Rivo Sarapik • 10. november 2015
Jaga lugu:

Robotid ja idud võtavad pangad üle

Rahaülekanded on üks pankade teenustest, milles konkureerivad idufirmad seniste teenusepakkujatega. Fotol TransferWise´i töötaja.  Foto: Raul Mee

Pangateenused muutuvad järjest rohkem automatiseerituks ja pangad senisel kujul lakkavad olemast, sest nende teenused võtavad üle kiiremaid lahendusi pakkuvad idufirmad.

Sellisele järeldusele jõudsid kolm pangandusalase ettevõtte esindajat Euroopa suurimal tehnoloogiakonverentsil Web Summit.

„Universaalpankade teenuste turule tuleb järjest rohkem idufirmasid, kes praegust mudelit lõhuvad. Pangad ei ole tehnoloogiaettevõtted ja nii pakuvad nad paljusid teenuseid aeglaselt, kallilt ja ebamugavalt,“ selgitas soodsaid rahaülekandeid võimaldava TransferWise'i asutaja ja 2013. aasta üks Äripäeva aasta ärimeestest Kristo Käärmann.

Nii-öelda kiiretel teenustel on see muutus juba toimunud, näiteks rahaülekandeid või digitaalseid makselahendusi pakub üle kümne ettevõtte, mis ei ole pangad.

Rohkem võtab üleminek aega aeglasematel teenustel, näiteks investeerimisteenused või laenutooted. Samas on ka viimases sektoris juba idufirmasid askeldamas – näiteks Sindeo, Lenda ja Privlo pakuvad erinevaid, ka kodulaenutooteid.

Teine suurem pangateenuseid mõjutav muutus on automatiseerimine, leidis Venemaa suurima digitaalse maksevõimaluse Yandex andmekeskuse juht Jane Zavalishina. „Mitmel pool asendatakse inimene algoritmidega, mis suudavad inimesest paremat teenust pakkuda – näiteks suurte andmemahtude tõlgendamisel,“ selgitas ta. „Inimene ei suuda füüsiliselt nii palju andmeid käidelda kui arvuti. Seda enam, et algoritmid õpivad ja muutuvad ajaga järjest paremaks, samas kui inimvõimetel on piir.“

Sellele vaidles osalt vastu väikeinvestorile analüüsi- ja investeerimisvahendit pakkuva Motif Investing juht Hardeep Walia. „Kui ka arvuti roll kasvab, siis lõpuni see inimest asendada ei suuda – klienditeenindust ja taju ning hetkeolukorrale reageerimist elektroonselt oodata ei maksa,“ selgitas ta. „Personaalsest teenindusest rääkimata.“

Käärmanni hinnangul võib see sõltuda ka konkreetsest turust. „See on kultuuri küsimus, mis ühes riigis töötab, teises ei pruugi,“ lisas ta. „Näiteks ameeriklastele ei meeldi, kui neile näidata nende tehtud vigu ja peame seal oma reklaamid teistmoodi üles ehitama, mitte ütlema, et nad on pankadele liiga palju maksnud. Samas Jaapanis peame ilmselt midagi kolmandat välja mõtlema.“

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum