevõtete omanikud tunnistavad, et hoog on turumuutuste tõttu küll raugenud, kuid varasemast kehvem tulemus ei tule kõne allagi.
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Eesti kõige edukam firma lõikab kasu Infortari börsileminekust
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Kõige rohelisem ettevõte: „Viis aastat kestnud pingutused olid väärt seda“
Me oleme liiga väiksed tegijad, et olla kõige rohelisem ettevõte, leidis enne tunnustuse saamist kõige roheinspireerivama ettevõtte kategoorias esikoha saavutanud festivalikorraldaja I Land Sound Festuval OÜ jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kadi Aguraijuja.
Me oleme liiga väiksed tegijad, et olla kõige rohelisem ettevõte, leidis enne tunnustuse saamist kõige roheinspireerivama ettevõtte kategoorias esikoha saavutanud festivalikorraldaja I Land Sound Festuval OÜ jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kadi Aguraijuja.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kaks pikka sõidupäeva. Sadu kilomeetreid mööda kuulsa Mootorite Oru teid. Kõik praegused Lamborghini Huracani versioonid – jah, ka Sterrato ja STO. Ning muidugi see hääl ...
Kaks pikka sõidupäeva. Sadu kilomeetreid mööda kuulsa Mootorite Oru teid. Kõik praegused Lamborghini Huracani versioonid – jah, ka Sterrato ja STO. Ning muidugi see hääl ...
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Apteekrid istuvad ravimiärimeeste süstla otsas. "Nad kaotavad ju töökoha, kui hakkavad rääkima"
Eesti apteegiäris käib suur näitemäng: firmavabrikud, sulavad miljonid ja näpuviga, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna
Viis aastat ikaldust: Ossinovski arendust saadavad hädad, millest koduostjatele ei räägita
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
OECD kuulutab Eestile järgmisel aastal kehvemat käekäiku kui teised
Eesti majanduskasv jääb järgmisel aastal kiduraks, sest tööturg võtab suuna halvemuse poole, hoiatab OECD.
Eesti majanduskasv jääb järgmisel aastal kiduraks, sest tööturg võtab suuna halvemuse poole, hoiatab OECD.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Eesti kõige edukam firma lõikab kasu Infortari börsileminekust
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: Infortari aktsionär Aivar Sõerd hindab prospekti
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kuuleb intervjuusid ja arvamusi Infortari prospekti, jaekaubanduse käekäigu ning palgaläbirääkimiste teemadel.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kuuleb intervjuusid ja arvamusi Infortari prospekti, jaekaubanduse käekäigu ning palgaläbirääkimiste teemadel.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.