Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mäss USSis

    USSi tulevane omanik Mark Luts (vasakul) ja praegune omanik Urmas Sõõrumaa (paremal) üleeile USSi kontori ees.Foto: Andras Kralla

    Paari päeva eest ettevõtte müügist teatanud Urmas Sõõrumaa turvafimas USS Security algas kevadel töötajate koondamiste ja lahkumiste laine, mida saadavad arveteklaarimised töövaidluskomisjonis palgaprobleemide üle, süüdistused seljataga tegutsemises ja kehvas juhtimises.

    Ettevõtte suuromaniku Urmas Sõõrumaa sõnul on sellise info levitamine diletantlik ning töötajate koondamine firma loomulik protsess. Ta selgitas, et USS on sündinud kaheksa-üheksa firma liitmisel, juhid olnud erinevad inimesed, erinevad on töökultuurid ja tehnilised lahendused.
    „Kogu koormat peeti üleval, sest kliendid olid seotud inimestega. 15 000 klienti sobib tänapäevaste tehniliste lahenduste juures juba ka ainult arvutist juhtida,“ ütles Sõõrumaa. „Kui G4S peaks praegu USSi ära ostma, siis tema sajast administreerivast töötajast läheks vaja võib-olla viit. Kas siis öeldakse ka, et jama on majas? Seda nimetatakse äriks ja ettevõtluseks,“ lisas ta.
    Allakäik uue juhi saabumisega
    Mitu inimest on kinnitanud Äripäevale, et sisekliima USSis on pöördunud viimase aasta jooksul kiirele allakäigule, koondatud on staažikaid töötajaid ja lahkunud need, kel kannatus katkenud.
    Suvel toimus suurkoondamine näiteks kliendihaldurite seas, kus on alles vaid pool osakonna töötajatest. Suur osa personaliosakonnast pani ise lahkumisavalduse lauale. Mõni endine töötaja ei julge USSi probleeme oma nime all ajalehes kommenteerida, põhjendades otsust sellega, et Urmas Sõõrumaa haare on nii lai, et ei või iial teada, kas töötavad veel kunagi mõnes temaga seotud firmas.
    Teiste USSi töökuulutuste seas on näha, et firma otsib personalidirektorit. Praegune personalidirektor Violeta Anstal on USSist lahkumas, kuid ütleb, et tema minek pole seotud ettevõtte müügiga ja praegu käivad veel läbirääkimised.
    Äripäevale on kinnitatud, et koos temaga on lahkumas ka suurem osa personaliosakonnast, kuid seda Anstal kommenteerida ei taha. Ta soovitas saata küsimused pressiesindajale, kes oskaks selgitada kõike emotsioonivabalt.

    USS Security omab hinnanguliselt üle 30% Eesti valveteenuste turust.

    Ettevõte käive oli 2014. aastal 15,3 miljonit eurot ja puhaskahjum ligi 100 000 eurot.

    Keskmine töötajate arv 2014. aastal oli 1279, 2014. aasta lõpuks oli ettevõttes 1291 töötajat. Töötajate voolavus ettevõttes on 52%.

    Ettevõtte suuromanik on Urmas Sõõrumaa (60%) ja vähemusosanik Indrek Sepp (40%), kuid üheskoos müüsid nad ettevõtte Sõõrumaa kunagisele äripartnerile Mark Lutsule, tehing saab allkirjastatud selle aasta lõpuks.

    Varem on Sõõrumaa müünud ka oma turvafirma ESSi Falckile, mille omakorda omandas hiljem G4S.

    Selle tehingu tõttu kehtis Sõõrumaale eelmise kümnendi keskel viis aastat Eesti turvaäris tegutsemise keeld, kuid Peterburis soetas ta siis väikese firma Alfa-Nord, mille turvajuht oli Mark Luts.

    Hiljem müüski Sõõrumaa 2009. aastal oma osaluse Alfa-Nordis Lutsule ja tema äripartnerile Jevgeni Klimovile.

