Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahulolematus ärikliimaga on nüüd normaalne

    Eesti firmade finantsjuhid peavad ärikliimat hapramaks kui Läti-Leedu. SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Indrek Julge nimetab seda uueks normaalsuseks. Foto: Andras Kralla

    Eesti firmade finantsjuhid peavad ärikliimat hapramaks kui kolleegid Lätis-Leedus. SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Indrek Julge nimetab seda uueks normaalsuseks.

    Millest see tuleb, et eestlased on uuringus kõige negatiivsemad?
    Oleme pangas ise nalja visanud, et eks see on eestlasele omane rahvuslik eripära. Või ütleks vastupidi - leedukad on alati oluliselt optimistlikumad.
    Liiga optimistlikud?
    Time will tell (eks aeg ütleb - toim), aga see on alati nii olnud. Kui vaadata reaalseid majanduskasvunumbreid, siis Eesti ja Leedu on sarnaselt hästi hakkama saanud. Läti natuke kehvemini, aga nad kukkusid ka suuremasse auku. Hinnangud on Eestis aga tunduvalt tagasihoidlikumad kui Leedus.
    On palju individuaalseid põhjuseid, aga arvan, et siin on ikka tubli annus rahvuslikku eripära. Kui eestlaselt küsida, kuidas läheb, siis vastab ta, et normaalselt. Leedukas vastab, et väga hästi.
    Milline sektor on praegu pankadele kõige sümpaatsem?
    Kõige turvalisem on ilmselt riik, aga selle turvalisuse eest ei taha keegi maksta, sest kasumlikkus on väga madal.
    Viimastel aastatel on kõige rohkem kasvanud kinnisvara laenuportfellid, eriti ärikinnisvara. Aga kinnisvaraga on nii, et mingil hetkel pangad laenavad sinna hea meelega, aga kui see moodustab portfellist suurema osa, siis hakatakse tagasi tõmbama. Kui kriisid peale tulevad, siis varade hinnad kinnisvarasektoris kõiguvad ja langevad kõige rohkem.
    Ise usun, et puidusektor on kõva potentsiaaliga. Me ei müü enam saematerjali, vaid lõpptoodet, mis on kõrge lisandväärtusega. Telekomisektor on ka kiire arenguga. Puidu poolel on ju veel Eesti ettevõte Graanul Invest, mis on Euroopa suurim puidugraanulite tootja.
    Raul Kirjanen, firma suuromanik, on palju vaeva näinud.
    On. Tõsine saavutus. Kui palju on meil ettevõtteid, mis on Euroopa suurimad?
    Suurettevõtted aga leiavad, et ärikeskkond ei ole meil väga hea. (Ärikliimat peab soodsaks vaid 36 protsenti finantsjuhtidest - toim.)
    See on uus normaalsus. Võib-olla oli backbounce’i efekt 2011. aastal, kui tundus, et hakkab ilusaks minema, aga Euroopa sattus uuesti võlakriisi. Kõik on harjunud 1-2protsendilise majanduskasvuga. Euroopa finantskriisi juured on nii sügaval, et sellest väljatulemiseks läheb kõvasti aega. Tundub, et väga suuri raputusi ei taheta. Üritatakse iga hinna eest šokki vältida.
    On see õige suhtumine?
    Šokid võivad muutuda poliitiliselt ohtlikuks. Keegi ei julge tulega mängida, lisada praegusele poliitilisele pingestatusele majanduslikku pingestatust. See võib halvasti lõppeda. Maailm tervikuna on praegu üsna rahutu koht.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Modera näeb uuel salapärasel lepingul edukat jätku
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Hälvikparkijatest tüdinenud nõuavad liiklusseaduse muutust
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.