Kadri Põlendik • 2. november 2015
Jaga lugu:

Tuntud eestlased toovad robotid tänavale

Idufirma Starship Technologies ärijuht Allan Martinson (vasakul) ja üks asutajad Ahti Heinla pakiroboti näidismudeliga, mille sarnased hakkavad järgmisel aastal ka Eesti tänavatel liikuma.  Foto: Starship Technologies

Eesti seni suurima tehnoloogiaime ühed loojad on saladuskatte all valmistanud 15 kuud robotit, mis peaks täielikult muutma seda, mismoodi saadetisi inimestele koju tuuakse.

Pakkide kojukannet hakkavad tundmatuseni muutma Skype’i asutajate hulka kuulunud Ahti Heinla ja Janus Friis, kelle loodud idufirma Starship Technologies on välja töötanud iseliikuva pakikanderoboti. Ettevõtte ärijuht Allan Martinson ütleb, et seda võib liialdamata kutsuda kandidaadiks uue Skype’i tiitlile.

Starship Technologies

Arendab iseliikuvaid pakikande roboteid.

Asutajad on kunagi Skype’i asutajate ringis olnud Ahti Heinla ja Janus Friis, kes on ka peamised investorid.

Töötajaid on 30 Tallinnas, Helsingis ja Londonis.

Peakontor asub Londonis.

Ärijuhid on Allan Martinson ja ameeriklasest tehnoloogiaveteran Keith Cornell.

Kujutage korraks ette, et olete omale tellinud midagi veebipoest ja ootate, et pakk kohale jõuaks. Olete valinud kas kulleriga kojutoomise või pakiautomaati viimise. Kui saadetis on postkontorisse jõudnud, antakse teile teada, millal on pakk automaadis või uuritakse, millal olete kodus, et pakk kätte saada. Kusjuures, sageli ei tule kuller täpselt, vaid mingi ajavahemiku jooksul. Kulub hulk planeerimist, et sobiv hetk leida. Vaja on leida lähim automaat ja võtta see aeg, et seal ära käia.

Kujutage aga nüüd ette, et paki tellimise järel ei pea te rohkem ühtegi lisaliigutust tegema. Kui pakk on saabunud postkontorisse, otsustate, mis ajal see teie koju jõuab. Saadetis on kohal mõneminutilise täpsusega, te näete täpselt selle teekonda ega pea lõpuks ühegi inimesega kokku puutuma. Martinson võrdleb seda pakiautomaadi teenusega, selle vahega, et automaat ei tule koju kätte. Ning mis kõige tähtsam – selle eest tuleb maksta märksa vähem.

Miks on oluline robotiga pakke kohale viia? Ansi Arumeel, Omniva juhatuse liige

See lahendab reaalset probleemi, et nõudlus kogu aeg kasvab, aga samal ajal on tööjõudefitsiit ja tööjõud läheb üha kallimaks. Kui seda saab tehnoloogiliselt lahendada, on see väga positiivne. Me näeme pakiautomaatidelt, et kliendid on valmis saama teenindust masinatelt.

Kaalume nendega kindlasti koostööd. Lahendused, mis aitavad meil protsesse automatiseerida, on igati vajalikud ja teretulnud. Eriti tore on see, et Eestis tegeletakse sellise asjaga. Siit võiks tulla üks selge edulugu.

Martinson märgib, et nende eesmärk on teha kulleriteenusega sama, mida tegi Skype telekommunikatsiooniga ehk mitmekordselt selle hinda langetada. Starshipi fookuses olev kohaliku kojukande tööstus on Martinsoni sõnul üks ebaefektiivsemaid majandusharusid maailmas. „Viimase 5-10 km pakivedu on kõige kallim osa e-kaubanduse logistilises ahelas ja tavaliselt on selle hind 4-15 euro vahel ühe saadetise kohta. Starshipi eesmärk on seda hinda langetada 10 korda,“ räägib ta ettevõtte kavatsusest viia kullerikulu odavamaks kui üks euro.