    Enamik Äripäevaga vestelnud endistest USSi töötajatest seostab firma probleeme järsult halvenenud juhtimiskultuuri ning rahaprobleemidega. Mullu suvel asus USSi juhtima Meelis Krämann, kes võttis ameti üle firmat kolm aastat juhtinud Sven Nuutmannilt. Krämann suundus USSi rahvusvahelise kinnisvarahaldusfirma ISS Eesti juhatusest.
    Esmaspäeval tulnud teate järel USSi müügist Urmas Sõõrumaa kunagisele töötajale ja äripartnerile Mark Lutsule ütles ka USSi teine omanik Indrek Sepp Äripäevale, et senine juhtkond pole näidanud kõige teravamat olemist, mistõttu söödi ära omajagu ressurssi ja nüüd vajab ettevõte rahalist turgutamist.
    Seda, mis saab töötajatest ja praegusest juhtkonnast, otsustab Sepa sõnul juba uus omanik Luts, kelle nimele peaks firma üle minema veel sel aastal.
    Saladused töötajate ees
    Kevadeni USSi tehnikadirektorina töötanud Vitali Polkopa sõnul on ta loonud nüüdseks ühes vanade kolleegidega tehnikateenuseid pakkuva ettevõtte, kus nad püüavad vältida just neid vigu, mida ta nägi USSis kahe aasta jooksul. Ta märgib, et polnud kevadel üldsegi mitte esimeste lahkujate seas pärast firma juhi vahetumist.
    „Kui Sven Nuutmanni eesmärk oli arendada ettevõtet, siis Meelis Krämann oli minu arvates võetud selleks, et valmistuda ettevõtte müügiks. Juhtimisstiil ja ettevõtte sisemine atmosfäär muutusid täielikult. Kahju on sellest, et müügiplaanidest ettevõttes ei räägitud ja personali eest seda varjati. Pigem räägiti sellest, et ettevõte areneb ja kõik on hästi,“ sõnas Polkopa.
    Tervislikum oli lahkuda
    Kevadel ühendati USSi lõuna ja lääne regioon, mida juhib nüüd lõuna piirkonna juht. Märtsi keskpaigas lahkus USSist lääne regiooni juht Andres Eeskivi. „Meie üks konkurent tegi sama asja läbi ja ka mina aimasin, et võib niimoodi minna. Minu jaoks see üllatus ei olnud, nägin seda ette. Seda, kas see oli õige tegu, ma ei kommenteeri,“ lausus Eeskivi.
    Üleeile saabusid USSi tulevane omanik Mark Luts (vasakul) ja praegune omanik Urmas Sõõrumaa (paremal) firma kontorisse tordi ja lilledega.Foto: Andras Kralla
    Ta ütles, et kui möödunud suvel tuli firmasse uus juht Krämann, oli omajagu muutusi. Paljudele polnud need uuendused vastuvõetavad ja sellepärast lahkuti. Eeskivi sõnul tundis ta end sellel tööl ammendanuna ning läks enda initsiatiivil ära. „Olen töötanud selles valdkonnas 20 aastat ja arvasin, et tervislikum on vahepeal ka midagi muud teha. Osa inimesi lahkus, kuid lääne piirkonnas võeti inimesi ka juurde, meil läänes polnud tüliga lahkumisi. Minu kogemus näitab, et pole eriti mõtet peamaja asjadega kursis olla, see ei anna mitte midagi juurde,“ rääkis ta.
    Eeskivi lisas, et juba mõnda aega annab tunda see, et kõikidel turvafirmadel on praegu ärev aeg – tööd tuleb teha meeletult ja tasu selle eest on väike. „Ega see mingi unelmate äri ole. Keegi ei võitle enam võidu eest, kõik võitlevad ikka elu eest. Konkurents on suur, pingutama peab meeletult.“
    Palgatülid viisid töövaidluskomisjoni
    Tänavu üheksa kuuga on üheksa USSi töötajat estanud töövaidluskomisjoni kaebuse, millega on ettevõte kaebuste arvu poolest esirinnas. Eelmisel aastal laekus USSi peale töövaidluskomisjoni vaid neli kaebust. Tänavustest kaebustest üks puudutab tööaja korraldust, kuid kõik ülejäänud on seotud tööinspektsiooni kinnitusel töötasuga.
    Tööinspektsiooni pressiesindaja Kristel Abeli sõnul on enamikus kaebustest ainuke nõue sissenõutavaks muutunud töötasu. Ühel juhul on avalduses koos mitu nõuet: saamata jäänud ületunnitöö ja öötöö tasu, ebaseaduslikult kinni peetud töötasu, puhkusetasu ning maksuvaba tulu väljamõistmise nõuded. Ühel juhul on vaja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõista välja lisatasu ja puhkusehüvitis.
    Tulemus oli aga see, et kolmel juhul avaldaja loobus oma nõudest, kolmel juhul rahuldati avaldus osaliselt ning ühel juhul ei ilmunud avaldaja kohale, seega menetlus lõpetati, ning mõni kaebus on veel nii värske, et menetlus alles käib.
    Sõõrumaa tõrjub süüdistusi selle kohta, et USS on palkade maksmisel hilinenud. „Need, kes nii räägivad USSist, ei tunne tööprotsesse. Kas teile tundub usutav, et kui osta kokku üheksa firmat, siis neid kokku pannes on võimalik sünergiat saavutada?“ 
    Ta ütleb, et USSis töötab 1100 või 1200 inimest, kellega on erinevaid töösuhteid ja kõigile ei taha ta liiga teha. „Aga neid lahti lastud vargaid, kes on koos kliendi ja pihta pandud andmebaasiga läinud ning firma aja ja vahenditega kõrvaläri teinud – neid on küll ja küll. See inimene on selle varguse pärast praegu kohtu all. See, mida ta enda kaitseks pärast välja mõtleb – eks issanda loomaaed on kirju!“ sõnas Sõõrumaa.
    Polkopa kinnitas, et USS Security viimase aasta arengud näitasid müügiks valmistumist. Ta rääkis, et sellele viitasid suured koondamised tehnikaosakonnas, mis ei olnud tema hinnangul õigustatud. „Minu arvates ei vasta USSi teenus standarditele ning ressursse ei suunatud sinna, kuhu oli vaja. Ressurssi suunati vahule, mitte teenuse arendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks,“ rääkis Polkopa.
    Sõõrumaa mõistab, et kõik kokkupanemis- ja koondamisotsused on ebapopulaarsed. „Praegused juhid on efektiivsuse saavutamiseks suure töö ära teinud. Nüüd on suur potentsiaal paremini edasi minna,“ sõnas ta.
    Polkopa leidis, et USSi müümine on hea, sest uue investoriga tulevad uued ideed, uus juhtkond ning potentsiaal. „Arvan, et ettevõttel ei olnud muid valikuid, kui arvestada, mismoodi ta viimasel aastal töötas. Niimoodi ei saa pikalt edasi eksisteerida.“
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.