Marge Väikenurm • 4. november 2015 kell 8:15
Uudised
Ainult tellijale

Rahulolematus ärikliimaga on nüüd normaalne

Eesti firmade finantsjuhid peavad ärikliimat hapramaks kui Läti-Leedu. SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Indrek Julge nimetab seda uueks normaalsuseks.   Foto: Andras Kralla

Eesti firmade finantsjuhid peavad ärikliimat hapramaks kui kolleegid Lätis-Leedus. SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Indrek Julge nimetab seda uueks normaalsuseks.

Millest see tuleb, et eestlased on uuringus kõige negatiivsemad?

Oleme pangas ise nalja visanud, et eks see on eestlasele omane rahvuslik eripära. Või ütleks vastupidi - leedukad on alati oluliselt optimistlikumad.

Liiga optimistlikud?

Time will tell (eks aeg ütleb - toim), aga see on alati nii olnud. Kui vaadata reaalseid majanduskasvunumbreid, siis Eesti ja Leedu on sarnaselt hästi hakkama saanud. Läti natuke kehvemini, aga nad kukkusid ka suuremasse auku. Hinnangud on Eestis aga tunduvalt tagasihoidlikumad kui Leedus.

On palju individuaalseid põhjuseid, aga arvan, et siin on ikka tubli annus rahvuslikku eripära. Kui eestlaselt küsida, kuidas läheb, siis vastab ta, et normaalselt. Leedukas vastab, et väga hästi.

Milline sektor on praegu pankadele kõige sümpaatsem?

Kõige turvalisem on ilmselt riik, aga selle turvalisuse eest ei taha keegi maksta, sest kasumlikkus on väga madal.

Viimastel aastatel on kõige rohkem kasvanud kinnisvara laenuportfellid, eriti ärikinnisvara. Aga kinnisvaraga on nii, et mingil hetkel pangad laenavad sinna hea meelega, aga kui see moodustab portfellist suurema osa, siis hakatakse tagasi tõmbama. Kui kriisid peale tulevad, siis varade hinnad kinnisvarasektoris kõiguvad ja langevad kõige rohkem.

Ise usun, et puidusektor on kõva potentsiaaliga. Me ei müü enam saematerjali, vaid lõpptoodet, mis on kõrge lisandväärtusega. Telekomisektor on ka kiire arenguga. Puidu poolel on ju veel Eesti ettevõte Graanul Invest, mis on Euroopa suurim puidugraanulite tootja.

Raul Kirjanen, firma suuromanik, on palju vaeva näinud.

On. Tõsine saavutus. Kui palju on meil ettevõtteid, mis on Euroopa suurimad?

Suurettevõtted aga leiavad, et ärikeskkond ei ole meil väga hea. (Ärikliimat peab soodsaks vaid 36 protsenti finantsjuhtidest - toim.)

See on uus normaalsus. Võib-olla oli backbounce’i efekt 2011. aastal, kui tundus, et hakkab ilusaks minema, aga Euroopa sattus uuesti võlakriisi. Kõik on harjunud 1-2protsendilise majanduskasvuga. Euroopa finantskriisi juured on nii sügaval, et sellest väljatulemiseks läheb kõvasti aega. Tundub, et väga suuri raputusi ei taheta. Üritatakse iga hinna eest šokki vältida.

On see õige suhtumine?

Šokid võivad muutuda poliitiliselt ohtlikuks. Keegi ei julge tulega mängida, lisada praegusele poliitilisele pingestatusele majanduslikku pingestatust. See võib halvasti lõppeda. Maailm tervikuna on praegu üsna rahutu koht.

Hetkel kuum