Kokku pannud 20 inseneri

Starshipi robot ulatub inimesele veidi üle põlve, liigub ratastel ja suudab koju vedada pakke ja ostukotte. Lukustatud kaane saab avada ainult pakki ootav inimene spetsiaalse koodiga. Robotid suudavad viia maksimaalselt 10 kg raskuseid saadetisi kuni 5 km kaugusele, liikudes jalakäija kiirusega kõnniteedel. Need on võimelised ise navigeerima, näiteks vältima kokkupõrkeid jalakäijatega ja ületama sõiduteid. Selleks on robotid varustatud üheksa kaamera ja muude erisuguste sensoritega. Ootamatute olukordade puhuks on olemas pidev internetiühendus, mille kaudu hoiavad operaatorid asjal silma peal ja vajadusel sekkuvad. Näiteks saavad nad roboti kaudu oma häälega ümberolevate inimestega suhelda.

Sensorite abil oskab robot reageerida kohtumisele takistuse, näiteks inimesega.  Foto: Starship Technologies

Ettevõtte idee taga on peamiselt Ahti Heinla, kelle eestvedamisel hakati mullu suvel toodet arendama. 30 töötajast 20 on insenerid, keda Martinson nimetab Eesti tipparendajateks. Mingeid suuri probleeme Heinla roboti arendamises ei näe. „Kõik asjad on olnud lahendatavad. Niimoodi ühe evolutsioonilise toote tegemine käibki. Kindlasti on selle juures inseneritehniliselt terve hunnik keerukaid asju, mis nõuavad eraldi tööd, aga need on lahendatavad probleemid,“ räägib ta.

Kuidas sündis iseliikuva pakiroboti idee?

Ahti Heinla hakkas neli aastat tagasi tegelema aktiivselt robootikaga ning osales mitmesugustel valdkonnaga seotud võistlustel. Üks neist toimus NASA Centennial Challenge programmi raames, kus otsiti lahendust robotile, mis suudaks iseseisvalt planeedil liikuda ja kiviminäidiseid koguda. Heinlal oli kokku pandud 10-liikmeline meeskond, kes seda ülesannet Eestis püüdis lahendada. „Kui me olime kaks aastat seda teinud, siis leidsime, et tegelikult võiks tegeleda millegi maalähedasemaga,“ meenutab Heinla.

Maailmas ringi vaadates tähendasid nad, et roboteid ehitatakse küll väga palju, aga sageli on neile antavad ülesanded kunstlikud ja lahendatakse probleemi, mida tegelikult ei eksisteeri. „Leidsime, et pakivedu on selline asi, millega ei kujuta ette, et kuskil 20 aasta pärast ikka veel koputaks üks inimene uksele ja annaks paki üle. See on selline töö, millega peaksid saama robotid hakkama,“ kirjeldab Heinla, kuidas tekkis mõte selline robot teha.

Robot on tema sõnul osaliselt nullist arendatud, kuid kasutatud on ka robootikas kasulikke komponente, mida teised firmad toodavad. „Kui on midagi maailmas olemas, mis täpselt meile ilusti sobib, siis ei ole mõtet seda ise tegema hakata,“ märgib Heinla. Nii on suudetud ka hind võimalikult soodsaks viia.

Eesmärk hinnalangus

„Hinna allasaamiseks tuleb tahta hinda alla saada. Tuleb algusest peale mõelda, et see ei saa olla kallis robot, muidu see ei tasu ära,“ selgitab ta. Martinson märgib, et erinevalt näiteks furgoonautoga pakke vedavast inimesest on roboteid jälgiva operaatori tööviljakus oluliselt suurem, sest ta suudab tunnis hallata sadu roboteid. Rattakuller suudaks aga Martinsoni sõnul viia tunniga kohale üksnes paar saadetist ja autoga kuller umbes viis saadetist. „Ei ole mõtet vedada kolmetonnise metallist sõidukiga väikseid pakke. Me paneme pakile piltlikult öeldes rattad alla ja ta ise sõidab inimesele koju,“ kirjeldab ta. Arendusele on samas kulutatud miljoneid eurosid, täpset summat mehed ei avalda.

Robotist saab saadetise kätte sarnaselt pakiautomaadiga - selleks on vaja spetsiaalset koodi või mobiilirakendust.  Foto: Starship Technologies

Martinson räägib, et nii kaua otsustati oma tegevust saladuses hoida seetõttu, et tagada töörahu ja mitte anda konkurentidele ideid. „Me ei tahtnud kaagutada enne, kui muna munetud,“ märgib Martinson. Hiljem tunnistab ta, et otseseid konkurente neil polegi, pigem võiks nad end kõrvutada isesõitvate autodega või pakke vedavate droonidega, mille mõlemiga on omajagu probleeme.

Robotid on kiiremad, odavamad ja energiasäästlikumad Brad Templeton, Starship Technologiesi nõustaja

Olen uurinud isesõitvate autode tehnoloogiat ja andnud sel teemal loenguid. Ma olin juba varem mõelnud paljudele asjadele, mida Starship reaalselt tegema hakkas.

Tuleb välja, et asjade kohaletoomine moodustab suure osa meie maailmast. Ma ei räägi ainult kullerifirmadest või postkontoritest, vaid ka tavalistest inimestest, kes ostavad poest toitu ja toovad selle omale koju. Robotid on võimelised tegema seda kiiremini, odavamalt ja palju väiksema energiaga kui inimesed. See annab täiesti uue mõõtme sellele, kuidas asju omale saada ja neid omada. 

Üks asi, mida inimesed ei mõista, on see, et robotitel ei ole kiiret, neil ei ole sellist ajakava nagu autoga sõitval kulleril. Robotil on sama ajakava mis sul, ta käib kaasas sinu eluga. See on väga teistsugune moodus asjade kättesaamiseks. Mina alati kujutan ette, kuidas ühel päeval on võimalus, et sulle saadetakse poest viis paari kingi, sa proovid neid jalga ja saadad koos robotiga neli paari tagasi ja jätad omale selle, mis sobib ja mille eest maksad.

Ma loodan, et Starshipist saab tavapärane viis, kuidas inimesed asju kätte saavad. Et endale sobival ajal asjade kättesaamine muutub uueks normaalsuseks igale veebipoele. Ja meie teenime palju raha inimestele selle võimaluse pakkumisega.

Samal ajal on käinud tihedad läbirääkimised klientidega, kes on uuendusliku idee väga hästi vastu võtnud. Martinson toob näite ühest välismaisest mitme miljardi eurose käibega börsiettevõttest, kellega nad ühendust võtsid. „Saatsime neile lihtsalt meili, rääkides viie reaga sellest, mida me teeme. Sain vastuse selle ettevõtte tehnoloogiajuhilt seitsme minutiga, juba mõni päev hiljem istusime ümber laua, kus oli kohal põhimõtteliselt kogu ettevõtte tippjuhtkond,“ märgib Martinson ja lisab, et selliseid kohtumisi on neil olnud umbes paarkümmend. Ta tunnistab, et pole elus varem müünud midagi sellist, mis paneb niimoodi inimeste silmad särama.

Sobib väike liiklus

Oma kõige suuremate potentsiaalsete turgudena näeb ettevõte USAd, Inglismaad ja Saksamaad. Kuigi nõudlust oleks mujalgi, näiteks Aasias, tuleb praeguse mudeli puhul arvestada, et see ei ole mõeldud kasutamiseks tiheda liiklusega piirkondades. Näiteks ka Tallinna kesklinn oleks neile roboteile liig, kuna sensorid reageerivad igasugusele liikumisele kõnniteel. Parim oleks neid kasutada ees- ja äärelinnades, seega peetake USAd tervikuna kõige suuremaks turuks. Ka ettevõtte peakontor tuleb tõenäoliselt sinna või Londonisse, kus juba praegugi tegutsetakse. Arendust eelistaks Heinla aga Eestis hoida.

 

Unknown body type: x-im/content-part infopank

Robotite prototüüpe on testitud nii Eestis, Inglismaal kui ka USAs. Eestisse on kavas ehitada ka robotite katsepolügoon, mis imiteerib linnakeskkonda. Esimesena hakatakse Starshipi robotitega pakiveo teenust pakkuma Londonis Greenwichi linnaosas, kus pilootprojekt peaks käivituma järgmise aasta kevadel. Eestisse võiks see jõuda suvel.

Vaata videost, kuidas robot töötab!

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas